lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-17149/4

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 05.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-17149/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1548
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 190 lg 1, 2, 4Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusÄS § 179 lg 1Aruannete kinnitamineÄS § 183RaamatupidaminePakrS § 85 lg 1PankrS § 28 lg 2PankrS § 54 lg 1RPS § 4TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselTsÜS § 37 lg 1Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-06-15099/8Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja16.03.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-17149/34

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märts 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-17149/34

Tsiviilasi

OÜ M (pankrotis) hagi K V vastu kahju hüvitamiseks 111 000 krooni

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja OÜ M (pankrotis; registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja pankrotihaldur A Aro (xxx) kostja K V (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kohtustungi toimumise aeg

05.02.2009

Kohtuistungil osalesid

Hageja seaduslik esindaja A Aro Kostja K V

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata OÜ M (pankrotis) hagi K Vvastu kahju hüvitamiseks Menetluskulude jaotus

1.Mõista välja OÜM (pankrotis) menetluskulud 100% ulatuses K V kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Mõista välja OÜM (pankrotis) riigilõiv 6250 (kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2900078444. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja menetluskulu katteks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult

2-07-17149/34 teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud

1.23.08.2006 kohtuotsusega kuulutati välja hageja pankrot, kelle juhatuse liikmeks oli kostja (tl 10). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja vastavalt kohtuistungil esitatud täpsustustele palub kostjalt välja mõista kahju 111 000 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes PankrS § 54 lg 1, § 55 lg 3 p 1, TsÜS § 37 lg 1 ja 2, ÄS § 179 lg 1, § 183, RPS § 4.
3.Hagiavalduse kohaselt on hagejal võlgnevusi kokku 333 146 krooni. Kohtuotsuse kohaselt on makseraskused põhjustanud ebaõnnestunud äriplaan, ebaefektiivne juhtimine, raske juhtimisviga, finantsvahendite puudumine ja ebastabiilne turg. Kostja rikkumine seisneb selles, et kostja ei täitnud hageja raamatupidamist piisava hoolega ning raamatupidamine ei vastanud raamatupidamisseaduses ettenähtud nõuetele. Seega on hageja seisukohal, et kostja valduses on hagejale kuuluvad rahalised vahendid, mis kostja on omandanud ebaseaduslikult. 02.04.2007 esitas hageja kostjale pretensiooni summas 219 217 krooni (tl 14). 4.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et pankrotimenetluses on põhiprintsiibiks võlausaldajate võrdne kohtlemine. Hageja võlgneb AS-le Hansa Liising Eesti endiselt 35 919 krooni.
5.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kõik dokumendi on haldurile üle antud. Hageja poolt 2005 aasta majandusaasta aruande esitamise tähtaeg oli 30.06.2006 ja 2006. aasta majandusaasta aruande esitamise tähtaeg 30.06.2007, kuid juhataja ei ole nimetatud aruandeid Harju Maakohtu registriosakonnale esitanud.
6.Hagejale kuulunud amortiseerunud pagariahi on müüdud hinnaga 2500 krooni OÜ K ( tl 36). Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata.
8.Kostja leiab, et hagi on tõendamata. Raamatupidamisaruanded on esitatud paberkandjal, kuid kostjal puudub endal raamatupidamisaruannete eksemplar. Kostjal ei olnud võimalik koostada raamatupidamise aastaaruannet, kuna puudus dokumentatsioon, mille põhjal aruanne koostada. Kostja andis üle kõik tema valduses olnud hageja dokumendid pankrotihaldurile, kes käis kostja juures abiks dokumentide sorteerimisel.
9.Kostja on tasunud oma vahenditest Katusepapi 4 üürilepingust tulenevad võlgnevused summas 295 530,73 krooni (tl 30) ja tasub siiani E OÜ võlgnevust summas 12 000 krooni. AS Hansa Liising Eesti võlgnevuse kohta puuduvad kostjal andmed. Seega leiab kostja, et kostjal on nõudeõigus hoopis hageja vastu. Kostja leiab, et on teinud endast kõik oleneva, et tasuda ettevõtte võlgasid ja ei leiab, et kostja ei ole teinud raskeid juhtimisvigu. Raamatupidamise eest vastutas tema ema, kes sai 2005. aasta lõpus liiklusõnnetuses vigastada ja oli pikalt haige. Kohtuotsuse põhjendus

2-07-17149/34

10.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 37 lg 2 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
13.Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 5 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.
14.PakrS § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on rikkunud eelmärgitud kohustust. 23.08.2006.a kohtuotsusest, millega hageja pankrot välja kuulutati nähtub, et kostja kui seaduslik esindaja esitas 16.06.2006 pankrotiavalduse kohtule. Kohtuistungil poolte selgitustest ilmnes, et hageja seaduslik esindaja (pankrotihaldur) käis ise kostja juures raamatupidamisdokumente valimas. Eeltoodust saab järeldada, et kostja ei hoidunud kõrvale, vaid osutas abi ja andis teavet.
15.Hagi esitamise aluseks on asjaolu, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas ebaefektiivne juhtimine ja raske juhtimisviga. Hageja väidetel kostja ei täitnud hageja raamatupidamist piisava hoolega. Raske juhtimisviga on PankrS § 28 lg 2 tähenduses füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega pidi kostja, juriidilise isiku esindajana, rikkuma oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eelnimetatud sätte kohaldamise eelduseks on juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme süüline käitumine, mille tulemusel on juriidilisele isikule tekitatud kahju. Õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
16.Äriseadustiku (ÄS) § 179 lg 1 alusel pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Hageja esmakanne registrisse on tehtud 12.01.2005 ja kostja on juhatuse liikmena registrisse kantud 17.03.2005. Seega esimene majandusaasta aruanne s.o 2005. aasta kohta tuli kostjal kui hageja juhatuse liikmel esitada äriregistrile hiljemalt 30.06.2006. 16.06.2006 esitas kostja hageja seadusliku esindajana kohtule pankrotiavalduse, mille alusel on kohus 26.06.2006 algatanud hageja pankroti ja määranud ajutise pankrotihalduri. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostja ei ole rikkunud kohustust raamatupidamise aastaaruande esitamisel, kuna kostjal puudus kohustus aruande esitamiseks ajal, mil oli algatatud hageja pankroti menetlus.
17.ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist.

2-07-17149/34 Vastavalt Raamatupidamisseaduse (RPS) § 4 lg 1- 3 raamatupidamiskohustuslane on kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja raamatupidamine ei vastanud tervikuna RPS sätestatud nõuetele. Eeltoodu rikkumine on osaliselt vabandatav seoses raamatupidaja pikema ajalise terviserikkega 2005 novembris toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Kostjal oli takistatud raamatupidajalt info ja dokumentide saamine. Samas ei ole rikkumine ulatuses, mida saaks käsitleda kostja tahtliku õigusvastase teona ja mille tagajärjel on põhjustatud kahju äriühingule.

18.Kohus on seisukohal, et hagi on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud millest koosneb kahju ja kui suur on kahju, mida hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja on kohtule esitanud nelja lehelisest pangakonto väljavõttest neljanda lehe perioodist 08.03.2006-16.01.2007, millest ei nähtu, kelle arveldusarvega on tegemist (tl 13). Kohus võib eeldada, et tegemist on hageja arveldusarvega, kuna kostja ei esitanud eelmärgitud tõendile mingeid vastuväiteid. Hinnates esitatud tõendit leiab kohus, et kostja ei saanud hagejale kahju põhjustada makstes töötajale töötasu või makstes kaardi hooldustasu pangale (mille pank ise automaatselt ära võttis) või makstes kohtutäiturile täiteasjas nr 008/2005/10825 raha. Samuti hageja esitatud raamatupidamisväljavõtted ei tõenda kahju suurust ja sisu.
19.Kohus leiab, et kostja ei ole hooletult käitunud. Kostja on asunud oma isiklikest vahenditest tasuma võlausaldajatele. Kostja on oma isiklikest vahenditest tasunud AS-le KC üürilepingust tulenevate võlgnevuste katteks 295 530,73 krooni (tl 30). Samuti tasub kostja oma isiklikest vahenditest EOÜ-le. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus kostja põhjendatud menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 28.05.2007 kohtumäärusega vabastas kohus hageja riigilõivu maksmisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagi esitamisel, siis juhinduvalt TsMS § 190 lg-st 4 kuulub hagejalt välja mõistmisele riigilõiv 6250 krooni riigituludesse. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja