2-09-2158/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

tasumine andis äriühingule konkurentsieelise teiste importijate ees. Võlgniku hinnagul tulenevad maksejõuetuse põhjused ebaõnnestunud äritehingust Venemaal. Ajutine haldur nõustub võlgniku seisukohaga nimetatud maksejõuetuse põhjuste osas, kuid täiendavalt lisab, et üheks maksejõuetuse põhjuseks ka Võlgniku poolt varasemal, juba pikema perioodi jooksul kaupade valesti deklareerimine. Kui valesti deklareerimine oleks varasemalt avastatud, oleks olnud välditav ka maksuotsuse tegemine nii suure maksusumma osas. Võlgniku juhatuse liige ei nõustunud maksuhalduri seisukohaga ning kaebas maksuotsuse edasi. Võlgniku kaebus jäi rahuldamata. Võlgniku hinnagul ta ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, kuid kuna äriühingul puuduvad rahalised vahendid, siis puuduvad võimalused kvalifitseeritud õigusabi sisseostmiseks. Võlgniku juhataja jõudis arusaamisele, et Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks, mistõttu täitmaks ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust, oli ka esitatud võlgniku pankrotiavaldus. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses kuriteo tunnustega tegusid ega juhatuse liikme tegevuses selgeid juhtimisvea tunnuseid. Küsitavusi tekitab juhatuse liikme tegevus kaupade impordil nende valesti deklareerimine, kuid kogutud infost tulenevalt ei ole juhatuse liikme tegevus seejuures olnud tahtlik. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku poolt osaühingu maksejõuetuse tahtlikku põhjustamist. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuks muutumise põhjused on muud, seda pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmiste või tagasinõuete esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. Kui neid ka oleks, siis oleks küsitav nende majanduslik mõttekus. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, et seejärel pankrotimenetluses tegeleda Venemaalt nõude summas 2010000 RUB sisse nõudmisega, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 120000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi (valdavalt kulud Venamaalt raha sissenõudmisele). Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest ega võimalikest juhtimisvigadest, maksejõuetuse põhjused on muus. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Tagasinõudmise nõuete esitamise aluseid ei ole tuvastatud. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29, palun: 1.lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;

11 tundi Ajutise halduri tunnitasu 1000.- EEK KOKKU ajutise halduri tasu 11000.- EEK pankrotimenetluse teenindamise kulud, sh. transport, side, paljundus jne. 1500.- EEK Tulenevalt eeltoodust palun kohtul määrata: 1) Välja mõista ajutise haldurile ajutise halduri tasu 11000.- EEK ja kulutuste hüvitis 1500.EEK; 2) sh. riigi vahenditest välja mõista ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (millele lisandub Sotsiaalmaksuseaduses sätestatud sotsiaalmaks 33%, kokku 8911 krooni), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr xxx Hansapank; 3) sh. Võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu summas 5300 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis summas 1500 kr. Kohtuistung 03.03.2009.a kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma ettekandes esitatu juurde ja lisada midagi ei soovinud väites, et ajutise halduri tasu ja kulud on riigi arvelt. Võlgniku juhatuse liige sai ajutise pankrotihalduri ettekande ja tutvus sellega ning on nõus pankrotihalduri ettepanekuga lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja enda määramisega äriühingu dokumetide hoidjaks. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Kuulanud ära ajutise pankrotihalduri arvamuse ning uurinud kirjalikke tõendeid sh. ajutise halduri esitatud aruannet, on kohus jõudnud järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samas puudub vara tagasivõitmise ja 6(9)

tagasinõudmise võimalus. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud nii võlgniku seaduslik esindaja kui ka ajutine pankrotihaldur. Kohus leiab, et Osaühing RAKOVLA METALL pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri aruande järgi juhatuse liikme Oleg Smirnovi tegevuses ei ole kuriteo, ega raske juhtimisvea tunnused vastavalt PankrS § 28. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruandes, seega kohus nõustub ajutise halduriga, et tegemist pole kuriteo tunnustega tegudega, ega raske juhtimisveaga, kuid möönab, et antud juhul võib olla tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega (majanduslikult ebaefektiivne tegutsemine, kahjuliku tehingu tegemine, põhjendamatute riskide võtmine) äriühingu juhatuse liikme poolt. Äriühingu juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud, ega tohi võtta ühingule riske. Ta peab tegutsema hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Liigse (põhjendamatu) äririskina võib küll käsitleda ettemaksu tegemist Venemaa firmale «Лайн ЛТД» summas 2010000 vene rubla. Osaühing RAKOVLA METALL juhatuse teadmised Venemaa õigussüsteemist on osutunud puudulikeks, mistõttu ei osatud piisavalt selgelt hinnata sellise tegevusega kaasnevaid riske ja tagada kohustuse täitmist. Samas ei ole Osaühing RAKOVLA METALL juhatus kasutanud kõiki meetmeid võlgnevuse sissenõudmiseks Venemaa firmalt. Seda, et võlgnik pöördus võla sissenõudmise küsimuses Venemaa inkassofirmade poole, ei saa lugeda ammendavaks tegevuseks võla tagastamisel. Riigilõiv VF Arbitraažikohtusse pöördumisel summalt 2010000 vene rubla on ligikaudselt 7300 eesti krooni. Samuti ei oleks hagiavalduse koostamine kaasa toonud märkimisväärseid kulutusi. Võlgnevuse summa oli suurusjärgult samane tehtud maksuotsuse summaga, mis käesolevaks ajaks on aga vähenenud, tulenevalt rubla kursilangusest. Ajutise halduri aruandest ja pankrotiavaldusest ei selgu, millal oli nimetatud ettemaks Venemaa firmale tehtud. Seega ei ole ka võimalik tuvastada, kas Venemaa firma poolt kauba mittesaatmine ja ettemaksu mittetagastamine tõi objektiivselt kaasa olukorra, kus Osaühing RAKOVLA METALL ei olnud võimeline täitma enda kohustust Maksu- ja Tolliameti ees, või siis maksma kvalifitseeritud õigusabi eest, et vaidlustada tema kaebuse suhtes tehtud halduskohtu otsus. Osaühingu juhatuse liikme poolt osaühingu nimel Venemaa firmale ettemaksu tegemine kaupa kohe saamata või ilma tagatiseta ja kaupade vale deklareerimine tähendab üksnes kohustuse rikkumist, kuid mitte veel süülist käitumist. Osaühingu juhatuse liige võiks kirjeldatud juhul olla kohustuse rikkumises süüdi, kui ta ettemaksu tehes teadis või oleks pidanud teadma, et ettemaksu tegemine Venemaa firmale sellises ulatuses ei ole mõistlik ja sellega kaasneb risk, et osaühing jääb ilma nii kaubast, kui ka tehtud ettemaksust. Kaupade vales deklareerimises oleks juhatuse liige aga süüdi, kui ta tegi seda tahlikult. Kohus nõustub ka ajutise halduri seisukohaga, et juhul kui kaupade valesti deklareerimine oleks varasemalt avastatud, oleks olnud välditav ka maksuotsuse tegemine nii suure maksusumma osas.

Kuna võlgnik on oma majandustegevuse lõpetanud, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad, tuleb Osaühing RAKOVLA METALL pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p-le 1 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. ÄS § 58 lg 4 kohaselt ÄS § 58 lg p-s 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. TsÜS § 41 lg 1 järgi juriidilisi isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras, TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõppeb.TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb Osaühing RAKOVLA METALL dokumentide hoidjaks määrata viimane juhatuse liige Oleg Smirnov (isikukood xxx, elukoht xxx) ja anda juriidilise isiku dokumentatsioon 10 aastaks talle vastutavale hoiule. PankrS § 165 lg 3 sätestab, et kohus vabastab halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutise halduri vabastamine tema kohustusest. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (alates 16.02.2006 kehtiv redaktsioon) § 1 lg 7 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad 8(9)

kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur on esitanud arvestuse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste osas, mille kohaselt moodustab ajutise pankrotihalduri tasu 11 000 krooni ja pankrotimenetluse kulud 1 500 krooni. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni väljamõistmist riigi vahenditest ning ajutise halduri tasu summas 5300 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis summas 1500 krooni väljamõistmist võlgnikult. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osas, mis puudutab halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile tasu ja kulutuste katteks pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Juhul, kui võlgnikul puuduvad tasu ja kulutuste hüvitamiseks rahalised vahendid, tasutakse ajutisele haldurile riigi arvelt. Osaühing RAKOVLA METALL puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamaksmiseks, mistõttu puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb mõista välja riigilt. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 1 ja määruse §-d § 1 lg 7 ja 2 lg 8 koostoimes ei võimalda kohtul antud juhul välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutusi võlgnikult, kuna võlgnikul puuduvad selleks rahalised vahendid. Samuti ei oleks kohtuotsuse resolutsiooni selline sõnastus selgelt arusaadav ja täidetav TsMS § 442 lg 5 mõttes. Määrus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes PankrS §-dest 1 lg 2 ja 3, 23 lg 1, 27, 29 lg 1, 157 p 2, 165 lg 3 ja TsMS §-dest 463-466, 660 ja 661.