Tsiviilasi nr 2-09-2564
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. märts 2009.a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-09-2564
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Exxxx Vxxxx vastu 19 560,28 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474; asukoht Maakri 44-20, Tallinn 10145); esindaja Aleksei Nikolajenko; Kostja: Exxxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht registri järgi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegelik elukoht teadmata);
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas 22.01.2009.a. kohtule hagiavalduse Exxxx Vxxxx vastu 19 560,28 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja nõude OÜ SMS Laen käest nõude loovutamise lepingu alusel. OÜ SMS Laen ja Exxxx Vxxx sõlmisid interneti (4)
vahendusel 02.02.2007.a. lepingu nr 33314, mille alusel võimaldas OÜ SMS Laen Exxxx Vxxxxxx kiirlaenu 2000 krooni intressiga 550 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja laenu tagastama hiljemalt 04.03.2007.a. Kostja jättis maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista: 1) laenu põhiosa 2000 krooni; 2) tasumata intress intressimääraga 0,9170 % päevas 28.07.2008.a. seisuga kokku summas 9940,28 krooni; 3) viivis 0,50 % päevas 28.07.2008.a. seisuga kokku summas 5120 krooni; 4) leppetrahv 1000 krooni; 5) summa sissenõudmisega seonduvad kulud kokku summas 1500 krooni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja avaldas, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kohus võttis hagi 05.02.2009.a. määrusega menetlusse ja kohustas kostjat vastavalt TsMS § 394 hagile vastama. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määruse võttis kostja töökoha aadressil kostja nimel vastu tema tööandja M.Rxxxxxx TsMS § 322 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi saaja asemel toimetada kätte ka saaja tööandjale, seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile ei ole vastanud.
Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik sisuliselt lahendada. Kohus lahendab asja TsMS § 405 alusel lihtsustatud korras kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kostja ei ole hagile vastanud ja oma seisukohti kohtule avaldanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kostja seisukohti arvesse võtmata, samuti ei ole poolte ilmumine kohtuistungile hagi aluseks olevate asjaolude selgitamiseks vajalik. TsMS § 407 lg 1 näeb ette võimaluse, et hageja taotlusel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Antud juhul hageja tagaseljaotsuse tegemist ei ole taotlenud. Hageja märkis hagis, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Haginõue tuleneb kostja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingust, mille alusel SMS OÜ andis kostjale laenu 2000 krooni. SMS Laen OÜ on oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale 06.12.2006.a. sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga nr 061206. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise lepingu alusel on hageja astunud võlausaldaja SMS Laen OÜ asemele. VÕS § 167 lg 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Hagimaterjalidest nähtuvalt andis SMS Laen OÜ kostjale laenu 2000 krooni 30 päevaks laenu tagasimaksmise tähtajaga hiljemalt 04.03.2007.a. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja jättis maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist. Sel alusel on hagi laenu põhiosa nõudes põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja intressi- ja viivisenõue esitatud ulatuses. (4)
VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled olid lepingus (punkt 4.2.2.) kokku leppinud laenu kasutusintressi, s.o tasu laenu kasutamise eest. Vastavalt lepingutingimuste punktile 4.2.2. (tl.9) oli laenu intressimääraks kokku lepitud 27,5 % laenu perioodiks, s.o 0,92 % päevas laenu summast, ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 550 krooni.. Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast (02.02.2007.a.) kuni 28.07.2008.a. VÕS § 397 sätestab, et intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Nimetatud sättest tulenevalt lõpeb intressi maksmise kohustus alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Seega intressi maksmise kohustus lõpeb laenulepingu lõppemise korral. Laenuleping lõppes 04.03.2007.a., seega ei ole hagejal õigust nõuda suuremat intressi kui 550 krooni. Kui laenusaaja ei täida laenulepingu lõppemisel laenusumma tagasimaksmise kohustust, asendub intressikohustus viivisemaksmise kohustusega. Kostja rikkus laenulepingut ja ei tagastanud laenusummat lepingus ettenähtud tähtajaks. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkt 13 näeb ette, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5 % kalendripäevas. Aasta kohta arvestatuna on see 182,5% aastas. Kohus leiab, et viivisemäär sellises ulatuses on ebamõistlikult suur ja sellekohane kokkulepe on tühine. VÕS § 43 lg 2 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 41 järgi: Kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Seega, kuna kokkulepitud viivisemäär on VÕS § 43 lg 2 p 5 alusel tühine, siis VÕS § 41 kohaselt asub tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivise määr VÕS § 94 lg 1 kohaselt oli alates 01.01.2007.a. kuni 30.06.2007.a. 10,5 % aastas ja alates 01.07.2007.a. kuni 28.07.2008.a. 11 % aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 05.03.2007.a. kuni 30.06.2007.a. (0,02876% päevas) (2000 x 0,2876% x 118) 678,74 krooni ja alates 01.07.2007.a. kuni 28.07.2008.a. (0,03 % päevas) (2000 x 0,03% x 394) 236,40 krooni. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingu punkt 14 (tl.12) näeb ette, et kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingust või seadusest tulenevat kohustust laenuandja ees, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 50 % ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostja rikkus laenu tagasimaksmise kohustust, ei täitnud seda (4)
nõuetekohaselt, seega on leppetrahvi nõue pool tagasi maksmata laenust, s.o 1000 krooni põhjendatud. Samuti on põhjendatud nõude sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõue. Kostja maksekohustust ei täitnud ja hageja on saatnud kostjale nõudekirju ja esitanud kohtule hagiavalduse. VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolt kohustuse rikkumisel muu hulgas õigus nõuda kahju hüvitamist. Laenulepingu tingimuste punktis
(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.