T. A.`i hagi KÜ Põhja, T. A., T. Z. ja I. A. vastu au teotavate andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: T. A. (IK xxx)
esindajad Kostja 1: KÜ Põhja (RK xxx Kostja 2: T. A. (IK xxx) Kostja 3: T. Z. (IK xxx) Kostja 4: I. A. (IK xxx) Kostjate esindaja: S. G., volikirjade alusel Kohtuistungi toimumise aeg
10. veebruar 2009. a
RESOLUTSIOON
1.T. A.`i hagi rahuldada osaliselt.
2.Kohustada kostjaid ümber lükkama hageja au teotavad ebaõiged faktiväited, mis sisalduvad KÜ Põhja revisjoniakti punktis 10 ja juhatuse aruande punktis 12 ning avaldama kahe nädala vältel KÜ Põhja kuulutuste tahvlil alljärgneva tekstiga teade:
„KÜ Põhja juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed avaldasid oma 2007. aasta aruannetes (välja pandud tutvumiseks korteriühistu liikmetele teadete tahvlil ajavahemikul 22.02.2008 – 04.04.2008. a) ebaõigeid andmeid selle kohta, et T. A. tekitas korteriühistule materiaalset kahju 2007. aastal summas 10 070 krooni (kohtukulud). Korteriühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed tunnistavad, et eelpool nimetatud informatsioon on aruannetes avaldatud põhjendamatult ning lükkavad ümber 2007. aasta aruannetes (juhatuse aruande punkt 12 ja revisjonikomisjoni aruande punkt 10) avaldatud andmed. T. A. ei ole korteriühistule materiaalset kahju tekitanud ning juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed paluvad T. A.`ilt vabandust ebaõigete faktiväidete avaldamise ja au teotamise eest“.
3.Jätta T. A.`i hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel määratud suuruses rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Hageja menetluskulud 50% ulatuses peavad kandma kostjad solidaarselt.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse hagejale kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Asjaolud
1.Korteriühistu Põhja on kantud mittetulundusühinguna äriregistrisse (RK 80038057) 13.05.1998. a. Korteriühistu liikmeteks on elumaja xxx) korteriomanikud. Korteriühistu juhatuse liige on alates 28.02.2003. a kuni 18.05.2009. a T. A., revisjonikomisjoni liikmed on T. Z. ja I. A.. N. A. on korteriühistu liige (talle kuulub korteriomand xxx).
2.N.A.on Viru Maakohtule esitanud 5 hagi: 2-05-17531, hagi KÜ Põhja vastu dokumentide esitamiseks kohustamiseks, Viru Maakohtu 29.01.2007. a kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt, poolte kohtukulud jäeti poolte endi kanda, Viru Ringkonnakohus jättis N. A.`i apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru
on
Maakohtu otsuse muutmata, apellandi kohtukulud jäeti apellandi enda kanda, vastustaja kohtukulude taotlus rahuldati osaliselt summas 1 800 krooni (Viru Ringkonnakohtu 21.12.2007. a otsus); 2-05-18560, hagi KÜ Põhja vastu 07.05.2005. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, Viru Maakohtu 29.01.2007. a kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata, poolte kohtukulud jäeti poolte endi kanda, Viru Ringkonnakohus jättis N. A.`i apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu otsuse muutmata, vastustaja kohtukulude taotlus rahuldati osaliselt summas 1 500 krooni (Viru Ringkonnakohtu 01.10.2007. a otsus); 2-06-33745, N. A.`i, M. F.`i ja J. B.`i hagi KÜ Põhja vastu 11.08.2006. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, Viru Maakohtu 30.05.2007. a kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud jäeti täies ulatuses hagejate kanda; 2-06-28572, N. A.`i hagi KÜ Põhja vastu KÜ Põhja ja A. V.`e (juhatuse liige) vahelise tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes, Viru Maakohtu 19.06.2007. a kohtumäärusega lõpetati asja menetlus, kuna hageja loobus hagist, kostja menetluskulude taotlus jäeti läbi vaatamata; 2-05-17546, N.A.`i hagi KÜ Põhja vastu 23.11.2003. a üldkoosoleku otsuste ja 01.10.2003. a juhatuse koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, Viru Maakohtu 19.11.2008. a kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud jäeti täies ulatuses hageja kanda, kohtu 15.12.2008. a määrusega täpsustati menetluskulude jaotust – jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ning välja mõista hagejalt kostja kasuks 5 300 krooni õigusabikulude katteks. Kõikides kohtumenetlustes esindas hagejat N. A.`it volikirja alusel lepinguline esindaja T. A. (hageja ema).
3.KÜ Põhja revidentide poolt kontrolliti ühistu raamatupidamist ajavahemikul 01.07.2007. a kuni 31.12.2007. a. 15.02.2008. a koostasid revidendid raamatupidamisaruandluse inventuuriakti, mille punktis 10 märgiti: „Juriidilised teenused 01.01.07-31.12.07 moodustavad 14 570. Neist T. A.`i poolt ühistule tekitatud kahju on 10 070 krooni. Tekitatud kahjust on ta ära maksnud 3 300 krooni. M.F.`i poolt tekitatud kahju on 4 500 krooni“. Akt pandi ülesse korteriühistu kuulutuste tahvlile ning oli seal ajavahemikul 22.02.2008 kuni 16.03.2008. a.
4.KÜ Põhja juhatus koostas juhatuse aruande 01.01.07-31.12.07 teostatud tööde kohta. Aruande punktis 12 märgiti: „T. A.`i poolt korteriühistule tekitatud kahju oli 10 070 kr (kohtukulud). Kohtukulude tagastamine T.A.`ilt – 3 300 kr. 4 070 krooni kohtukulude tagastamiseks (uue seaduse järgi)“. Juhatuse aruanne pandi ülesse korteriühistu kuulutuste tahvlile ning oli seal ajavahemikul 23.03.2008 kuni 04.04.2008. a.
5.Juhatuse koosolekul 25.08.2007. a arutati T. A.`i poolt korteriühistule kahju tekitamise küsimust. Juhatuse protokoll pandi 31.08.2007. a ülesse korteriühistu kuulutuste tahvlile. Juhatuse protokollis on muuhulgas märgitud: „Meie maja üle toimuvad pidevad kohtumenetlused. Avalduste kohtusse esitamise põhjused on väga tühised. Tulemusena tekitatakse majale nii materiaalset kui moraalset kahju. Olukorra pidev demoraliseerimine majas toimub ühe-kahe inimese süül. Peale selle, hagejate väljaütlemised kohtus on mitte alati usaldusväärsed, need võivad muutuda. Mõnikord läheb asi isegi ütluste ja faktiliste
sündmuste otsese mittevastavuseni. /.../ Analüüsinud T.A. tegevust ja teinud sellest järeldused, võib esitada järgmised küsimused: Mida on T.A. tegevus kaasa toonud peale kahju? Millest on tema tegevus ajendatud? Millal küll lõpeb kahju tekitamine korteriühistule? Milleks veel on T.A. võimeline, on ju tema kohtusse pöördumised jäänud rahuldamata ja pingutused olnud asjatud? Proovinud ära kõik mõjutusvahendid, püüdis T.A. ähvardada lüüa juhatuse esimeest, häbenemata seejuures kohalviibinud pealtnägijaid“.
II Hagiavalduse sisu
6.T. A. esitas 28.04.2008. a kohtusse hagi KÜ Põhja, T. A., T. Z. ja I. A. vastu au teotavate andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju nõudes.
7.Hagi põhjenduste kohaselt ei vasta andmed, mis on märgitud revisjoniakti punktis 10 ja juhatuse aruande punktis 12 tegelikkusele. Hageja ei ole ühistule kahju tekitanud. Hageja ei ole ühistule õigusabi osutanud ega sundinud ühistut kasutama õigusabi teistelt isikutelt. T. A. pole olnud kohtumenetluses olnud vaidluste pooleks ning seetõttu ei saanud tema teod tekitada kostjale kohtukulusid õigusabikulude näol. Hageja pole kohtusse esitanud ka teadvalt põhjendamatuid hagisid. Korteriühistul puudub õiguslik alus väita, et T. A. tekitas ühistule kahju.
8.Hagi õiguslikus põhjenduses tugineb hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg 1 ja lg 4. Kostjad rikkusid hageja isikliku õigust tema ausale nimele majaelanike seas sellega, et kostjad avaldasid tema kohta teadvalt valeandmeid kahju tekitamise kohta. Hageja elab Põhja allee 5 elumajas umbes 30 aastat, töötanud korteriühistus raamatupidaja ja revidendina, töö ajal ei esitatud märkusi tema töö kohta. Valeandmed alandasid hageja väärikust teiste majaelanike silmis. See tekitas hagejale hingelist valu ja üleelamisi.
9.Hageja taotleb, et kostjad avaldaksid KÜ Põhja kuulutuste tahvlil teate, mis lükkaks ümber au teotavad andmed, mis sisaldusid revisjoniaktis ja juhatuse aruandes, mille kohaselt hageja olevat tekitanud korteriühistule kahju summas 10 070 krooni (kohtukulud) ning et kostjatelt mõistetaks välja mittevaralise kahju eest hüvitus, kohtu äranägemisel määratud suuruses.
III Kostja vastus
10.Kostjad esitasid 20.06.2008. a kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles taotlesid hagi rahuldamata jätmist.
11.Vastuse kohaselt ei ole hageja tegelikult kohtukulude näol korteriühistule kahju tekitanud. Viga tekkis seoses sellega, et kõik kohtu- ja korteriühistu sisesed vaidlused, mis kestavad juba aastaid, assotsieeruvad otseselt T. A.`i isikuga. N. A. (omanik) xxx korteris ei ela ega ühistu koosolekutest (ka kohtuistungitest) osa ei võta, kõiki õigustoiminguid teostab korteriomaniku ja hageja (N. A.) eest T. A. tütre volikirja alusel. Kostjad on ebaõiged andmed ümber lükanud. Ümberlükkamine ja vabandus on vormistatud korteriühistu juhatuse 17.06.2008. a otsuse alusel juhatuse koosoleku protokollis. Protokoll pandi ülesse korteriühistu kuulutuste tahvlile. Seetõttu on hageja esimene nõue andmete ümberlükkamiseks ära langenud.
12.Kostjad leiavad, et nad ei ole hagejale mittevaralist kahju tekitanud. Ebaõigete andmete ümberlükkamisega on VÕS § 127 lg 1 eesmärk täidetud. Kostjad viitavad VÕS § 134 lg 2, mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitamine on õigustatud vaid juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige hingeline valu, seda õigustab. Viga juhatuse aruandes ja revisjoniaktis (kohtukulude nimetamine kahjuks) ei võinud hagejale mittevaralist kahju põhjustada ega hagejale kannatusi ja hingelist valu põhjustada. Hageja osaleb mitu aastat kohtuvaidlustes korteriühistuga oma tütre esindajana, samuti vaidlustes, mis toimuvad ühistu üldkoosolekutel. Ekslik kirje selle kohta, et hageja tekitas ühistule kahju kohtukulude näol, ei võinud esile kutsuda hagejal hingelist valu, arvestades hageja isikut. Kostjad viitavad Riigikohtu lahendile 3-2-1-11-04, mille kohaselt igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks, samuti lahendile 3-2-1-17-05, milles Riigikohus asus seisukohale, et kohus võib au teotamisega tekitatud moraalse kahju rahalises väljenduses lugeda heastatuks ka kahjutekitaja vabandusega.
IV Kohtuistung 25.09.2008. a
13.Hageja selgitas, et ka peale hagi esitamist kohtule avaldasid kostjad korteriühistu kuulutuste tahvlil teate, et T. A. tekitab hagide esitamisega ühistule kahju (üldkoosoleku protokoll 22.04.2008. a, tl 113-115). Ebaõigete andmete ümberlükkamise otsus on oma lakoonilisuse tõttu (puudu summa) ebapiisav, korteriühistu liikmed ei mäeta, millest oli jutt juhatuse aruandes ja revisjoniaktis. Tsiviilasjas esitatud materjalide põhjal saab teha järelduse, et tegemist ei olnud juhusliku veaga.
14.Kostjate esindaja selgitas, et kui hageja oleks korteriühistu poole pöördunud varem, oleks viga parandatud, kostjad said tekkinud veast teada alles kohtust hagi saamisel. Ebaõiged andmed on kostjad adekvaatselt ümber lükanud ning hageja ees vabandanud. Kuna tegemist oli veaga, ei saa see hagejale kahju tekitada.
15.Kohus andis pooltele tähtaja kompromissläbirääkimisteks.
V Kompromissettepanek
16.Pooled kompromissi ei saavutanud.
17.Kohus saatis 30.10.2008. a pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks tingimustel, et hageja loobub ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudest, kostjad hüvitavad solidaarselt hageja menetluskulud (5 090 krooni) ning kostjad vabandavad hageja ees korteriühistu järgmisel üldkoosolekul.
18.Vastuseks kompromissettepanekule teatasid kostjad, et kostjad ei ole nõus menetluskulude hüvitamisega hagejale ning menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda.
19.Hageja märkis vastuseks, et kompromissi sõlmimine ei ole võimalik, kuna kostjad jätkavad hageja laimamisega.
VI Kohtuistung 10.02.2009. a
20.Hageja taotles, et kostjad lükkaksid ümber hageja au teotavad ebaõiged andmed ning esitas kohtule teksti, kuidas tuleks andmed ümber lükata. Lisaks sellele on hageja enne hagi kohtusse esitamist mitmeid kordi kostjate poole pöördunud, et viimased ebaõiged andmed ümber lükkaksid, mistõttu ei saa rääkida veast ega ka sellest, et hageja ei püüdnud olukorda lahendada kohtuväliselt. Kostjad jätkavad peale vabanduse esitamist samasugust tegevust, nõuavad hagejalt kulude hüvitamist (isegi enne vastava kohtumääruse tegemist). Kahju tekitamises süüdistamine on kahjustanud hageja reputatsiooni, inimesed (sh majaelanikud) peavad hagejat harimatuks inimeseks ning kaebajaks. Konflikte on käsitletud ka kohalikus ajalehes, hageja teenindab erinevaid korteriühistuid ning see kõik kahjustab hageja mainet.
21.Kostjate esindaja taotles, et kohus jätaks hagi rahuldamata, kuna esimese nõude (ümberlükkamine) alus on ära langenud, kostjad on hageja ees vabandanud ning moraalse kahju osas pole hageja tõendanud, et talle kahju tekitati.
VII Kohtu põhjendused
22.Nõue ebaõigete ja au teotavate andmete ümberlükkamiseks.
22.1.Hageja taotleb, et kostjad lükkaksid ümber ebaõiged andmed, mis väidavad, et hageja on korteriühistule tekitanud kahju 10 070 krooni (kohtukulud).
22.2.Ebaõiged andmed sisalduvad 15.02.2008. a raamatupidamisaruandluse inventuuriakti punktis 10: „Juriidilised teenused 01.01.07-31.12.07 moodustavad 14 570 krooni. Neist T. A.`i poolt ühistule tekitatud kahju on 10 070 krooni. Tekitatud kahjust on ta ära maksnud 3 300 krooni. M.F.`i poolt tekitatud kahju on 4 500 krooni“ ja KÜ Põhja juhatuse aruandes 01.01.07-31.12.07 teostatud tööde kohta punktis 12: „T. A.`i poolt korteriühistule tekitatud kahju oli 10 070 kr (kohtukulud). Kohtukulude tagastamine T.A.`ilt – 3 300 kr. 4 070 krooni kohtukulude tagastamiseks (uue seaduse järgi)“.
22.3.Andmed, mille ümberlükkamist hageja soovib, on oma olemuselt faktiväited. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et faktiväited on valed.
22.4.Peale hagi esitamist on korteriühistu juhatus (kohal viibisid kolm juhatuse liiget, sh kostja 2, revidendid – kostja 3 ja kostja 4) 17.06.2008. a arutanud revisjoniaktis ja juhatuse aruandes sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamist ning otsustanud: „2007. a juhatuse aruande punktis 12 ja revisjoniakti punktis 10 oli tehtud viga selle kohta, et T.A.tekitas kahju korteriühistule. Korteriühistu, revidendid ja juhatuse liikmed paluvad vabandust T.A.`i ees ja avaldavad, et T.A. ei ole tekitanud korteriühistule kahju“. Otsus vormistati juhatuse koosoleku protokollina ja pandi ülesse korteriühistu teadete tahvlile.
22.5.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjad ei ole kohtumenetluse ajal avaldatud otsusega (vt kohtuotsuse p 22.4) selgelt ja arusaadavalt ebaõigeid andmeid ümber lükanud. Kohus põhjendab alljärgnevalt oma seisukohta.
Hagis taotles hageja ebaõigete au teotavate faktiväidete ümberlükkamist, st et ümber lükataks andmed, et hageja ei ole korteriühistule kohtukuludena kahju 10 070 krooni tekitanud. Juhatuse 17.06.2008. a otsuse puudub selgitus, millisest kahjust on jutt (kahju liik, kahju summa). Kuna hageja poolt ühistule väidetavat kahju tekitamist on arutatud nii korteriühistu juhatuses (25.08.2007. a protokoll, tl 12-15, vt kohtuotsuse p 5), kus hagejale heidetakse ette nii 50 000 krooni suuruse kahju (trahv), kohtukuludega seotud kahju, aastaid kestvate kohtumenetlustega materiaalse ja moraalse kahju tekitamist, üldkoosolekul (22.04.2008. a protokoll, tl 113-115), juhatuses (05.06.2008. a protokoll, tl 116-118), kus hagejale heidetakse ette järjekordselt ühistule kahju tekitamist kulude tekitamisega, teatega (tl 119), kus korteriühistu liikmed, sh hageja peavad 10 päeva jooksul tasuma kahju 4 070 krooni. Kõik eelnimetatud dokumendid olid ülesse riputatud ühistu teadete tahvlile. Kuna ebaõiged andmed avaldati korteriühistu Põhja liikmetele, peavad viimased adekvaatselt ka aru saama, millised andmed olid ebaõiged ning millised andmed ümber lükatakse (vt ka korteriühistu liikmete 2006. aasta kohtule adresseeritud avaldus, tl 16-17). Kohus ei nõustu kostjatega, et kostjad oleksid ebaõiged andmed ümber lükanud kohtuväliselt, kui hageja oleks korteriühistu juhatuse poole pöördunud ning kostjad said hageja mittenõustumisest ebaõigete andmetega teada alles pärast kohtult hagi saamist. Kostjate väide on vastuolus korteriühistu üldkoosoleku 22.04.2008. a protokollis sisalduvaga, protokollist nähtub, et juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded olid välja pandud info tahvlil ning et korteri nr 16 elanik (hageja) pole nõus sellega, et ta tekitas kahju korteriühistule.
22.6.Kohus leiab, et ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks peab kostja 1 avaldama alljärgneva sisuga teate korteriühistu teadete tahvlil: „KÜ Põhja juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed avaldasid oma 2007. aasta aruannetes (välja pandud tutvumiseks korteriühistu liikmetele teadete tahvlil ajavahemikul 22.02.2008 – 04.04.2008. a) ebaõigeid andmeid selle kohta, et T. A.š tekitas korteriühistule materiaalset kahju 2007. aastal summas 10 070 krooni (kohtukulud). Korteriühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed tunnistavad, et eelpool nimetatud informatsioon on aruannetes avaldatud põhjendamatult ning lükkavad ümber 2007. aasta aruannetes (juhatuse aruande punkt 12 ja revisjonikomisjoni aruande punkt 10) avaldatud andmed. T. A. ei ole korteriühistule materiaalset kahju tekitanud ning juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed paluvad T. A.`ilt vabandust ebaõigete faktiväidete avaldamise ja au teotamise eest“.
23.Mittevaralise kahju nõue.
23.1.Hageja esitas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna kostjad on ebaõigete andmete avaldamisega hageja au teotanud. Kostjad rikkusid hageja isikliku õigust tema ausale nimele majaelanike seas sellega, et kostjad avaldasid tema kohta teadvalt valeandmeid kahju tekitamise kohta. Hageja elab Põhja allee 5 elumajas umbes 30 aastat, töötanud korteriühistus raamatupidaja ja revidendina, töö ajal ei esitatud märkusi tema töö kohta. Valeandmed alandasid hageja väärikust teiste majaelanike silmis. See tekitas hagejale hingelist valu ja üleelamisi.
23.2.Kohtuistungil 10.02.2009. a põhjendas hageja enda maine kahjustamist sellega, et kostjate tegevuse tagajärjel peavad inimesed hagejat harimatuks inimeseks, kes on pealegi agar kohtuskäija. Hageja vara kahjustatakse ning juhatuse liikme (kostja 2) abikaasa on hagejat alavääristanud ja ahistanud (tl 131).
23.3.Isiklike õiguste rikkumise korral tuleb eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud mittevaralist kahju (VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1047).
23.4.VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
23.5.Ebaõiged andmed on esitatud kitsale isikute ringile (korteriühistu liikmetele) ning üldteadaolevalt on korteriühistute koosolekud tihti sellised, kus oma emotsioone ja tundeid on raske kontrollida. Nimetatu ei õigusta loomulikult seda, et kaaskodanike head nime ei peaks austama.
23.6.Tegemist on õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Süül põhineva vastutuse elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü (VÕS § 1043-1055). Tõendamiskoormus jaguneb järgmiselt: hageja peab tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse eeldused. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1).
23.7.VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule au teotamise korral kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaraline kahju hüvitis, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.
23.8.Kohtu arvates ei ole hageja tõendanud seda, et ebaõiged faktiväited, mille ümberlükkamist hageja taotleb, hageja au objektiivselt teotasid, st hageja mainet kahjustasid.
23.9.Kohus on kompromissettepanekus selgitanud, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid väidetava moraalse kahju olemasolu kohta, sh seda millised olid ebaõigete andmete avaldamise mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Kohus selgitas, et alles kahju kohta tõendite esitamisel saaks kohus tuvastada, kas hagejal on tekkinud sellist liiki kahju ning välja mõista õiglase hüvituse suuruses, mis vastab senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. (tl 94-95).
23.10.Kohus leiab, et hageja hingelised kannatasud tuleb lugeda heastatuks kahjutekitajate vabandusega (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-11-04, milles leiti, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel au õigusvastase teotamise korral peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama (näitama, milles mittevaraline kahju seisnes) ja tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Isiklike õiguste rikkumise korral tuleb küll eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni
väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Au teotamise korral võiks kompenseerida näiteks seda, et au teotamine põhjustas olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi kannatanu elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega. Samuti seda, kui kannatanu maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised
23.11.Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel määratud suuruses rahuldamata.
VIII Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kostjad peavad hüvitama hageja menetluskulud 50% ulatuses. Ülejäänud ulatuses jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
25.Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendis jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.