Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 01.10.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu, milles palus teha kindlaks kaubamärgi ALLFA (rahvusvahelise reg nr xxx) õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu esinemine klassidesse 7 ja 19 kuuluvate kaupade osas, kuna eksisteerib kaubamärkide ALPHA (reg nr xxx) ja ALLFA (reg nr xxx) äravahetamise tõenäosuse oht. Hagiavalduse kohaselt on hageja Eestis kehtiva Euroopa Ühenduse registreeritud kaubamärgi ALPHA, registreering nr xxx, taotluse kuupäev 31.10.2003, registreerimise kuupäev 04.12.2007, klassi 2 kuuluvate kaupade „seinavärvid“ omanik. Kaubamärgilehes nr 7/2006 avaldatust nähtub, et Patendiamet on otsustanud anda õiguskaitse kostjale rahvusvahelisele kaubamärgile ALLFA , rahvusvaheline registreering nr xxx, registreerimise kuupäev 14.09.2005, prioriteedi kuupäev 22.04.2005, alljärgnevate kaupade osas: Klass 2: värvained; värnitsad; lakid; värvid; pigmendid ja värvipastad, mis kuuluvad sellesse klassi; täitevärvid, mis kuuluvad sellesse klassi; maalijaile, sisekujundajaile, trükkaleile ja kunstnikele mõeldud leht- ja pulbermetallid; ehituslakid. Klass 7: masinad, nimelt värvide, lakkide, katteainete mikserid. Klass 19: mört, sünteetilise vaigu krohv, pahtlid (mis kuuluvad siia klassi). Hageja vaidlustas 04.09.2006.a Patendiameti otsuse, anda ALLFA rahvusvahelisele registreeringule nr xxx Eestis õiguskaitse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonis. Kostja vaidlustusavalduse menetluses ei osalenud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjon otsustas rahuldada vaidlustusavalduse ALLFA kaubamärgi klassi 2 kuuluva loetelu osas ning mitte rahuldada klassidesse 7 ja 19 kuuluvate kaupade osas leides, et nimetatud klassides sisalduvad kaubad ei ole samaliigilised hageja varasemas ALPHA registreeringus sisalduvate kaupadega. Hageja leiab, et kaubamärk ALLFA on sarnane tema varasema kaubamärgiga ALPHA. Mõlemad kaubamärgid on sõnamärgid ning omavad olulisi sarnasusi. Hageja leiab, et tema kaubamärgi eristavaks ja domineerivaks komponendiks on sõna „ALPHA“, mis on kaubamärgi ainsaks osaks. Vaadeldavate kaubamärkide sarnasus põhineb eelkõige nende sarnasel kokkulangeval osal „ALPHA“ ja „ALLFA“, millised on mõlema kaubamärgi domineerivaks elemendiks. Kostja kaubamärgi teine pool „ “ (tõlkes „värv“) ei saa olla domineerivaks elemendiks, kuna see on kirjutatud väiketähtedes ning moodustab märgi teise, vähem silmatorkava poole liitsõna lõpus ning on vaadeldavate kaupade osas kirjeldava ning seetõttu eristusvõimetu iseloomuga (näitab, et tegemist on värvidega ja värvidega seotud kaupadega). Märkide sarnasuse analüüs põhineb asjaolul, et tarbija ei analüüsi kaubamärke detailselt, kuid pöörab enam tähelepanu eristusvõimelistele ja domineerivatele elementidele. Hageja kaubamärgi tähenduseks on „alfa“ (esimene täht kreeka tähestikus), kostja kaubamärgi tähenduseks on „alfa värv“. Seega ühendab mõlemat kaubamärki viide kreeka tähestiku tähele „alfa“ ning nad on seetõttu semantiliselt identsed. Samuti on kostja kaubamärgi foneetiline kõla, häälduse rütm ning rõhuasetus identne hageja varasema kaubamärgi omaga. Seetõttu on märgid tervikuna foneetiliselt väga sarnased. Märgi domineerivad elemendid on aga foneetiliselt identsed. Samuti on kaubamärgid visuaalselt sarnased. Mõlemad sõnad tervikuna on küll erineva pikkusega, kuid nende domineerivad elemendid ALPHA ja ALLFA on identse pikkusega (5 tähte) ning ka visuaalselt üldmuljelt olulise sarnasusega. Lisaks leiab hageja, et klassi 7 ja 19 kaupasid iseloomustab samamoodi suur seos hageja kaubamärgi kaupadega (seinavärvid), sest: 1) klass 7 kaubad on masinad värvide segamiseks – tarbija eeldab, et

masinad, millega poodides neile esitatud tellimuste alusel värve segatakse pärinevad samadelt tootjatelt, kes müüvad värve või nende tootmise komponente või eeldavad masinate ja värvide tootjate omavahelist ärilist sidet ning koostööd. Sellised tarbija ootused muudavad vaadeldavad kaubad üksteist täiendavateks ning on aluseks märkide äravahetamisele või omanike ebaõigele seostamisele. 2) klass 19 kaubad on vahendid värvimisele eelnevate pinnatasandustööde teostamiseks. Seetõttu on nad üksteist täiendavad ja seetõttu samaliigilised. Tarbija soetab pinnatasandustooted ja värvid samast poest, tihtipeale samad ettevõtted toodavad nii pinnatasandustooteid kui ka värve, seetõttu võib tarbija selliste kaupade tähistamisel märgid ära vahetada ning ebaõigelt omanikke seostada. Eelkõige märkide kontseptuaalsest identsusest, domineerivate osade foneetilisest identsusest ja visuaalsest sarnasusest ning kõnealuste kaupade identsuse ja samaliigilisuse tõttu on kaubamärkide äravahetamise tõenäosus märkimisväärselt suur. Hageja palub teha kindlaks kaubamärgi ALLFA (rahvusvahelise reg nr xxx) õiguskaitset välistava asjaolu esinemine klassidesse 7 ja 19 kuuluvate kaupade osas, kuna eksisteerib kaubamärkide ALPHA (reg nr xxx) ja ALLFA (reg nr xxx) äravahetamise tõenäosuse oht. Menetluskuludena on hageja palunud kostjalt välja mõista 48 816,90 krooni. Kostja avaldus hagi õigeksvõtu kohta Kostja oma 29.12.2008.a vastuses võtab hagi õigeks. Menetluskulud palub kostja tulenevalt kohesest õigeksvõtust jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 3 teisele lausele, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Käesolev otsus kuulub täitmisele Eesti Vabariigis. Hagi materiaalõiguslikuks aluseks on kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 p 2, mille kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega on nimetatud sätte eelduseks asjaolu, et kostja ei anna oma käitumisega põhjust hagejale kohtusse pöördumiseks. Pole võimalik väita, et kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, kuivõrd kostja poolt oma kaubamärgile Eesti Vabariigis kaitse taotlemisel tekkis vastuolu hageja varasemast kaubamärgist tulenevate õigustega ning kõnealuste õiguste kaitseks ongi hageja kohtu poole pöördunud. Kostja väide, et hageja ei ole teinud mistahes toiminguid käesoleva vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, ei ole õige. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on hageja 04.09.2006.a esitanud vaidlustusavalduse tööstusomandi apellatsioonikomisjonile ning on seega püüdnud pooltevahelist vaidlust kohtuväliselt lahendada. Hageja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsusega ei nõustunud ning pöördus seetõttu kohtusse. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise

määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Vastavalt TsMS § 144 p 4 on kohtuväliseks kuluks seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kuludokumendid, mille kohaselt on hageja kandnud kulutusi seoses käesoleva asjaga summas 48 816,90 krooni. Kostja väiteil ei anna hageja poolt kohtule esitatud arved alust arvata, et hageja ka tegelikult eespool märgitud summa ulatuses menetluskulusid on kandnud. Kostja vaidleb vastu menetluskulude nimekirja punktis 2.2 esitatud asja läbivaatamise kuludena (TsMS § 143) märgitud tõlketöö kulule summas 5673 krooni ning registriväljavõtte kulule summas 3496 krooni. Kostja märgib, et asja läbivaatamise kulud tasutakse menetlusosalise poolt esitatud taotluse alusel ning kohtu poolt määratud ulatuses ette. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja esitanud kohtule taotlust asja läbivaatamiskulude kindlaksmääramiseks ning ette kandmise võimaldamiseks. Kostja on seisukohal, et seetõttu ei saa kõnealuseid kulusid hageja menetluskulude hulka lugeda. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. TsMS § 148 mõtte kohaselt tasutakse TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulud ette juhul, kui kõnealused kulud kaasnevad menetlusosalise poolt kohtule esitatud taotluse rahuldamisega. Kõnealune asjaolu ei välista aga võimalust asja läbivaatamise kulude väljamõistmiseks juhul, kui menetlusosaline on iseseisvalt (s.t kohtule vastavat taotlust esitamata) teinud toiminguid, millega kaasnesid TsMS § 143 sätestatud kulud. Arvestades asja keerukust, kohtueelse menetluse kulusid ja tõlgete esitamise vajadust, on hageja poolt nõutavad kohtukulud ja nende suurus põhjendatud. Kohtule esitatud dokumendid ei anna alust eeldada, et hageja ei ole tegelikkuses 48 816,90 krooni ulatuses menetluskulusid kandnud. Hageja poolt nõutud esindaja kulude määr jääb Vabariigi Valitsuse poolt 4. septembri 2008.a määrusega kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad §-s 2 sätestatu piiridesse. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks menetluskuludena 48 816,90 krooni.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.