Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 27.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-05-20982/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 27.02.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1670

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Natalja Losevtsova

Kohtuotsuse avalikult teatavaks 27. veebruar 2009, Narva, kell 16.30 tegemise aeg ja koht

Narva kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-05-20982

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi A K, J K, V K vastu 17895,55 krooni nõudes Hageja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu (registrikood xxx, asukoht xxx)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos (Advokaadibüroo Amos OÜ, registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja A K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja J K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Istungil osalenud isikud

Kostja V K (isikukood xxx, elukoht xxx) 16. veebruar 2009 Hageja esindaja: Kai Amos Kostja: A K

Kohtuistungi sekretär

Jelena Muttonen

Tõlgid Resolutsioon

Aili Hirt

Kohtuistungi toimumise aeg

1.Rahuldada hagi täies ulatuses.

2.Välja mõista kostjalt A K, hageja kasuks 17 895 (seitseteist tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) krooni ja 55 senti, millest solidaarselt koos J K ja V K 15 000 (viisteist tuhat) krooni.

3.Välja mõista solidaarselt kostjatelt A K, J K ja V K hageja kasuks kohtukuluna õigusabikulud summas 894 (kaheksasada üheksakümmend neli) krooni ja 80 senti ja riigilõiv 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni.

4.

Sarnased lahendid

Muud

5.Eesti Vabariigile võlgnetavad kohtukulud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr xxx (viitenumber xxx, selgitusse tuleb kirjutada võlgniku nimi ja õppelaenulepingu number). Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Kostja A K (edaspidi laenusaaja) sõlmis 07. jaanuaril 2000. aastal õppelaenu saamiseks AS-iga Ühispank (edaspidi pank) õppelaenulepingu nr S000000029. Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 15 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle 10. jaanuaril 2000. aastal. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt HaS § 361 lg 5 kostjad J K ja V K ( edaspidi käendajad) nende ja panga vahel 13. märtsil 2002.a sõlmitud käenduslepingute alusel. Käendajate vastutus on piiratud 15 000 krooniga. Tulenevalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 30, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingutele Eesti Vabariigi haridusseaduse sätteid. Laenusaaja eksmatrikuleeriti Kohtla - Järve Polütehnikumist. Tulenevalt nimetatud asjaolust ning juhindudes HaS § 364, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes HaS § 362 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist 15 920,83 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 362 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus-ja Teadusministeerium teavitas 18. mai 2005. aasta kirjas nr 10.1.5/561l laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt 31. maiks 2005. aastaks. Laenusaaja oma kohustust täitnud ei ole. Haridus- ja Teadusministeerium pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajate tähelepanu juhiti asjaolule, et kohustuse mittetäitmisel pöördub Eesti Vabariik hagiavaldusega kohtusse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt kehtinud TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Antud juhul on hagejale tekitatud kahjuks 17 895,55 krooni, mis sisaldab põhivõlga ja intressi. Tulenevalt HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus 21. märts 2003 kuni 30. august 2005 kogunenud järgmiselt:

Seisuga 30. august 2005 on hageja nõude suuruseks 17 895 (seitseteist tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) krooni ja 55 senti, millest põhivõlg moodustab 15 920,83 krooni ning intress 1 974,72 krooni. Hageja tasus hagi koostamise ja esitamise eest advokaadibüroo Amos arve alusel õigusabikulud summas 1 200 krooni. Tuginedes ülaltoodule ja juhindudes TsK § 173 lg 1, § 207, § 222 lg 1-2, § 272; HaS § 362 lg 2-3; TsMS § 60 lg 1, VÕS RakS § 11, ÕTÕLS § 30 palub hageja välja mõista kostjalt A K, hageja kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu, arveldusarve nr xxx SEB Eesti Ühispank) 17 895 (seitseteist tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) krooni ja 55 senti, millest solidaarselt koos J K ja V K 15 000 (viisteist tuhat) krooni ning välja mõista solidaarselt kostjatelt A K, J K ja V K hageja kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu, arveldusarve nr xxx SEB Eesti Ühispank, viitenumber xxx) kohtukuluna riigilõiv 1 400 (üks tuhat nelikümmend) krooni ja õigusabikulud summas 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni. Kostja vastus 29.12.2005.a esitas A K kohtule vastuse hagiavaldusele. Vastu kohaselt A K hagi ei tunnista. Ta ei ole lõpetanud õpinguid Kohtla-Järve Polütehnikumis, kuna tal on sündinud laps ning seepärast tal ei olnud võimalust lõpetada õpinguid ega vahendeid õppelaenu kustutamiseks. Samas Haridus- ja teadusministeerium on põhjendamatult maksnud Ühispangale viiviseid summas 920,83, kuna viivised puudutavad ainult lepingupooli. Hageja arvamus kostja vastusele Hageja teatas, et jääb oma nõuete juurde ja leiab, et kostja esitatud vastuväidetel ei ole seaduslikku alust. Kostja väited, et ta pole lõpetanud Kohtla-Järve Polütehnikumi ja et tal puuduvad vahendid võlgnevuse maksmiseks, ei ole kohased. Kostjal puudub seaduslik alus kasutada neid vastuväiteid oma vastutuse vähendamise või vabastamise alustena. Kostja ei saa vastuväitena esitada asjaolu, et ta ei lõpetaud kooli, sest just see asjaolu on kogu õppelaenu ennetähtaegse tagasimaksmiskohustuse tekkimise aluseks. Kostjale oli see asjaolu teda. Samuti ei saa arvesse võtta raha puudumisega seotud asjaolu, milline on laenulepingute puhul tavapärane ja sisutu vastuväide. Kostja esitas vastuväite ka viivisele, märkides, et HaS § 362 räägib ainult õppelaenu suurusest ning et viivised puudutavad ainult lepingupooli. Kahjuks kostja seisukoht ei tulene seadusest. HaS § 362 lg 3 kohaselt juhul, kohaldub riigitagatis, lasub laenusaajal või tema käendajal kohustus maksta riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Kohtuistung 16.02.2009.a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Kostja teatas kohutistungil, et tunnistab hagi osaliselt, õppelaenu 15000 krooni osas. Kohtu seisukoht

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega kuulub kohaldamisele Eesti NSV Tsiviilkoodeks (edaspidi TsK). TsK § 272 lg 1 järgi laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 187 kohaselt solidaarne kohustus või solidaarne nõue tekib, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Lähtudes laenukonto väljavõttest, Eesti Ühispank on 10.01.2000 aastal laenusumma üle kandnud laenusaaja kontole. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjale on laenulepingu märgitud summa TsK § 272 lg 2 järgi üle antud ja laenuleping poolte vahel oli sõlmitud. 07.01.2000.a panga ja kostjate V K ja J K oli sõlmitud käenduslepingud nr 00-003 ja 00-004. Vastavalt sõlmitud käenduslepingutele vastutavad käendajad Panga ees solidaarselt võlgnikuga ja tagab kõiki Panga nõudeid, mis tekivad või võivad tekkida käenduslepingus sätestatud võlaõigusliku lepingu alusel. Käendusega on tagatud nii põhinõuded kui ka kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmise kulud. Kostjad olid teadlikud käenduslepingu sõlmimisest tulenevatest tagajärgedest ja olid nõus lepingu tingimustega, mida nad kinnitasid lepingule allkirja panemisega. Seega on hageja nõue kostjatelt solidaarselt võla saamiseks õiguslikult põhjendatud. EV Haridusseaduse § 362 lg 2 kohaselt on riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate vastu kogus riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Seega on käendajad kohustatud täitma oma kohustused hageja ees. Kostjad olid teadlikud käenduslepingu sõlmimisest tulenevatest tagajärgedest ja olid nõus lepingu tingimustega allkirjastades käenduslepingud omakäeliselt. Seega on hageja nõue kostjatelt solidaarselt võla saamiseks õiguslikult põhjendatud. Asjaolu, et kostja A K ei ole lõpetanud Kohtla-Järve Polütehnikumi ning et tal puuduvad rahalised vahendid võlgnevuse maksmiseks, ei ole vabandatav ning ei vabasta kostjat kohustuste täitmisest.