Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-148-08 Tartu, 27. veebruar 2009. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Andrei Anissimovi hagi Valeri Makarenkovi vastu 51 605 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 206-30559 Valeri Makarenkovi kassatsioonkaebus 49 153 krooni 90 senti Hageja Andrei Anissimov (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Valeri Makarenkov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski 2. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-30559 ning Harju Maakohtu 20. veebruari 2008. a otsus samas tsiviilasjas ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Valeri Makarenkovile kassatsioonkaebuselt 15. juulil 2008. a tasutud kautsjon 491 (nelisada üheksakümmend üks) krooni 54 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
23. oktoobril 2006. a esitas Andrei Anissimov Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Valeri Makarenkovi vastu 51 605 krooni saamiseks. Harju Maakohus tegi 31. oktoobri 2006. a määrusega V. Makarenkovile makseettepaneku tasuda võlgnevus ja hüvitada menetluskulud. V. Makarenkov esitas makseettepanekule vastuväite. Maakohus andis 6. detsembri 2006. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse esemeks oleva nõude üle kohtunikule tsiviilasja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
2.A. Anissimov (hageja) esitas 29. detsembril 2006. a kohtule hagiavalduse V. Makarenkovi (kostja) vastu 51 605 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana 9. mail 2006. a töövõtulepingu Tallinnas Vaalu 19 asuva elamu fassaadi korrastamiseks. Lepingu summa oli 148 491 krooni (550 kr/m2). Hageja esitas 18. septembril 2006. a kostjale tehtud tööde kohta üleandmisevastuvõtmise akti. 20. septembril 2006. a andis ta kostjale üle lisamaterjalid väärtusega 1114 krooni. Kostja võttis materjalid vastu, kuid keeldus allkirjastamast üleandmise-vastuvõtmise akti ning ei tasunud lõppmakset. Kostja oli hagejale ettemaksuna tasunud 75 000 krooni ja 13. oktoobril 2006. a tasus veel 23 000 krooni. Kostja keeldus 10. oktoobril 2006. a hagejale saadetud e-kirjas 50 491 krooni maksmisest. Kostja arvates oli töö puudustega ja ta teatas, kui palju maksab defektide
kõrvaldamine. Vaatamata sellele, et hageja oli valmis defektid parandama, soovis kostja vähendada selle summa võrra lepingusummat. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 648 p-st 2 kaotas kostja õiguse vähendada hagejale makstavat tasu, kuna ta keeldus õigustamatult vastu võtmast hageja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks.
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Ta leidis, et töövõtulepingu järgi pidi hageja lõpetama lepingus kokkulepitud töö hiljemalt 9. juuniks 2006. a. Tehtud tööde akt anti kostjale üle 2006. a septembri lõpus. Kostja tegi puuduste kohta aktile kirjalikud märkused. 20. septembril 2006. a tehti kostja tellimisel välisfassaadi ekspertiis. Ekspert vaatas hageja ja kostja juuresolekul elamu fassaadi üle. Ekspert tuvastas puudused, mis mõjutavad hoone välisfassaadi kvaliteeti. Kostja arvutuste kohaselt kulub defektide kõrvaldamiseks 50 440 krooni 81 senti. Arvestades, et hageja lõpetas töö kolm kuud kokkulepitust hiljem, töö käigus selgus hageja äärmine ebakompetentsus, töö oli oluliste puudustega ning hageja ei ole kantud majandustegevuse registrisse, ei julgenud kostja lasta hagejal defekte kõrvaldada. Seetõttu arvestas kostja hagejale tasumisele kuuluvalt summalt 148 491 krooni maha puuduste kõrvaldamiseks vajaliku 50 440 krooni 81 senti ning tasus hagejale 98 050 krooni 19 senti. Kostja alandas 50 440 krooni 81 sendi võrra töövõtulepingu hinda ja teatas sellest hagejale.
4.Harju Maakohus rahuldas 20. veebruari 2008. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 49 153 krooni 90 senti. Maakohus jättis ekspertiisikulu hageja kanda ja muud kohtukulud kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 9. mail 2006. a töövõtulepingu ca 400 m2 fassaadi soojustus- ja viimistlustööde tegemiseks ja ühe m2 hind oli 550 krooni. Lepingu kogumaksumus oli 148 491 krooni ja töö tuli teha ühe kuu jooksul. Töö tähtaegselt ei valminud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt vormistati 15. septembril 2006. a, kostja kirjutas sellele alla
20.septembril 2006. a ja lisas märkused. Pooled ei vaidle 21. mai 2007. a ja 2. jaanuari 2008. a eksperdiarvamustes välja toodud Vaalu 19 eramu fassaadil esinevate defektide üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas eksperdiarvamuses nimetatud defektid on käsitatavad hageja tehtud tööde puudustena või mitte. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostjal tuleb hagejale hüvitada viimase hangitud ja lepingule vastavas toonis fassaadikrohvi proovipurgi hind 692 krooni 90 senti. Töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et töö tehakse lepingu ja sellele lisatud dokumentide alusel. Tuvastamaks hageja tehtud fassaaditööde vastavust normidele, määras maakohus hageja taotlusel asjas ehitustehnilise ekspertiisi. Eksperdi 21. mai 2007. a arvamuse kohaselt talle tehnilist dokumentatsiooni ei esitatud. Paikvaatluse kuupäeval oli elamu krohvitud ning tal ei olnud võimalust tuvastada välisviimistluskrohvi alla jäävate kihtide vastavust ehitusnormidele ja -nõuetele. Seetõttu kasutas ekspert lisaks fotosid ja järeldusi, mille oli ehitamise ajal teinud Ehitusekspertiisibüroo OÜ. Eksperdiarvamuse kohaselt ei vasta elamu välisseinte soojustamisel tehtud ehitustööd tehnilistele normidele, kvaliteedinõuetele ega heale ehitustavale. Garaaþi kohal oleva seinaosa tasapindsus ega vahtpolüstüroolplaatide paigaldus ei vasta TarindiRYL 2000 klass 2 nõuetele ja tehnilistele normidele. Vahtpolüstüroolplaadid on kleebitud FIBO-plokkidest seinale ilma soklisiinita. Hea ehitustava kohaselt tuli paigaldada ka soklisiin. Selle puudumine vähendab õhekrohviga
fassaadisoojustuse efektiivset kasutusiga. Seega on tõendatud, et hageja ei korrastanud välisfassaadi vastavuses RYL nõuetega ja tööl ei olnud kokkulepitud omadusi, mistõttu töö ei vastanud lepingutingimustele. Vaatamata eelnevale on kostja siiski kaotanud õiguse hinda alandada ning hagejal on õigus saada tehtud töö eest kokkulepitud tasu. Tellija ei või VÕS § 648 p 2 järgi vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Kostja ei ole hagejalt töö parandamist üldse nõudnud. Kostja põhjendas seda asjaoluga, et ta kahtles hageja professionaalsuses ning ei soovinud, et hageja parandaks töö. Ebaprofessionaalsust põhjendas kostja asjaoluga, et hageja ei olnud registreeritud registris ning ta ei esitanud kostja nõudmisel ehitustööde tegemise litsentsi. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et leping sõlmiti küll A. Anissimovi kui füüsilise isikuga, kuid töid tegid OÜ Vikander ehitustöölised. OÜ Vikander on spetsialiseerunud ehitustöödele. Vastuses 1. oktoobri 2006. a e-kirjale palus hageja kostjaga kokkusaamist, et täpsustada esinevad puudused ja kooskõlastada nende kõrvaldamise kord. Kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest, viidates tööde täitmise tähtaja venimisele ja tehtud tööde puudulikule kvaliteedile. Tööde tegemiseks litsentsi ja maksukohustuslase registreerimise tunnistuse nõudmine pärast seda, kui leping on täidetud, ei õigusta kostja keeldumist hageja poolt puuduste kõrvaldamisest. Kostja sai vajalike lubade olemasolu kontrollida enne lepingu sõlmimist. Kostja on arvestanud alandatud hinna hulka ka leppetrahvi töödega venitamise eest. VÕS § 158 lgst 1 tulenevalt peab leppetrahvi kokkulepe sisalduma lepingus. Pooltevahelises lepingus leppetrahvi kokkulepet ei ole. Kostja väidetel oli tal hagejaga leppetrahvi kohta suuline kokkulepe. Isegi juhul, kui pooled oleks leppetrahvis kokku leppinud, ei saaks olukorras, kus töö tuli lõpetada 9. juuniks 2006. a ning leppetrahvi nõue esitati pärast tööde lõppu 10. oktoobril 2006. a, lugeda leppetrahvi nõuet esitatuks mõistliku aja jooksul. VÕS § 159 lg 2 kohaselt oleks kostja kaotanud õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi. Kostjal oli õigus hinnast maha arvata prussi soetamise kulu 2030 krooni. Selle summa puhul oli tegemist tasaarvestusega VÕS § 197 mõttes. Prussi kasutas hageja tellingute valmistamiseks. Tellingute tegemine ei olnud lisatöö lepingu p 13 mõttes. Kostja ei ole kohustatud hankima tööde tegemiseks vajalikke abivahendeid. Nõudest tuleb maha arvata ka 421 krooni 10 senti, mille nõudmisest hageja kohtuistungil loobus.
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja leidis, et kohus on õigesti tuvastatud faktiliste asjaolude alusel teinud ebaõige järelduse. Kostja ei ole kaotanud õigust alandada hinda ning hagejal ei ole õigust saada töö eest kogu tasu. Tal oli piisav alus keelduda hageja ettepanekust viia töö lepingutingimustega vastavusse. Otsuses puuduvad põhjendused, miks kostja keeldumine on õigustamatu.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. juuni 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja jättis need TsMS § 654 lg 6 alusel kordamata. Kõik menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohus lähtus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja leidis, et maakohus on tõendeid hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole hagejalt töö parandamist üldse nõudnud. Maakohus kohaldas asjas õigesti VÕS § 648 p 2. Leping sõlmiti küll hageja kui füüsilise isikuga, kuid kooskõlas VÕS § 635 lg-ga 3 tegid töö ehitustöödele spetsialiseerunud OÜ Vikander ehitustöölised. Kostja oli nõus töö lõpetamise tähtaega poolte kokkuleppel pikendama. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja väited hageja ebaprofessionaalsuse kohta on tõendamata ja paljasõnalised, mistõttu on kostja õigustamatult keeldunud vastu võtmast hageja pakkumist puuduste kõrvaldamiseks. Samas ei õigusta usalduse puudumist peale lepingu täitmist hagejalt litsentsi ja tunnistuse nõudmine, kuivõrd enne lepingu sõlmimist pidanuks just kostja veenduma, et töövõtjal on vajalikud load olemas, ja nende puudumisel mõistliku isikuna jätma kostjaga lepingu sõlmimata. Kuna pooled ei olnud lepingus kokku leppinud lepingu rikkumise korral leppetrahvi maksmise kohustuses, leidis maakohus põhjendatult, et kostjal ei olnud alust arvestada alandatud hinna hulka leppetrahvi töödega venitamise eest.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alama astme kohtud on valesti tõlgendanud VÕS § 648 p 2. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tal oli piisav alus keelduda hageja ettepanekust viia töö lepingutingimustega vastavusse. Ringkonnakohtus ei ole põhjendanud, miks kostja keeldumine puuduste kõrvaldamisest on õigustamatu. Kostja ei usaldanud hagejat seetõttu, et hageja hilines täimisega rohkem kui kolm kuud ja töö olid tehtud oluliste puudustega. Töö käigus tuli välja hageja ning OÜ Vikander töötajate ebakompetentsus.
9.Hageja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 692 lg 5 teise lause järgi tuleb tühistada ka maakohtu otsus ning TsMS § 691 p 4 alusel tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
11.Kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus saada tehtud töö eest kokkulepitud tasu ja kas kostja on kaotanud õiguse vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 9. mail 2006 elamu välisfassaadi korrastamise lepingu ja töö tuli teha ühe kuu jooksul; 2) hageja andis töö üle 20. septembril 2006, kostja võttis töö vastu, märkides ära puudused; 3) kostja teatas 10. oktoobril 2006 hagejale, et töö puuduste kõrvaldamise maksumus on
37 070 krooni 33 senti ja viivis töö tegemisega viivitamise eest on 13 370 krooni 48 senti ning keeldus hageja nõutud summa maksmisest; 4) hageja soovis tööd parandada.
12.Kolleegium leiab, et kohtud on asjas ekslikult kohaldanud VÕS § 648 p 2. VÕS § 648 sätestab töövõtulepingus tasu vähendamise piirangud. VÕS § 648 p 2 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui ta keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Seega on VÕS § 648 olemuselt erinorm, mis piirab VÕS §-s 112 sätestatud hinna alandamise võimalikkust töövõtulepingute puhul. Seega eeldas VÕS § 648 p 2 kohaldamine, et kostja on VÕS § 112 järgi alandanud hinda. Riigikohus on 30. novembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05 leidnud, et kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kuna kostja oli esitanud väited puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste kohta (I kd, lk 43, 118) ja ei olnud esitanud väiteid ega tõendeid mittekohase täitmise väärtuse kohta, ei saanud kohtud käsitada kostja kirja hinna alandamise avaldusena.
13.Kostja on põhjendanud oma nõuet puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutustega. Seega võib tegemist olla lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Kahju hüvitamist võib kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 lg 2 esimese lause järgi nõuda pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel nõuda ka siis, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud olulise lepingurikkumise puhul või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Asja lahendamiseks tuleb maakohtul kindlaks teha, kas kostjal oli hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Selleks tuleb asja uuel arutamisel hinnata, kas kostja pidi andma hagejale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Juhul kui täiendavat tähtaega ei olnud antud, tuleb kontrollida, kas hageja poolse lepingurikkumise puhul on tegemist VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud olulise lepingurikkumisega, mille esinemise puhul võis kostja nõuda hagejalt kahju hüvitamist ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. Kui kahju hüvitamise nõue oli, siis võtta seisukoht, kas kostja on selle hageja nõudega tasaarvestanud.
14.Kolleegium märgib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on vastuoluline menetluskulusid käsitlevas osas. Otsuse resolutsiooni p 1 kohaselt jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, resolutsiooni p-s 3 aga jättis ringkonnakohus kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt jäid asjas tehtud ekspertiisi kulud hageja kanda. Kolleegium leiab, et juhul, kui ringkonnakohus märgib oma otsuse
resolutsioonis, et maakohtu otsus jäetakse muutmata, ei muuda ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust maakohtus.
15.Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule, tuleb menetluskulude jaotus lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.
16.Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.