Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Tsiviilasi nr 2-02-2

abinõusid ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 156 lg l p 3 alusel arestida pärandvara hulka kuuluv vallasvara (sõiduauto reg. nr. A ja kodune vara asukohaga xxx). Täitemenetluse seadustiku § 50 lg l kohaselt võlgniku vara arestimine seisneb selle üleskirjutamises, käsutamise keelamises ja hoiule andmises. Vajalikel juhtudel on kohtutäituril (pankrotimenetluses pankrotihalduril PankrS § 121 lg 2 p 2 ja § 31 lg 2 p l alusel) õigus esemed pitseerida või vara kaasa võtta või hoiustada. Vallasvara arestimine on vajalik, et säiliks vara ning ei rikutaks, kahjustataks ega hävitataks teda. Võlausaldajal on alust arvata, et A J pärandvara praegused kasutajad teevad pankrotiavalduse läbivaatamise ajal tegusid, mis võivad vähendada vara turuväärtust. Samale vallasvarale on võõrandamispiirangud vararegistrites juba seatud varem toimunud täitemenetluses seoses linnakohtu 13.05.1997 tagaseljaotsuse täitmisega. Narva Linnakohtu 03.04.2002 määrusega algatati A J pärandvara suhtes PankrS §-de 11-12 ja TsMS § 156 lg l p 2 ja 3 alusel pankrotimenetlus, määrati ajutiseks pankrotihalduriks Erik Savi ja arestiti A J vallasvara ja tehti käsutamise keelumärked tema kinnisvara suhtes AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks. Kohtumääruse kohaselt tuvastas kohus, et A J jättis osaliselt täitmata Narva Linnakohtu 13.05.1997 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-812 ja suri 14.11.1997. Kohus leidis, et võlausaldaja taotlused kuuluvad rahuldamisele ja võlgniku kogu vallas- ja kinnisvara ning tema võlgade kindlaksmääramiseks on vaja määrata ajutine pankrotihaldur. A J abikaasa A O esitas 05.12.2002 erikaebuse, kus palus tühistada linnakohtu 03.04.2002 ebaseaduslik määrus täies ulatuses. Erikaebuse kohaselt sai A O linnakohtu 03.04.2002 määrusest teada Narva Linnakohtus alles 02.12.2002. A O oli abielus A J alates 15.03.1996. Pärast abikaasa surma 04.12.2000 on A O nii seadusjärgne kui testamendijärgne A J pärija. Pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine on veninud, kuna surnu endine abikaasa on kohtus vaidlustanud A J testamendi. Viru Ringkonnakohtu 15.05.2003 määrusega tühistati osaliselt Narva Linnakohtu 03.04.2002 määrus tsiviilasjas nr 2-1120/02 osas, millega arestiti A J vallasvara ja tehti käsutamise keelumärked tema kinnisvara suhtes AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks, erikaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on A O 04.12.2000 surnud A J seadusjärgne ning testamendijärgne pärija, kes elab xxx asuvas elamus. Õige on erikaebuse väide selle kohta, et PankrS-s puudub säte, mis annaks võlausaldajale õiguse esitada kohtule pankrotiavaldust surnud isiku (võlgniku) pärandvara suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt PankrS § 7 lg 2 võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse esitada võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. A J pärandvara suhtes pankrotiavalduse esitanud AS Eesti Maapank (pankrotis) PankrS §-s 7 lg 2 nimetatud isikute hulka ei kuulu. Nõuded võlausaldaja pankrotiavaldusele on ära toodud PankrS §-s 9 lg l. AS Eesti Maapank (pankrotis) on oma pankrotiavalduses viidanud PankrS § 9 lg l p 4, kuid ei ole märkinud pankrotiavalduses, keda ja missuguse võlasumma osas (PankrS § 9 lg 3) ta loeb pärast A J surma tsiviilprotsessivõimega võlgnikuks, kellele ta on esitanud PankrS § 9 lg l p 4 ettenähtud korras pankrotihoiatuse ja kelle pankroti väljakuulutamist maksejõuetuse tõttu ta võlausaldajana taotleks. A O ega ükski teine pankrotiavalduses nimetatud A J pärijatest ei olnud märgitud kostjaks (võlgnikuks) Narva Linnakohtu 13.05.1997 tagaseljaotsuses tsiviilasjas nr 2-812 ja seetõttu ei saa selle kohtuotsuse seadusjõud sissenõudmise osas laieneda isiku(te)le, kes ei ole asjast osa võtnud kostjana.

2(8)

Tsiviilasi nr 2-02-2

Asja materjalidest ei nähtu, et AS Eesti Maapank (pankrotis) oleks pärast võlgniku A J surma pöördunud kohtusse A J pärija(te) vastu hagiga või TsMS § 240 sätestatud korras avaldusega võlgniku asendamiseks ja sellises tsiviilasjas oleks olemas jõustunud kohtulahend. Vastavalt PankrS §101 lg l p l kohus ei võta pankrotiavaldust vastu ja tagastab selle määrusega, kui võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et see põhineks kas või ühelgi PankrS § 9 lg l nimetatud alusel. Õige on ka erikaebuse väide selle kohta, et A J, kelle viimane elukoht oli xxx, suri 04.12.2000, mitte 14.11.1997 nagu on märgitud linnakohtu 03.04.2002 määruses. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kuna linnakohtul puudus seaduslik alus võlausaldaja AS Eesti Maapank (pankrotis) pankrotiavalduse vastu võtmiseks ja A J pärandvara suhtes pankrotimenetluse algatamiseks, siis puudus tal ka seaduslik alus A J vara suhtes hagi tagamise abinõude kohaldamiseks. Erikaebuse rahuldamiseks selles osas, milles palutakse tühistada linnakohtu 03.04.2002 määrus pankrotimenetluse algatamise kohta, puudub ringkonnakohtul seaduslik alus, kuna PankrS § 11 lg 9 näeb ette võimaluse esitada erikaebus pankrotimenetluse algatamata jätmise määruse, mitte aga pankrotimenetluse algatamise määruse peale. Viru Maakohtu 16.01.2006 määrusega AS-le Eesti Maapank (pankrotis) anti tähtaeg Viru Ringkonnakohtu 15.05.2003 määruses kajastatud puuduste kõrvaldamiseks või hagist loobumiseks. 08.02.2006 AS Eesti Maapank (pankrotis) pankrotihaldur Helmut Pikmets esitas kohtule puuduste kõrvaldamise avaldus, mille kohaselt pankrotiavalduse esitamisel 03.01.2002.a. ei olnud AS-le Eesti Maapank (pankrotis) teada, kes on A J pärijad. Selleks oma avalduses võlausaldaja esitas nõude, et kohus nõuaks välja Jõhvi notar Tatjana Boitsovalt A J pärimistoimiku. Kuna võlausaldajale ei olnud teada A J pärijad, siis AS Eesti Maapank (pankrotis) adresseeris kõikidele võimalikele A J pärijatele pankrotihoiatuse, milles palus tasuda A J pärandvaral lasuva võlausaldaja nõude ning ühtlasi teatas, et võla tasumata jätmisel 10 päeva jooksul esitab AS Eesti Maapank (pankrotis) kohtule pankrotiavalduse A J pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Ükski võimalik pärija võlga ei tasunud ja Narva Linnakohtu 03.04.2002.a. määrusega algatati A J pärandvara pankrotimenetlus. 2002.a-l kehtinud pankrotseadus ei nõudnud pankrotimenetluse algatamise otsustamisel eelistungi läbiviimist. Pankrotimenetluse algatamise ajal kehtinud PankrS § 11 lg 4 järgi vajaduse korral võis kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks pidada eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. Võlgniku A J pärandvara esindajaks võis olla A O. AS-le Eesti Maapank (pankrotis) on käesolevaks hetkeks teatavaks saanud, kes on A J pärandi vastu võtnud ning kes on õigustatud isikuks A J pärandvara esindamiseks. A O poolt oli A J pärand vastu võetud ning selle osas on ka koostatud 25.05.2005.a testamendijärgne pärimisõiguse tunnistus (registreeritud Jõhvi notar T. Boitsova ametitoimingute raamatus nr 4213 all). A O on käesolevas pankrotimenetluses A J pärandvara esindajaks. A O oli ka AS Eesti Maapank (pankrotis) poolt saadetud pankrotihoiatus, seega pankrotihoiatus oli adresseeritud õigustatud isikule, kes oli õigustatud esindama A J pärandvara. Pärandi vastuvõtmisega on A O muutunud A J õigusjärglaseks, st. kõikide nende õiguste ja kohustuste 3(8)

Tsiviilasi nr 2-02-2

kandjaks, mis kuulusid varem pärijale A J. See on ka PankrS sätestatud võlgniku, kui protsessiosalise õigused ja kohustused. Pärimisseaduse § 130 lg 1 järgi pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Pärimisseaduse § 2 järgi pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimisseaduse § 130 lg 3 järgi kui pärandvarast ei piisa pärandaja kõigi võlgade tasumiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega pärandvara eraldatud, on pärija kohustatud tasuma pärandaja võlad ka oma vara arvel. Nimetatud pärimisseaduse sätetest tulenevalt AS Eesti Maapank (pankrotis) nõuab jätkuvalt A J pärandvara pankroti välja kuulutamist, kusjuures pankrotimenetluses A J pärandvara esindajaks on A O. Pärimisseaduse § 130 lg-s 3 sätestatust tulenevalt võlausaldaja saab pöörduda eraldi nõudega pärija A O vastu ainult siis, kui pärandvarast ei piisa pärandaja kõigi võlgade tasumiseks. See asjaolu ei ole käesolevaks momendiks veel tuvastatud. Pankrotimenetluse käigus on selgunud ja ka 25.05.2005.a. testamendijärgne pärimisõiguse tunnistusest nähtub, et A J pärandvaras on vara, mille arvel on võimalik täita Võlausaldaja nõue. AS Eesti Maapank (pankrotis) selgeks nõudeks, mille täitmatajätmise tõttu on ka esitatud pankrotiavaldus, on 331504,60 krooni. Nõude selgus tuleneb asjaolust, et see on välja mõistetud Narva Linnakohtu tagaseljaotsusega 13.05.1997.a. tsiviilasjas nr 2-812. Kehtiva PankrS § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Narva Linnakohtu tagaseljaotsusega 13.05.1997.a.-st tsiviilasjas nr 2-812 välja mõistetud kokku 379854.- kroonisest summast 331504,60 krooni oli/on täitmata A J enda kui ka tema pärija poolt. Võlausaldaja seisukohal, et täitmata jätmine tuleneb asjaolust, et nii A J kui ka A J pärandvara võlad olid/on suuremad, kui olemasolev vara. AS Eesti Maapank (pankrotis) soovib samuti märkida, et kehtiva PankrS § 9 lg 1 annab üldreegli, millest nähtub, kes saab pankrotiavalduse esitada. Seda üldreeglit täiendab ka PankrS § 9 lg-s 2 sõna „ka“ ning PankrS § lg-s 3 toodu „Seaduses sätestatud juhtudel võib pankrotiavalduse esitada ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata isik“. Üldreegel annab võlausaldajale võimaluse ja ka seeläbi kaitse oma õiguste realiseerimiseks. Kui asuda seisukohale, et võlausaldaja ei saa esitada pankrotiavaldust, siis see võimaldaks olukordi, kus „pärandvara oleks n.ö. hõljuvas olekus ning võlausaldajal puuduks seaduslik alus ja võimalus realiseerida oma nõuet võlanõude sissenõudmiseks. Selline olukord võimaldaks võimalikel pärijatel pärandi vastuvõtmise asemel esitada kohtule hoiumeetmete rakendamiseks avaldust ning seeläbi takistada võlausaldajal on nõude pööramist olemasolevale pärandvarale. Pärimisseaduse kohaselt võib selline olukord kesta kuni 10 aasta pärandaja surmast. Eeltoodust tulenevalt palutakse kuulutada välja A J pärandvara pankrot. 16.02.2006 esitasid AS Eesti Maapank (pankrotis) pankrotihaldurid Maire Arm ja Helmut Pikmets ning OÜ Trenton Invest seaduslik esindaja Vladimir Tsvettsikh taotluse asendada pankrotiavalduse läbivaatamisel AS Eesti Maapank (pankrotis) OÜ-ga Trenton Invest. Taotluse kohaselt loovutas AS Eesti Maapank (pankrotis) hagiavalduse aluseks olevast kostjaga A. J 09.06.1995 sõlmitud laenulepingust nr 2716145 tulenevad nõudeõigused täies mahus ja koos kõigi vastavast nõudest tulenevate ja sellega seotud võlausaldaja õigustega, s.h koos 4(8)

Tsiviilasi nr 2-02-2

intresside, viiviste ning muude kõrvalnõuetega ning samuti koos kõigi kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitud tagatislepingutest tulenevate õigustega OÜ-le Trenton Invest. AS Eesti Maapank (pankrotis) kinnitas, et ülalnimetatud nõudeõigused on AS-lt Eesti Maapank (pankrotis) OÜ-le Trenton Invest üle läinud. Kohtule 12.03.2007 esitatud A O vastuse kohaselt kohtunik Tamara Šabarova menetluses (tsiviilasi nr 2-06-1583) on 30.01.2006 aastast A O kaebus Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalinani tegevuse peale täiteasjas nr 095/2005/6560, kust selgelt tuleneb, et võlausaldaja Eesti Maapank (pankrotis) loovutas oma nõudeõiguse A J vastu OÜ-le Trenton Invest ning ülalnimetatud kohtutäitur uue sissenõudja huvides viis 10.04.2006. a läbi enampakkumise, mille peatamist A. O oma kaebuses taotles, ning müüs kolmekorruselise elamu xxx üldpinnaga 700 m2 vaid 343 304,6 krooni eest. Eelnevast lähtudes, A O jääb täiesti arusaamatuks nii Eesti Maapank (pankrotis), kui OÜ Trenton Invest nn „puuduste kõrvaldamine" AS Eesti Maapank (pankrotis) hagis A J pärandvara suhtes pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise nõudes (tsiviilasi nr 2-02-2). ASi Eesti Maapank (pankrotis) esindaja Tarmo Villman on alates 2002. a oktoobrikuust käesoleva asjaga kursis, sest esindas võlausaldajat kohtuprotsessides, mis on seotud A O kaebustega Ida-Viru Maakohtu ning erikaebustega Viru Ringkonnakohtusse. A O on arusaamatu ka ASi Eesti Maapank (pankrotis) seisukoht pankroti väljakuulutamise kohta. Nimetatud võlausaldaja teadis täpselt juba oktoobrikuul 2002, et A. O võttis peale võlgniku A J surma 04.12.2000 a pärandvara vastu ning kooskõlas PärS § 130 läksid talle üle ka surnud abikaasa võlaga seotud kohustused. Abikaasa võlast sai aga A. O teada vaid testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse vormistamisel, mille käigus selgus, et Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna töötajad on õigusvastaselt seadnud võõrandamise keelumärked kogu kaebaja surnud abikaasa pärandvarale. Väär on võlausaldaja AS Eesti Maapank (pankrotis) väide selle kohta, et A O oli esitatud pankrotihoiatus. Asi seisnebki selles, et AS Eesti Maapank (pankrotis) toimis vastuolus hea usu põhimõttega ning ei andnud pahatahtlikult kaebajale võimalust vormistada omandiõigust oma testamendijärgsele varale, mille arvel oleks tal tekkinud ka võimalus tasuda surnud abikaasa võlg. Kaebajale on jäänud mõistmatuks, mille alusel võlausaldaja „nõuab jätkuvalt A J pärandvara pankroti välja kuulutamist...“, sest Viru Ringkonnakohtu 15.05.2003 määruses tsiviilasjas nr 2-275/03 on ühemõtteliselt sõnastatud: „ Vastavalt PankrS § 7 lg 2 võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse esitada võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. A J pärandvara suhtes pankrotiavalduse esitanud AS Eesti Maapank (pankrotis) PankrS § 7 lg 2 nimetatud isikute hulka ei kuulu“. Pealegi, üleval oli juba märgitud, et AS Eesti Maapank (pankrotis) loovutas oma nõudeõiguse A J vastu OÜ-le Trenton Invest ning viimane, esitades oma esindaja Tarmo Villmani kaudu täitmisavalduse ja Narva Linnakohtu 13.05.1997.a tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-812 Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalmanile, realiseeris oma võlanõue A O vastu elamu xxx müümisega. Ülaltoodu alusel A O leiab, et AS Eesti Maapank (pankrotis) hagiavalduse menetlemine A J pärandvara suhtes pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise nõudes tuleb lõpetada. Seoses sellega ei kuulu rahuldamisele ka võlausaldaja taotlus menetlusosalise asendamiseks tsiviilasjas nr 2-02-2. Kohtule 15.03.2007 esitatud pankrotihalduri Erik Savi seisukoha kohaselt temale teadaolevatel andmetel on AS Eesti Maapank (pankrotis) nõude õigusjärglane Trenton Invest OÜ oma nõude A J pärandavara suhtes kas osaliselt või täielikult rahuldanud. Täpsemaid andmeid ei ole 5(8)

Tsiviilasi nr 2-02-2

võimalik kohtule esitada kuivõrd OÜ Trenton Invest esindaja Tarmo Villman on puhkusel kuni märtsi lõpuni. Viru Maakohtu 05.12.2007 määrusega rahuldati OÜ Trenton Invest ja AS-i Eesti Maapank (pankrotis) taotlus täies ulatuses ning lubati OÜ-l Trenton Invest (reg kood xxx, asukoha aadress xxx) astuda protsessi hagejana AS-i Eesti Maapank (pankrotis) asemel. Viru Maakohus oma 20.01.2009 kirjaga palus avaldaja esindajat teatada kohtule oma seisukoha menetluse jätkamise võimalikkuse kohta hiljemalt 20 päeva jooksul selle nõudekirja kättetoimetamisest alates. Avaldaja esindajat hoiatati, et vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 2 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja esindaja sai kirja isiklikult kätte 21.01.2009, kuis kohtule tähtaegselt ei vastanud. Kohus leidis: Kohus, tutvudes tsiviilasja toimiku materjalidega leiab, et avaldus tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Alates 01.01.2006 kehtima hakanud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskirja 45. peatüki (leht 37) kohaselt (http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=12545, viimane rubriik: „Eelnõuga seotud kooskõlastusringid. Viimane versioon“) pärast hagiavalduse menetlusse võtmist kontrollib kohus omal algatusel igas menetluse staadiumis, kas menetlus on seaduse kohaselt üldse lubatud ning kas hagiavaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele (menetluse lubatavuse kontroll). Käesolev tsiviilvaidlus algas enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kehtivusperioodil. Siiski tuleb alates 1. jaanuarist 2006 tehtud või tegemata menetlustoimingutele kohaldada alates 1. jaanuarist 2006 kehtivat TsMS, see tuleneb TsMS §-st 6, mille kohaselt tehakse tsiviilasjas menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 2 kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt avalduse esitamise ajal kehtinud PankrS § 7 lg 2 võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. A J pärandvara suhtes pankrotiavalduse esitanud AS Eesti Maapank (pankrotis) ning tema õigusjärglane OÜ Trenton Invest PankrS §-s 7 lg 2 nimetatud isikute hulka ei kuulu. Nõuded võlausaldaja pankrotiavaldusele on ära toodud PankrS §-s 9 lg l. AS Eesti Maapank (pankrotis) on oma pankrotiavalduses viidanud PankrS § 9 lg l p 4, kuid ei ole märkinud pankrotiavalduses, keda ja missuguse võlasumma osas (PankrS § 9 lg 3) ta loeb pärast A J surma tsiviilprotsessivõimega võlgnikuks, kellele ta on esitanud PankrS § 9 lg l p 4 ettenähtud korras pankrotihoiatuse ja kelle pankroti väljakuulutamist maksejõuetuse tõttu ta võlausaldajana taotleks. 6(8)

Tsiviilasi nr 2-02-2

A O ega ükski teine pankrotiavalduses nimetatud A J pärijatest ei olnud märgitud kostjaks (võlgnikuks) Narva Linnakohtu 13.05.1997 tagaseljaotsuses tsiviilasjas nr 2-812 ja seetõttu ei saa selle kohtuotsuse seadusjõud sissenõudmise osas laieneda isiku(te)le, kes ei ole asjast osa võtnud kostjana. Asja materjalidest ei nähtu, et AS Eesti Maapank (pankrotis) oleks pärast võlgniku A J surma pöördunud kohtusse A J pärija(te) vastu hagiga või TsMS § 240 sätestatud korras avaldusega võlgniku asendamiseks ja sellises tsiviilasjas oleks olemas jõustunud kohtulahend. Vastavalt PankrS § 101 lg l p l kohus ei võta pankrotiavaldust vastu ja tagastab selle määrusega, kui võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et see põhineks kas või ühelgi PankrS § 9 lg l nimetatud alusel. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §

lg

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Sama paragrahvi lg

esimese lause kohaselt tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg-st 1 füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. TsMS § 24 järgi juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. TsÜS § 25 lg 1 kohaselt eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. TsÜS § 26 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avaldus on esitatud A J pärandvara vastu, mis ei ole ei füüsiline isik (inimene) ega ka eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 208 lg 1 kohaselt kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Sama paragrahvi lg-st 3 tuleneb, et pärast kostja asendamist või kaasamist peab hageja esitama kohtule asendatud või kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Pärast kostja asendamist või kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Avaldaja ei nimetanud, kelle vastu ta esitas oma nõue, ei esitanud ka avalduse kostja asendamiseks. Kohus leiab, et hagiga (esitatud kujul) ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, seega tuleb jätta hagi läbivaatamata. Menetluskulude jaotus: TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. 7(8)

Tsiviilasi nr 2-02-2

Seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.