lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-50176/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 11.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-50176/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1613
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.03.2009 .2009.a. Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja Tsiviilasja number

2-0808-50176

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A P’i P’i vastu 148 872 krooni ja 82 sendi ning lisanduva viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood: Hageja 10183757, 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006, Tartumaa, esindaja Artur Maljukov, Maljukov, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006. Kostja: A P, P, isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx, xxxx, Rahvastikuregistri järgi elukoht elukoht xxxx. xxxx

Eelmenetluses

11.03.2009.a.

Resolutsioon: Resolutsioon: Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A P’i P’i vastu võlgnevuse võlgnevuse 148 872 krooni ja 82 senti ning lisanduva viivise nõudes tervikuna tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega. Välja mõista A P’ilt P’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757)) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 148 872 (ükssada nelikümmend kaheksa tuhat 10183757 kaheksasada kaheksasada seitsekümme seitsekümmend kaks) krooni ja 82 senti. senti. kümmend kaks) Välja mõista A P’ilt P’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757)) kasuks alates 16.0 10183757 16.07 .07.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24. 24.97% 97% tagastamata krediidisummalt aastas. Välja mõista A P’ilt P’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757) 10183757) kasuks alates 11.03.2009.a. kuni tasumata intressisumma intressisumma tasumiseni viivis 24.97% intressisummalt aastas. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks hageja tasutud riigilõiv summas 5 269 (viis (viis tuhat kakssada akssada kuuskümmend üheksa) üheksa) krooni ja mõista see summa välja A

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

P’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank menetluskulude katteks.

AS (reg.kood 10183757) 10183757) kasuks ja

Hagi tagamine Viru Maakohtu 22.0 22.07 .07.2008.a. kohtumääruse alusel, millega arestiti A P’ile P’ile kuuluvad pangakontod ja hoiused tagastamata tagastamata krediidisumma 49 117 krooni ja 51 sendi ulatuses Balti Investeeringute Grupi Pank AS`i kasuks AS’s SEB Pank, AS’s Hansapank, AS’s Sampo Pank, AS’s Nordea Pank, AS’s Eesti Krediidipank, AS’s Parex Pank Eesti filiaal, DnB Nord Pank, tühistada kohtuotsuse täitmisel summas 49 117 krooni ja 51 senti. senti. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord: kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 28.08.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0605041/15st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 100 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 24,97% krediidisummalt ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 249 997 krooni ja 40 senti. Kostja lepingutingimusi korrektselt ei täitnud. 23.01.2008.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ja palus võlgnevuse tasuda kahe nädala jooksul. Kostja hoiatusele ei reageerinud, kohustust ei täitnud. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 20.02.2008.a. lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt 136 917 krooni ja 56 sendi tasumist. Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostja midagi ei tasunud, siis palub hageja kostjalt välja mõista 148 872 krooni ja 82 senti, millest krediidisumma 98 235 krooni ja 01 senti, intress 17 985 krooni ja 24 senti, leppetrahv 19 647 krooni, viivis 12 005 krooni ja 57 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 000 krooni. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda ja nõuda kogu võla tasumist. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 16.07.2008.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 24,97% krediidisummalt aastas. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega palub hageja lisaks kostjalt välja mõista alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni intressi täieliku tasumiseni viivis 24,97% sissenõutavaks muutnud tasumata intressilt aastas. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, maksegraafik, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, viivise arvestus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri. II. Maakohtu Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 22.07.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Hagimaterjal tagastati üleandmatult. Kohus, kontrollinud erinevaid registreid, saatis hagimaterjali kostjale korduvalt ka tema xxxx oleval aadressil. Hagimaterjal tagastati. Ka justiitsministeeriumi vahendusel saadetult hagimaterjal tagastati. Kostja võttis hagimaterjali vastu Rakvere kohtumajas 06.02.2009.a., kuid kohtule hagile kirjalikku vastust saatnud ei ole. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30 päeva, mis täitus 09.03.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi

menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud riigilõivu kokku 5 269 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kuna hagi tagamiseks on Viru Maakohtu 22.07.2008.a. kohtumäärusega arestitud A P’ile kuuluvad pangakontod ja –hoiused 49 117 krooni ja 51 sendi ulatuses, siis kuulub hagi tagamine tühistamisele kohtuotsuse täitmisel tagatud summa piires. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 158, 402, 416 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162,§ 149, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 461, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 24. oktoobril 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja