J.M. hagi OÜ Largos VO (likvideerimisel) vastu intressi 5 606 krooni ja mittevaralise kahju nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J.M. (IK xxx; elukoht: xxx)
esindajad Kostja: OÜ Largos VO (likvideerimisel) (RK xxx; asukoht äriregistri andmete järgi: xxx Kostja esindaja: O.S., likvideerija (IK xxx; elukoht rahvastikuregistri andmete järgi: xxx Kohtuistungi toimumise aeg
20. jaanuar 2009. a
RESOLUTSIOON
1.J.M. hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Largos VO (likvideerimisel) J.M. kasuks hüvitis 10 000 (kümme tuhat) krooni.
3.Jätta J.M. nõue OÜ Largos VO (likvideerimisel) vastu intressi nõudes 5 606 (viis tuhat kuussada kuus) krooni rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Hageja menetluskulud 50% ulatuses peab kandma kostja.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse hagejale kättetoimetamisest. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega hakkab kulgema 30 päeva pärast kohtuotsuse resolutiivosa avaldamist Ametlikes Teadaannetes ning kostjal on õigus 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse avalikult kättetoimetatuks lugemist esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.J.M. esitas 14.04.2005. a avalduse töövaidluskomisjonile OÜ Largos VO (likvideerimisel) vastu töövaidluse lahendamiseks. Avaldaja taotles töövaidluskomisjonis, et tunnustataks töösuhte olemasolu poolte vahel ajavahemikul 07.12.2004. a kuni 07.04.2005. a, mõistetaks tööandjalt välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses 5 380 krooni, saamata jäänud palga nelja kuu eest 10 760 krooni, puhkusekompensatsiooni 836 krooni, lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu palga 2 690 krooni, kokku 19 666 krooni.
2.Töövaidluskomisjoni 24.05.2005. a otsusega rahuldati avaldaja nõuded osaliselt. Töövaidluskomisjon tunnistas töölepingulise suhte olemasolu J.M. ja OÜ Largos VO vahel ajavahemikul 07.12.2004. a kuni 07.04.2005. a, kohustas tööandjat välja maksma töötasu ajavahemiku 07.12.2004. a kuni 07.04.2005. a eest kokku 10 631,55 krooni, millest viivitamatult kuulus maksmisele 5 380 krooni. Avaldaja nõuded kasutamata jäänud puhkuse eest hüvituse, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvituse ja lõpparve maksmisega viivitamise eest keskmise palga nõudes jäeti rahuldamata.
3.J.M. esitas 01.07.2005. a kohtule hagi OÜ Largos VO vastu töövaidluse lahendamiseks. Hageja taotleb, et kohus tunnistaks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 19 666 krooni, millest kasutamata jäänud puhkuse kompensatsioon on 836 krooni, hüvitus lõpparve kinnipidamise eest on 2 690 krooni ja hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 16 140 krooni (6 x 2 690 krooni).
on
4.OÜ Largos VO esitas 13.07.2005. a kohtule hagi J.M. vastu töösuhte puudumise tunnistamiseks ja alusetu rikastumise teel saadu väljanõudmiseks.
5.Ida-Viru Maakohtu 12.12.2005. a kohtumäärusega liideti hagid ühte menetlusse.
6.Viru Maakohtu 15.02.2006. a kohtuotsusega J.M. hagi rahuldati ning töölepingu lõpetamine tööandja poolt 07.04.2005. a tunnistati ebaseaduslikuks, kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitus kuue kuu palga ulatuses summas 16 140 krooni, hüvitus kasutamata jäänud puhkuse eest 836 krooni, hüvitus lõpparve kinnipidamise eest 2 690 krooni, kokku 19 666 krooni. OÜ Largos VO hagi jäeti rahuldamata.
7.Kohtuotsuse peale esitas apellatsioonkaebuse OÜ Largos VO.
8.Viru Ringkonnakohtu 10.05.2007. a kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 15.02.2006. a kohtuotsus ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
9.OÜ Largos VO kohta on äriregistris avaldatud lõpetamiskanne, OÜ Largos VO on likvideerimisel ning likvideerija on OÜ Largos VO juhatuse liige O.S..
10.Viru Maakohtu 11.02.2008. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2-05-14382) rahuldati J.M. hagi, OÜ Largos VO (likvideerimisel) hagi jäeti rahuldamata. Kohtuotsuse resolutsioon: „J.M. hagi rahuldada. Tunnistada OÜ Largos VO (likvideerimisel) poolt töölepingu lõpetamine J.M.`ga 07.04.2005. a ebaseaduslikuks. Välja mõista OÜ-lt Largos VO (likvideerimisel) J.M. kasuks hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 16 140 (kuusteist tuhat ükssada nelikümmend) krooni, hüvitus kasutamata jäänud puhkuse eest 836 (kaheksasada kolmkümmend kuus) krooni, hüvitus lõpparve kinnipidamise eest 2 690 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend) krooni, kokku 19 666 (üheksateist tuhat kuussada kuuskümmend kuus) krooni. OÜ Largos VO (likvideerimisel) hagi jätta rahuldamata“.
II Hagiavalduse sisu
11.J.M. esitas 10.10.2007. a kohtusse hagi OÜ Largos VO (likvideerimisel) ja O.S.`i (OÜ Largos VO viimase juhatuse liige, hiljem likvideerija) vastu intressi 5 606 krooni ja mittevaralise kahju nõudes.
12.Hagi põhjenduste kohaselt mõisteti kostjalt, OÜ Largos VO hageja kasuks Viru Maakohtu otsusega välja 19 666 krooni. OÜ Largos VO pidi hagejale töövaidluskomisjoni 24.05.2005. a otsuse järgi tasuma 10 631,55 krooni (viivitamatult kuulus täitmisele 5 380 krooni). Kostja maksis 5 380 krooni, kuid 5 251,55 krooni jättis maksmata. Hageja liidab viimatinimetatud summa 19 666 kroonile (19 666 + 5 251,55) ning arvestab summalt 24 917,55 krooni intressi. Hageja arvestab intressi alates 07.04.2005. a (töölepingu lõpetamise päev, kostjal tekkis kohustus maksta palk ja lõpparve), intressi määr on 9% aastas (0,75%), 0,75% summast 24 917,55 krooni on 186,87 krooni (ühe kuu intress). Perioodil 07.04.2005. a kuni kohtuistungini 15.11.2007. a on 30 täiskalendrikuud, mille jooksul kostja ei täitnud oma kohustusi, intressi summa on 5 606 krooni (186,87 x 30). Hageja esitab nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 ja § 1027 alusel.
13.Hageja esitas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna kostja on töövaidluse lahendamise kestel hagejat raskelt solvanud, teotanud hageja au, head nime ja väärikust. OÜ Largus VO on oma 04.05.2005. a kohtule adresseeritud kirjas,04.07.2005. a hagiavalduses ja oma apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule süüdistanud hagejat alusetult „visiitkaardi võltsimises“, süüdistanud hagejat „korduvate üldkasutatavate eeskirjade ja moraalsete normide rikkumises“, „moraali normide ja kõlbluse eitamises“, „omavolilises ametiruumide välisukse võtme tegemises“, „peenvargustes – kantselei esemed ja muud tarbeasjad“, „külastajate nähes pornograafiliste ajakirjade vaatamises“. Samuti märkis OÜ Largos VO, et hageja oli „ebameeldivalt riietatud ja levitas enda ümber pesemata ihu lõhna“ ning seda, et „viimased asjaolud tekitasid pidevalt ja põhjendatud etteheiteid juriidilise büroo Largos VO klientide poolt“. Eelnimetatud süüdistused olid hagejale solvavad, tekitasid hingelisi kannatusi. Hageja kui sügavalt usklik inimene pole kunagi varastanud, hageja on töötanud juristina, ta ei ole kunagi vaadanud pornograafilisi ajakirju ega tea isegi, mida neis kujutatakse. Hagejal oli raske lugeda selliseid süüdistusi. Kostja pidi arvestama, et ta tekitab laimuga hagejale kannatusi. Hageja palub kohtul määrata õiglane hüvitus au teotamise eest. Kohtumenetluse ajal kostja OÜ Largos VO lõpetamise korral taotleb hageja hagi rahuldamist kostja O.S.`i vastu.
III Menetluse käik
14.Kostja seaduslikule esindajale O.S.`ile ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada ei kostja, äriühingu Largos VO registrijärgses asukohas ega juhatuse liikme erinevates võimalikes elukohtades. Viru Maakohtu 22.01.2008. a kohtumäärusega toimetati hagi kostjale kätte avalikult. Kostja kohtule vastanud ei ole.
15.Kostjale toimetati kohtukutse kätte avalikult (Ametlikud Teadaanded, 18.11.2008. a).
16.Kohtuistungil 20.01.2009. a jäi hageja nõuete juurde ning taotles hagi rahuldamist kostja OÜ Largos VO (likvideerimisel) suhtes. Hageja märkis, et moraalse kahju hüvitis võiks olla 20 000 krooni.
IV Kohtu põhjendused
17.Intressi nõue.
17.1.Nõude põhjenduse kohaselt mõisteti kostjalt, OÜ Largos VO hageja kasuks Viru Maakohtu otsusega välja 19 666 krooni. OÜ Largos VO pidi hagejale töövaidluskomisjoni 24.05.2005. a otsuse järgi tasuma 10 631,55 krooni (viivitamatult kuulus täitmisele 5 380 krooni). Kostja maksis 5 380 krooni, kuid 5 251,55 krooni jättis maksmata. Hageja liidab viimatinimetatud summa 19 666 kroonile (19 666 + 5 251,55) ning arvestab summalt 24 917,55 krooni intressi. Hageja arvestab intressi alates 07.04.2005. a (töölepingu lõpetamise päev, kostjal tekkis kohustus maksta palk ja lõpparve), intressi määr on 9% aastas (0,75%), 0,75% summast 24 917,55 krooni on 186,87 krooni (ühe kuu intress). Perioodil 07.04.2005. a kuni kohtuistungini 15.11.2007. a on 30 täiskalendrikuud, mille jooksul kostja ei täitnud oma kohustusi, intressi summa on 5 606 krooni (186,87 x 30). Hageja tugineb nõudes VÕS § 94 (intress võlasuhtes) ja § 1027 (alusetu rikastumine) alusel.
17.2.Kohus leiab, et hageja nõue intressi väljamõistmiseks ei ole põhjendatud.
17.3.Esmalt märgib kohus seda, et kostjal puudus kohustus hagejale töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud 5 251,55 krooni (10 631,55 – 5 380 (viivitamatult täitmisele kuulunud kahe kuu palk) välja maksta. Töövaidluskomisjoni 24.05.2005. a otsus ei jõustunud, sest J.M. pöördus töövaidluse lahendamiseks hagiga kohtusse.
17.4.Teiseks, hageja arvestab rahalise kohustuse täitmisega viivitamist ning arvestab intressi alates 07.04.2005. a (töölepingu lõppemise päev). Lõpparve kinnipidamise eest näeb töölepinguseadus (TLS) ette rahalise hüvituse kuni töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses (§ 119 lg 2). Viru Maakohtu 11.02.2008. a kohtuotsusega on hagejale 1 kuu keskmine palk TLS § 119 alusel välja mõistetud (2 690 krooni). Ka palga maksmisega viivitamisel vastutab tööandja palgaseaduse (PaS) § 35 alusel (töötajal on õigus nõuda viivist).
17.5.Kolmandaks, VÕS § 1 lg 1 sätestab, et võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse muu hulgas töölepingule /.../. Intressi võlasuhtes arvestatakse VÕS järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi (VÕS § 94). Jõustunud kohtuotsus täidetakse juhul, kui kostja ei täida kohtuotsust vabatahtlikult, täitemenetluse korras. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 186 sätestab sissenõudja õiguse nõuda hüvitist, sh lg 2. Sissenõudja võib nõuda võlgnikult täitedokumendi mittetäitmisega seonduva kahju hüvitamist. Kahju hüvitamist ei saa samastada intressi maksmisega.
18.Mittevaralise kahju nõue.
18.1.Hageja esitas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna kostja on töövaidluse lahendamise kestel hagejat raskelt solvanud, teotanud hageja au, head nime ja väärikust. Nõude põhjenduste kohaselt OÜ Largos VO on oma 04.05.2005. a kohtule adresseeritud kirjas,04.07.2005. a hagiavalduses ja oma apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule süüdistanud hagejat alusetult „visiitkaardi võltsimises“, süüdistanud hagejat „korduvate üldkasutatavate eeskirjade ja moraalsete normide rikkumises“, „moraali normide ja kõlbluse eitamises“, „omavolilises ametiruumide välisukse võtme tegemises“, „peenvargustes – kantselei esemed ja muud tarbeasjad“, „külastajate nähes pornograafiliste ajakirjade vaatamises“. Samuti märkis OÜ Largos VO, et hageja oli „ebameeldivalt riietatud ja levitas enda ümber pesemata ihu lõhna“ ning seda, et „viimased asjaolud tekitasid pidevalt ja põhjendatud etteheiteid juriidilise büroo Largos VO klientide poolt“. Eelnimetatud süüdistused olid hagejale solvavad, tekitasid hingelisi kannatusi. Hageja kui sügavalt usklik inimene pole kunagi varastanud, hageja on töötanud juristina, ta ei ole kunagi vaadanud pornograafilisi ajakirju ega tea isegi, mida neis kujutatakse. Hagejal oli raske lugeda selliseid süüdistusi. Kostja pidi arvestama, et ta tekitab laimuga hagejale kannatusi.
18.2.Tsiviilasja 2-05-14382 toimikus on OÜ Largos VO vastus hagile ja hagiavaldus (tl 9-14, 38-44). Hageja poolt nimetatud fraasid on kostja poolt esitatud nii faktiväidetena kui ka väärtushinnangutena.
18.3.Isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende
vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks.
18.4.Isiklike õiguste rikkumise korral tuleb eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud mittevaralist kahju (VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1047).
18.5.Seadus ei keela isikutel arvamuste ja väidete avaldamist, kuid see ei vabasta avaldajat PS § 19 tulenevast kohustusest arvestada ja austada seejuures teiste isikute õigusi ja vabadusi ning järgida seadust.
18.6.VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
18.7.Kostja vastuses ja hagiavalduses sisalduvad väljendid, mis iseloomustavad hagejat kui „visiitkaardi võltsijat“, „omavolilist ametiruumide välisukse võtme tegijat“, „peenvarast (pisivarast)“, „külastajate nähes pornograafiliste ajakirjade vaatajat“, „ebameeldivalt riietuvat ja enda ümber pesemata ihu lõhna levitajat, „moraali normide ja kõlbluse eitajat“ on käsitletavad hageja au teotavate väärtushinnangutena (iseloomustavad hagejat ebaausa, ebamoraalse ja ebahügieenilise inimesena) ja selliste väljendite alusetu kasutamine on Eesti kultuuriruumis taunitav. Kostja ei ole hagejat teotavaid väljendeid tagasi võtnud ega hageja ees vabandanud.
18.8.Kohtu arvates ei õigusta kostjat taunitavate väljendite esitamine kitsale isikute ringile kohtumenetluse õhustikus, kus pooltel võib olla raske oma tundeid kontrollida. Kogu vastuse ja hagi teksti stiil ja ülesehitus on hagejat halvustav.
18.9.Tegemist on õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Süül põhineva vastutuse elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü (VÕS § 1043-1055). Tõendamiskoormus jaguneb järgmiselt: hageja peab tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse eeldused. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1).
18.10.VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Hagiavalduses toodu kohaselt tekitas au teotamine hagejale hingelist valu ning samuti ka moraalseid kannatusi. Hageja on usklik inimene, töötanud õiguskaitseorganites juristina, samuti eakas (sünd. 1933). Hageja hindas hüvitise suuruseks 20 000 krooni ja on hagis märkinud, et jätab hüvitise suuruse kohtu otsustada.
18.11.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule au teotamise korral kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaraline kahju hüvitis, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Kohus leiab, et arvestades kahju tekitamise asjaolusid, laadi, raskust, tagajärgi, kostja majanduslikku seisundit pensionärina, on mõistlikuks ja õiglaseks rahasummaks antud juhul 10 000 krooni.
19.Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude intressi väljamõistmiseks rahuldamata, rahuldab hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, määrates õiglase hüvitise 10 000 krooni.
VI Menetluskulude jaotus
20.Hageja on hagi esitamisel maksnud riigilõivu 1 350 krooni ning tasunud riigilõivu 100 krooni ametliku teate avaldamise eest.
21.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kostja peab hageja menetluskulud hüvitama 50% ulatuses. Ülejäänud ulatuses jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
22.Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendis jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.