Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-16-4056
Tsiviilasi
Koduaken OÜ hagi Eesti Aknakeskus OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Eesti Aknakeskus OÜ vastuhagi Koduaken OÜ vastu hinna alandamiseks ja võla ning viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
12 327,13 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Aknakeskus OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja/ vastuhagis hageja): Eesti Aknakeskus OÜ (registrikood 12168963), esindaja advokaat Grete Kirsimaa Vastustaja (hageja/ vastuhagis kostja): Koduaken OÜ (registrikood 10327363), esindaja vandeadvokaat Urmas Simon
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017. a otsus osaliselt, s.o osas, milles kohus rahuldas Koduaken OÜ hagi Eesti Aknakeskuse OÜ vastu põhivõlgnevuselt viivise väljamõistmiseks summas 208,60 eurot (kohtuotsuse resolutsiooni p 1.2).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Koduaken OÜ hagi Eesti Aknakeskuse OÜ vastu viivise väljamõistmist puudutavas osas rahuldamata.
Teostada punktidest 1 ja 2 tuleneva põhihagi rahuldatud osa vähenemisele vastav ümberarvestus ning mõista poolte vastastikuste rahuldatud nõuete tasaarvestamise tulemusena Koduaken OÜ-lt välja Eesti Aknakeskus OÜ kasuks 2315,76 eurot.
4.Rahuldada Eesti Aknakeskus OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
5.1.Koduaken OÜ hagi Eesti Aknakeskus OÜ vastu rahuldada osaliselt.
5.1.1.Välja mõista Eesti Aknakeskus OÜ-lt Koduaken OÜ kasuks 2 359.50 eurot.
5.1.2.Jätta rahuldamata Koduaken OÜ nõue Eesti Aknakeskus OÜ-lt viivise saamiseks põhivõlalt kuni vastuhagi esitamiseni 16.05.2016 summas 208.60 eurot.
5.1.3.Jätta rahuldamata Koduaken OÜ hagi Eesti Aknakeskus OÜ vastu 2 000 euro välja mõistmiseks.
5.2.Eesti Aknakeskus OÜ vastuhagi Koduaken OÜ vastu rahuldada osaliselt.
5.2.1.Välja mõista Koduaken OÜ-lt Eesti Aknakeskus OÜ kasuks 4 468.90 eurot.
5.2.2.Välja mõista Koduaken OÜ-lt Eesti Aknakeskus OÜ kasuks viivis kuni vastuhagi esitamiseni 16.05.2016 summas 206.36 eurot.
5.2.3.Jätta rahuldamata Eesti Aknakeskus OÜ vastuhagi Koduaken OÜ vastu hinna alandamise alusel 2 000 euro ja 8 057,69 euro väljamõistmiseks.
5.3.Tasaarvestada vastastikused rahuldatud nõuded nii põhivõla kui ka viivise osas ja mõista välja Koduaken OÜ-lt Eesti Aknakeskus OÜ kasuks 2315,76 eurot (kaks tuhat kolmsada viistest eurot ja seitsekümmend kuus senti). Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
kantud
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Koduaken OÜ (hageja) esitas Eesti Aknakeskus OÜ (kostja) vastu hagi 5000 euro ning viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 21.06.2015 hageja poole sooviga anda tellimus erinevatele avatäidetele (aknad, luugid, rõduuksed). Kostja vormistas tellimuse nr TL150114, hiljem koostati
töövõtuleping nr 151404. Lepingu kohaselt tellis kostja 21+2 avatäidet kogumaksumusega 6922,40 eurot. Hageja kohustus tellitud aknad toimetama 16.07.2015 Tartu lattu ja kostja pidi tasuma 18 päeva jooksul pärast kauba kättesaamist, s.o 04.08.2015. Leping on hageja poolt digitaalselt allkirjastatud ja kostjale saadetud, kostja ei ole allkirjastatud lepingut hagejale tagasi saatnud. Kostja tellimuse kohta koostas hageja arve nr 351351, mis sisaldab ka viiteid varasematele tellimustele ning nende eest võlgnetavale summale ning on seetõttu mõnevõrra suurem viimase tellimuse hinnast. Kostja on arvest tasunud 4147,73 eurot, tasumata on 3000 eurot. Hageja on saatnud kostjale korduvalt meeldetuletusi tasumata arve kohta, tasumist toimunud ei ole. Hiljem on kostja viidanud ühe ukse suluse ümbertõstmisele, kuid hageja nimetatud puudusega ei nõustu. Kostja edastas 07.10.2015 hagejale tellimuse nr TL150246, mille kohta koostati töövõtuleping nr 152679 koos ettemaksuarvega. Lepingu järgi tellis kostja 35 avatäidet kogumaksumusega 6468,90 eurot. Hageja kohustus tellitud aknad toimetama 12.11.2015 Tartu lattu. Kostja tasus ettemaksuna 50 %, s.o 3234,90 eurot. Hageja poolt digitaalselt allkirjastatud lepingut kostja allkirjastatult ei tagastanud. Pärast tellitu üleandmist koostas hageja kostjale 24.11.2015 arve 3234 euro tasumiseks tähtajaga 12.12.2015, millest kostja tasus ainult 1234 eurot, tasumata on 2000 eurot. Viimati nimetatud avatäited oli kostjalt tellinud OÜ Helmet, kostja oli ainult vahendaja. Ühel päeval tuli Helmet OÜ esindaja hageja Tartu lattu ja näitas telefonis sõnumit, mille oli saatnud kostja. Sõnumis oli tegemist lausvalega, hageja ei ole kunagi kostjalt nõudnud aluste tagatisraha 500 eurot. Hageja andis kostja tellitud kauba otse Helmet OÜ-le üle. Pärast kauba kättesaamist saatis OÜ Helmet hagejale e-kirja, milles kinnitas kauba kättesaamist otse hagejalt ning kauba eest tasumist kostjale kostja poolt esitatud arvete alusel. Kostja ei ole Helmet OÜ-le üleantud kauba eest hagejale tasunud. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist seaduses sätestatud määras kuni hagi esitamiseni 235,16 eurot ning nõuab lisanduvat viivist kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2.Kostja vaidles nõudele vastu ning esitas vastuhagi. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et hageja esitatud arvest nr 351351 on tasumata 3000 eurot. Kostja esitatud tellimuse TL141988 täitmisel ilmnesid puudused. Tellitud aknad viidi kostja objektile 17.07.2015. Koheselt selgus, et ühel aknal on klaaspakett katki. Kostja tegi katkisest paketist pildi ning edastas selle hageja esindajale Marko Iganusele. Akende paigaldamise käigus selgus, et veel üks pakett on katki. Ka sellest informeeriti hagejat koheselt. Uued paketid pidid valmis olema 30.07.2015, kuid tegelikult sai kostja uued paketid kätte alles 12.08.2015. Klaaspakette vahetama minnes selgus, et ka nendest on üks praak, kuid see on hageja poolt tänase päevani välja vahetamata. Lisaks on avastatud puudus hageja toodetud ja tarnitud uksel. Hageja tehas on ukse suluste vastused paigaldanud valele kõrgusele ning neid ei saa ümber tõsta, sest ukse lengis on palju ebavajalikke auke. Foto ukse puudustest on hagejale edastatud, puudus on käesoleva ajani hageja poolt kõrvaldamata. Kuivõrd kostja on lepingutingimustele mittevastava kauba ja töö vastu võtnud ning hageja on keeldunud lepingutingimustele vastava asja üleandmisest, alandab kostja töö hinda 2000 euro võrra. Lisaks on kostjal hageja vastu viivisenõue summas 692,24 eurot. Kostja nõustus ka sellega, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr 152679, mille alusel esitatud ettemaksuarve on kostja tasunud terves ulatuses, s.o 3234.90 eurot. Lisaks on kostja hagejale maksnud nimetatud töövõtulepingu alusel esitatud arve järgi 24.11.2015 veel 1234 eurot. Aknad on seniajani kostjale üle andmata. Hagejal ei olnud õigust väljastada aknaid Helmet OÜ-le, kes ei ole lepingupool. Seetõttu on kostjal hageja vastu tagasinõue tasutud summade ulatuses põhinõudena 4468,90 eurot ja viivisena 181,63 eurot. Ühtlasi taganeb kostja esitatud tellimusest, sest hageja pole ca poole aastase perioodi jooksul tellimust täitnud. Seoses muude puuduste avastamisega hakkas kostja kontrollima ka ülejäänud kauba vastavust lepingutingimustele ning avastas, et ükski üleantud klaaspakett ei vasta lepingutingimustele. Nimelt ei vasta lepingutingimustele klaaside vaheline vaheliist. Hageja esitatud hinnapakkumises on
märgitud klaaspaketiks 3K4Sel/4/4Sel-2x18ThxarUg=0,5. Kostjale üle antud klaaspakett on Chromatech Ultra vaheliistuga. Kui kostja on vastavalt lepingule tellinud ühte paketti, siis tegelikkuses on ta saanud hoopis teist asja, mis on visuaalselt väga erinev tellitust. Lisaks visuaalsele erinevusele on erinevus ka materjali osas: Themix liist on läbinisti plastik, Chromatech Ultra on sisuliselt värvitud metallist vaheliist. Kirjeldatud puudusest on hagejat informeeritud. Kostja on tuvastanud 20 lepingut, mille puhul on üle antud lepingutingimustele mittevastavad tooted. Lepingute kogumaksumus on 39 864,86 eurot. Kostja esitas hageja vastu nimetatud alusel hinna alandamise nõude summas 8057,69 eurot, mis on leitud tehtega 31 807,17 (ebakohase täitmise väärtus) × 39 864,86 ÷ 39 864.86 = 8057,69 eurot. Kostja vastuhagi on seega hinna alandamise nõue 2000 eurot lepingu nr 151404 puhul ja viivis nimetatud summalt 692,24 eurot; tagasitäitmise nõue 4468,90 eurot, millelt viivis on 181,63 eurot; hinna alandamise nõue 8057,69 eurot; tasumata arvete nõue 640,50 eurot ja viivis tasumata arvetelt summas 368,60 eurot, kõik kokku 16 409,56 eurot. Kostja palus nimetatud summa hagejalt välja mõista, hageja nõue aga jätta täielikult rahuldamata.
3.Hageja nõustus kostja vastuhagis esitatud nõuetega osaliselt, s.o ainult kostja esitatud arvetel summade tasumise kohustusega, ilma viiviseta. Hageja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud töövõtulepinguid ei saadetud kostja poolt allkirjastatuna tagasi. Sellest tulenevalt on hageja lähtunud olukorrast, kus poolte vahel puudub kirjalikus vormis kokkulepe. Hageja on temast tingitud praagi alati välja vahetanud või vead parandanud. Kui hageja leidis, et praak ei ole hagejast põhjustatud, siis jäi kostja pretensioon rahuldamata. Kostja esitatud fotod väidetavatest puudustest ei ole aktsepteeritavad. Kostja viidatud auklik uksleng on ilmselt kostja enda töötajate oskamatusest ära rikutud, sest sellesse on puuritud lisaauke. Kostja kohustus on kontrollida vastuvõetud kaupa koheselt. Defektide eest, mis tekivad kostja enda transpordist, valest ladustamisest või ebaõigetest töövõtetest, vastutab kostja ise. Kostja poolt mitu kuud või lausa aasta hiljem avastatud puuduste eest hageja ei vastuta. Kostja on saatnud hagejale 18.09.2015 e-kirja, mille kohaselt on kõik aknad paigaldatud ja järelevalve on kõik üle vaadanud ning paigaldusega rahul. Küsimus oli ühes defektiga paketis, mille kohta järelevalve pidi täiendavalt seisukoha esitama. Kui tellija probleemi ei näe, saab asjad korda. Läbipuuritud ukselengi ei mainita. Alles 28.09.2015 saatis kostja esimese sellesisulise meili. 07.10.2015 meilis kirjutab kostja: „Tundub, et tellijal rohkem millegi kallal norida ei ole.“. Isegi kui asuda seisukohale, et hinna alandamine oleks põhjendatud, on kostja nõue ebaproportsionaalselt suur võrreldes tellimise kogumaksumusega, moodustades ligi poole sellest. Kostja leidis alles 26.01.2016, et talle on müüdud lepingule mittevastava vaheliistuga aknaid. Tegelikult on hageja asendanud odavama plastvaheliistu kallima ja kvaliteetsema metallist vaheliistuga. Vaheliistude spetsifikatsiooni on hageja kostjale saatnud 13.08.2015 ja siis ei olnud kostjal ühtegi märkust vaheliistu kohta. Hinna alandamise nõue kõiki lepinguid puudutava klaaspaketi vaheliistu osas on täielikult tõendamata. Klaaspaketi hinda ei saa võrrelda akna hinnaga, samuti ei saa klaaspaketi hinnast välja tuua vaheliistu hinda. Lisaks akna valmistamise kulutustele sisaldab hinnapakkumine ka ettevõtja äritulusid. Kostja ei ole välja toonud vaheliistu hinda. Kuidas käesoleval ajal esitatud hinnapakkumisi seostada kolm aastat tagasi tellitud akende hinnaga, pole kostja tõendanud. Hinna alandamise arvutuskäik jääb hagejale täiesti arusaamatuks. Samuti on arusaamatud viiviste arvutused. Mis puudutab kostja arveid hagejale, siis on hageja neid aktsepteerinud ja on nõus arved tasuma koheselt, kui kostja on likvideerinud oma varasemad võlgnevused hageja ees. Sel põhjusel on alusetu kostja poolt viivise arvestus, kuna arvete mittetasumine on olnud tingitud kostjapoolsest käitumisest.
4.Kostja esitas seisukohad, mille kohaselt poolte vahel sõlmiti ostu-müügileping 04.05.2015. Leping on hageja poolt digitaalselt allkirjastatud. Kostja seaduslik esindaja allkirjastas lepingu käsitsi ning tagastas hagejale posti teel. Töövõtulepingud on lepingud, mille pooled sõlmisid iga tellimuse kohta eraldi, lisaks eelnimetatud ostu-müügilepingule. Kõik töövõtulepingud on kehtivad ka ilma lepinguid allkirjastamata, sest kostja nõustub hageja seisukohaga, et töövõtulepingu punkti 3.3 kohaselt piisas ettemaksu või muude maksete tasumisest. Hageja pakkumises, lepingus ja kodulehel on kirjas, et garantii akendele on 5 aastat ning välisustele, lisadele ja töödele – 25 kuud. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et tema ei vastuta puuduste eest, millest teatati mitu kuud või koguni aasta hiljem. Kostja ei pea tasuma hageja esitatud arvet, sest maksetähtaeg lükkus edasi puuduste kõrvaldamise aja võrra. Hageja ei ole siiani asendanud läbipuuritud ukselengi ja praak klaaspaketti. Seega ei ole kostjal tekkinud arve tasumise kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et klaaspakettides olev vaheliist on asendatud kallima vaheliistuga, samuti puuduvad tõendid tegelikult kasutatud vaheliistu parema kvaliteedi kohta. Kostja on seisukohal, et üldteadaolevalt on plastik väiksema soojajuhtivusega, olles seega vaheliistuna parema kvaliteediga võrreldes metallvaheliisuga, sest muudab klaaspaketi soojapidavamaks. Kostja on võtnud erinevatelt klaaspakettide müüjatelt hinnapakkumised, mille kohaselt Themix vaheliistuga klaaspakett maksab oluliselt rohkem kui CHRU vaheliistuga klaaspakett. Kostja ei ole varem hinna alandamist nõudnud, sest kuni puuduse avastamiseni oli kostja arvamusel, et hageja kasutab akendes lepingutingimustele vastavate vaheliistudega klaaspakette. Selline teadmine oli kostjal seetõttu, et hageja oli koolitustel esitlenud metallvaheliistu plastvaheliistuna. Kostja poolt välja toodud hinna alandamise arvutus on tehtud meetodil, et kallima (töövõtulepingu kohase) klaaspaketi hinnast on lahutatud odavama (tegelikult hageja poolt kasutatud) klaaspaketi hind ja saadud vahe ongi kostjale tekitatud kahjus, sest just nimelt nii suur oleks akende hinna erinevus kahe erineva klaaspaketi puhul. Viivise arvestus on kostja hinnangul selge ja arusaadav. Kostjal on ostu-müügilepingu p 7.1. kohaselt õigus nõuda hagejalt tellimuse täitmisega hilinemisel viivist 0,15 % lõpetamata tööde mahust iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd hageja ei ole parandanud või asendanud ukselengi ja praakpaketiga aknaid, siis ei ole hageja kostja tellimust kuni käesoleva ajani täinud. 10 % lepingu maksumusest on 692,24 eurot. Viivise arvestus algab 17.07.2015, mil hagejal oli kohustus kostjale aknad tarnida. Töövõtulepinguga nr 152679 seotud viivise arvutus on ekslik. Õige viivise summa on 16.05.2016 seisuga 206,36 eurot, viivise arvutamise algus on kostja poolt ettemaksu tegemisest hagejale. Kostja arvetelt hagejale arvutatud viivis on õige ja kostja jääb selle summa juurde.
MAAKOHTU LAHEND
5.Maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2359,50 eurot ning viivise kuni vastuhagi esitamiseni 208,60 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu 2000 euro väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas kostja vastuhagi osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 4468,90 eurot ning viivise kuni vastuhagi esitamiseni 206,36 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu hinna alandamise alusel 2000 euro ja 8057,69 euro väljamõistmiseks. Maakohus tasaarvestas vastastikused rahuldatud nõuded nii põhivõla kui ka viivise osas ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2107,16 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
6.Kohtule on esitatud kostja (ostja) ja hageja (müüja) vahel sõlmitud ostu-müügi leping 04.05.2015 (I kd tl 180-184). Tegemist on raamlepinguga, sest konkreetsete tellimuste kohta vormistati töövõtulepingud (nt I kd, tl 9, tl 24). Kohus leidis, et vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele müügilepingut reguleerivad sätted.
7.Töövõtulepingu nr 151404 kohaselt (I kd, tl 9) pidi hageja valmistama kostjale 21+2 avatäidet hinnaga kokku 6922,40 eurot. Kostjal tuli saadud kauba eest tasuda 04.08.2015, kaup tuli väljastada 16.07.2015 Tartus. Hageja andis tellitud kauba üle kokkulepitud tähtajal ning esitas arve nr 351351 summas 7147,73 eurot, mis sisaldas väikeses osas hageja nõuet kostja vastu tulenevalt varasema lepingu täitmisest. Kostja jättis nimetatud töövõtulepingu alusel saadud kauba eest tasumata 3000 eurot. Kostja väidab, et on keeldunud saadud kauba eest tasu maksmisest lepingust tuleneval alusel. Kostjale 17.07.2015 üle antud akende puhul avastas kostja koheselt, et ühe akna klaaspakett on katki, hiljem avastati teine katkise paketiga aken. Hagejat informeeriti puudustest ning hageja tellis uued paketid, mis anti kostjale üle 12.08.2015. Nendest pakettidest oli üks taas praak. Lisaks avaldus puudus ka hageja tarnitud uksel: suluste vastused on paigaldatud valedele kõrgustele ning neid ei saa ümber paigutada, sest ukseleng on üleliigseid kruviauke täis. Hagejat informeeriti, kuid hageja pole midagi ette võtnud. Kohus asus seisukohale, et kostja on toimikus olevate fotodega (I kd, tl 72-75), mille õigsust ja asjakohasust on kinnitanud tunnistaja Kaarel Selge, tõendanud tarnitud kauba nõuetele mittevastavust ühe klaaspaketi osas. Ka ukselengi puudus on tõendatud sama tunnistaja ütlustega, kes avastas rikutud ukselengi. Ehkki kostja on tõendanud hageja poolt töövõtulepingu nr 151404 täitmise puudused seoses ühe klaaspaketi ja ühe ukselengiga, ei ole võimalik kostjale hüvitada kahju, sest kostja ei ole tõendanud asja parandamise või parandada laskmise korral kulutatud summat. Carmemar OÜ on teinud hinnapakkumise PVC- ukselengile summas 195,42 eurot + käibemaks (II kd, tl 8). Klaaspaketi vahetamise kulu ei ole kostja isegi eeldatavana tõendanud. Kohus leidis, et müüdud asja puuduste kõrvaldamata jätmise korral on ostjal õigus ise asi parandada, kuid kulutuste hüvitamist võib ostja nõuda müüjalt alles pärast kulutuste tegemist. Kohus märkis, et kostja ei ole vastuhagis ka nõudnud asja parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Kohus tunnustas hageja õigust saada kostjalt töövõtulepingu nr 151404 alusel üle antud kauba eest tasumata summa 3000 eurot.
8.Hageja on nõus kostja arvetega seoses kostja poolt tehtud töödega (I kd, tl 100 ja 101) summas 640,50 eurot, kuid on tasaarvestanud kostja nõude hageja vastu hageja nõudega kostja vastu, keeldudes seetõttu arvete tasumisest. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingu nr 151404 alusel üle antud kauba eest tasumata summa 3000 eurot. Kostja arved hagejale teostatud tööde eest on maksetähtajaga 25.12.2015 ja 09.02.2016. Kohus leidis, et hagejal oli õigus hiljem tekkinud kohustus kostja ees tasaarvestada varem tekkinud nõudega kostja vastu, mistõttu kostjal ei ole alust nõuda viivist tasumata arvetelt. Kohus, tasaarvestades kostja nõude hageja rahuldatud nõudega, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2359,50 eurot töövõtulepingu nr 151404 alusel üle antud kauba eest.
9.Kostja on nõudnud vastuvõetud avatäidete hinna alandamist VÕS § 112 lg 1 alusel 2000 euro võrra. Ka sellel alusel ei ole võimalik kostja vastuhagis esitatud nõuet 2000 euro saamiseks rahuldada. Ebamõistlik on arvata, et kui kogu tellimuse maht oli 21+2 avatäidet maksumusega 6922,40 eurot, siis üks puudusega pakettaken ja üks puudusega ukseleng vähendavad lepingu täitmiseks tasumisele kuuluvat summat 2000 euro võrra. Milline on tegelikult pakettakna ja ukse(lengi) puhul mittekohase täitmise väärtuse suhe kohase täitmise väärtusesse, ei ole kostja kohtule tõendanud.
10.Kostja on esitanud hageja vastu viivisenõude 10 % ulatuses töövõtulepingu nr 151404 hinnast, s.o 692,24 eurot põhjendusega, et kuna hageja müüjana ei ole käesoleva ajani vahetanud praak ukselengi ja praak klaaspaketti, siis ei ole hageja nimetatud töövõtulepingut tänaseni täitnud. Kohus leidis, et kostja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja tellis nimetatud töövõtulepingu kohaselt 23 eset, millest 3 olid puudustega, millest ühe puudused on asendamisega kõrvaldatud. Kuivõrd tellimus/müügitehing on osadeks jagatav, siis on hageja puudusteta täitnud tellimuse/lepingu 21 eseme ulatuses. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et kahe puudusega eseme tõttu on kogu tellimuse alusel saadud avatäited jäänud edasimüümisel/paigaldamisel vastu võtmata. E-kirjavahetusega on tõendatud, et muus osas ei olnud lepingu täitmisega probleeme. Klaaspakettaken ja uks on paigaldatud, seega on kostja kasutusse võtnud kõik hagejalt lepingu järgi saadu.
11.Hageja nõuab nimetatud töövõtulepingust tuleneva tasu – 3000 eurot – tähtajaks tasumata jätmise eest viivist alates 04.08.2015 kuni 08.09.2015, s.o 35 päeva eest 53,20 eurot. Alates 09.09.2015 võlgnes kostja hagejale nimetatud töövõtulepingu alusel 4922,40 eurot, millest tasus 21.10.2015 veel 1922,40 eurot, viivis perioodi eest 46,.44 eurot. Alates 22.10.2015 kuni hagi esitamiseni kohtusse 13.03.2016 on viivis tasumata 3000 eurolt 95,04 eurot, kokku on hagiavalduse kohaselt sissenõutavaks muutunud viivis 194,68 eurot. Kuivõrd hageja on täitnud kogu töövõtulepingust nr 151404 tuleneva kohustuse alles 12.08.2015, asendades kaks katkist aknapaketti, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud viivise nõudmine aja eest, mil kohustus ei olnud hageja poolt täielikult täidetud. Esitatud tõendid ei võimalda kindlaks teha kahe pakettakna/klaaspaketi väärtust, mistõttu kohus luges mõistlikuks ja põhjendatuks viivise arvestuse alates 13.08.2015. Hageja tasaarvestas kostja 252 euro suuruse nõude maksetähtajaga 25.12.2015 ja 388,50 euro suuruse nõude maksetähtajaga 09.02.2016. Kohus leidis, et hagejal on õigus saada kostjalt viivist kuni vastuhagi esitamiseni 16.05.2016 kokku summas 208,60 eurot.
12.Töövõtulepingu nr 152679, mis sõlmiti 07.10.2015, kohaselt pidi hageja kostja tellimusel tegema valmis ja müüma 35 avatäidet kogumaksumusega 6468,90 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on tasunud nimetatud tellimuse alusel ettemaksu 3234,90 eurot ja 24.11.2015 veel 1234 eurot. Samal kuupäeval väljastas hageja kogu tellimuse Helmet OÜ-le. Hageja on esitanud kostja vastu nõude 2000 euro tasumiseks lepingu täitmise kohustusena. Kostja esitas hageja vastu tagasinõude summas 4468,90 eurot, sest hageja ei ole kostjale tellitud kaupa üle andnud. Käesolevas vaidluses ei ole hageja olnud eksimuses isiku suhtes, kellele tuli täidetud tellimus üle anda. Hageja põhjendused, et oldi nördinud väidetava sõnumi sisust ning kaitsti äriühingu head nime, ei ole asjakohased. Seega oleks hageja töövõtulepingust nr 152678 tuleneva kohustuse täitnud ainult siis, kui kaup väljastati kostjale, tema volitatud esindajale või kostja nõusolekul teisele isikule, ükskõik, kas nõusolek anti eelnevalt või tagantjärele. Kostja nõusolek puudub, mistõttu hageja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust VÕS §-s 76 lg 3 sätestatule. Kui hageja ei ole täitnud müügilepingust tulenevat kohustust asja üleandmiseks, puudub hagejal õigus nõuda tasu üleandmata asja eest. Tähtsust ei oma asjaolu, kas Helmet OÜ on tasunud kostjale hageja poolt üle antud kauba eest või mitte. Isegi kui möönda kostja alusetu rikastumise võimalust, ei ole hageja kummutanud kostja vastuväidet, et Helmet OÜ oli ja on kostjale võlgu. Hageja nõue kostjalt 2000 euro välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja on esitanud 4468,90 euro suuruse tagasinõude töövõtulepingust nr 152679, 07.10.2015, taganemise alusel, sest ei soovi nii pika aja möödumisel enam lepingu täitmist nõuda. Kohus leidis, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud, väljastades kostja tellitud kauba kolmandale isikule ilma kostja nõusolekuta.
Kohus asus seisukohale, et hagejalt tuleb kostja kahju hüvitamiseks välja mõista kostja poolt lepingu täitmiseks ettemaksuna tasutud summa, mille suuruse üle vaidlust ei ole. Kostja on arvutanud 4468,90 euro tagastamata jätmisel viivist seaduses sätestatud määras alates ettemaksu tegemisest 07.10.2015 kuni vastuhagi esitamiseni 16.05.2016 summas 206,36 eurot. Kohus leidis, et kostja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Kohus tasaarvestas VÕS § 197 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega rahuldatud vastastikused nõuded. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2107,16 eurot.
14.Kostja on esitanud vastuhagi seoses asjaoluga, et ta avastas augustis 2015 saadud klaaspakette üle vaadates, et pakettide vaheliist ei olnud tellimuses märgitud Thermix (thx) liist, mis on läbinisti plastik, vaid Chromatech Ultra (CHRU), mis on sisuliselt värvitud metallist vaheliist. Kostjal oli tellijana kohustus vaadata üle vastu võetud kaup. Puuduvad tõendid selle kohta, et alates novembrist 2013 on hageja kostjale üle andnud ainult CHRU vaheliistuga klaaspaketiga avatäiteid. Kohtule pole tõsikindlalt tõendatud CHRU vaheliistuga klaaspaketi oluliselt halvem kvaliteet võrreldes thx vaheliistuga klaaspaketiga. Kohus leidis, et hageja müüs kostjale aastate kestel mitmesuguseid klaaspakette, sh ka mitmesuguse vaheliistuga. Kostja ei ole saadud kaupa korrektselt vastu võtnud ja üle vaadanud, mistõttu on fikseerimata hageja poolt üle antud kauba tegelik olukord ja kostja on kaotanud õiguse viidata 2013-2015 üle antud kauba väidetavale mittevastavusele esitatud tellimustele (VÕS § 220 lg 3). Isegi kui väita, et üleantu vastuvõtmine ei saa olla kõikehõlmav, on vastuhagi rahuldamiseks kostjal siiski vaja tõendada, et temale üle antud avatäited olid kõik ühe, väidetavalt odavama ja ebakvaliteetsema vaheliistuga. Hinnaerinevust on kohtu arvates võimatu välja tuua, sest klaaspaketi sisseostuhind on hageja ärisaladus. Tegelik klaaspaketi väärtus ja selle proportsioon igas avatäites on teadmata. Seega ei ole võimalik leida kohase ja mittekohase täitmise väärtusi, et kohtul oleks võimalik arvutada VÕS § 112 lg 1 kohaselt alandatud hind. Kostja vastuhagi hinna alandamiseks 8057,69 euro ulatuses jääb rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, millega hageja hagi rahuldati. Samuti palub kostja maakohtu otsus tühistada osas, millega vastuhagi jäeti rahuldamata ning teha uus otsus, millega vastuhagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus otsuses käsitlenud üksnes akende üleandmisel avastatud katkiseid klaaspakette, nende asemele hageja poolt tellitud klaaspakette (millest üks osutus praagiks ja on tänaseni hageja poolt asendamata) ning ühte praaki ukselengi. Hageja on kõikidesse akendesse ja ustesse paigaldanud lepingutingimusetele mittevastavad klaaspaketid. Seega on kohus jätnud otsuses märkimata ning otsuse tegemisel arvestamata hageja poolse müügilepingu rikkumise. Kostja hinnangul eksib kohus väites, et hageja andis tellitud kauba üle kokkulepitud ajal. Hageja tõi aknad kostja objektile 17.07.2015 ehk üks päev peale kokkulepitud aega. Eeltoodu omab tähtsust viivise arvestamisel. Vastavalt lepingule on kauba tarnega hilinemisel kostjal õigus nõuda viivist 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Seega selle ühe päeva eest oleks pidanud kohus mõistma kostja kasuks välja viivise summas 10,38 eurot (6922,40×0,15÷100). Kostja ei ole väljendanud maakohtu poolt otsuses märgitud seisukohta, et kostja on keeldunud saadud kauba eest tasu maksmisest lepingust tulenevatel alustel. Poolte vahel väljakujunenud praktika kohaselt toimus arvete tasumine selliselt, et kui mõnel lepingul avastati puudused, siis lükkus selle
lepingu maksetähtaeg puuduste likvideerimise aja võrra edasi. Töövõtulepingu nr 151404 puhul esitas hageja, vaatamata avastatud puudustele, kostjale arve maksetähtajaga 04.08.2015. Kostja on seisukohal, et arvestades väljakujunenud praktikat ning seda, et hageja ei ole tänaseni puuduseid kõrvaldanud, siis ei ole kõnealuse lepingu maksetähtaeg veel kätte jõudnudki. Kostja esitas kahju hüvitamise nõude alternatiivnõudena 24.01.2017 toimunud kohtuistungil. Kohus ei ole arvesse võtnud ega menetlenud kostja poolt esitatud kahju hüvitamise nõuet ega selgitanud, miks kohus leidis, et nõue ei kuulu rahuldamisele/arutamisele. Kostja hinna alandamise nõude puhul on kohus asunud seisukohale, et kuna kostja ei ole ühe konkreetse praak klaaspaketi ja ukselengi vahetamise kulu eraldi tõendanud, siis ei ole võimalik kohtul endal kohase ja mittekohase täitmise väärtust kindlaks teha ning kostja nõuet rahuldada. Kuna töövõtulepingu 151404 järgi ei vasta ükski klaaspakett lepingutingimusetele, siis ei oma mingit tähtsust kui palju maksab ühe või teise klaaspaketi vahetamine eraldi. Vastavalt Carmemar OÜ hinnapakkumisele oleks klaaspakettide ning ukselengi vahetamise maksumus 7591,68 eurot. Kuna selline summa oleks ebamõistlikult suur, siis vähendas kostja summat ning lõplikuks nõudeks jäi 2000 eurot. Kostja on seisukohal, et kui kohus otsustas, et hinna alandamise nõuet ei ole võimalik rahuldada, siis oleks kohus pidanud rahuldama kahju hüvitamise nõude. Kui kohus leidis, et vaheliist on „pisiasi“, mis ei tasu märkimist ega oma mingit tähtsust ning et kostjal on õigus nõuda üksnes ühe praak klaaspaketi ja ukselengi hüvitamist või hinna alandamist, siis oleks kohus pidanud seda kostjale selgitama ja andma kostjale aega klaaspaketi ja ukselengi maksumuse kindlaks tegemiseks. Kehtiva õiguse ning kohtupraktikaga (RKTKo 3-2-1-55-11) on vastuolus maakohtu seisukoht, et kulutuste hüvitamist võib nõuda müüjalt alles pärast kulutuste tegemist. Kostja ei nõustu nõuete tasaarvestamist puudutava kohtu seisukohaga. Hageja selline väide on vale, ega ole ka eluliselt usutav. Hageja esitas kohtule tasaarvestust puudutava väite esimest korda alles 18.10.2016 toimunud kohtuistungil. Kui hageja oleks juba enne kostja vastu hagi esitamist teinud tasaarvestuse, siis ei oleks ta esitanud kostja vastu nõuet kogusummas 5000 eurot. 04.05.-23.05.2015 toimunud kirjavahetuses küsis hageja juhatuse liige Ülo Hõrrak oma alluvalt Marko Iganuselt „mis arve on Koduaknal Aknakeskusele tasumata“. Peale nimetatud kirja saatis M. Iganus kostjale kirja, kus pakub kompromissiks, et kostja maksaks hagejale 2500 eurot, millest lahutatakse maha kostjale tasumata arvete summa. See viitab asjaolule, et tasaarvestus oli selleks hetkeks tegemata. Hageja esitas kohtule tasaarvestust puudutava väite esimest korda alles 18.10.2016 toimunud kohtuistungil. Kohus leidis, et kostja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata põhjendusel, et kostja tellis 23 eset, millest 3 olid puudustega ning milles ühe puudused on kõrvaldatud. Tellimuse osadeks jagamine ei ole antud juhul asjakohane. Puudused esinevad tellimuse kõigil avatäidetel (ühegi avatäite klaaspaketid ei vasta lepingutingimustele ning kõik avatäited olid mõeldud ühele ja samale hoonele ning kostja tellis need ühtse komplektina). Kostjal ei ole võimalik oma kliendile poolikut tööd üle anda. Isegi kui lepingutingimustele mittevastavad klaaspaketid ei omaks antud asjas mingit tähtsust ning tellimust oleks võimalik osadeks jagada, oleks kohus pidanud kostjale selgitama, milliseid tõendeid on vaja kostjal esitada. Kohus oleks pidanud rahuldama kostja viivisenõude töövõtulepingu nr 151404 osas. Seda eeskätt põhjusel, et kõik avatäiteid jäid hiljaks ning ükski avatäidetest ei vasta lepingutingimustele. Kohus on asunud seisukohale, et hagejal on õigus saada kostjalt viivist. Kohus leidis, et kuna hageja asendas praak klaaspaketid alles 12.08.2015, siis on hagejal õigus nõuda viivist alates 13.08.2015.
Kohtuotsus on selles osas vasturääkiv, põhinedes mõttekäigul, et kui et algsed klaaspaketid on praagid, ei ole viivisenõue põhjendatud, aga kui vahetada üks praak klaaspakett teise praak klaaspaketi vastu, muutub nõue põhjendatuks. Hageja võttis omaks, et ta müüs kostjale lepingutingimustele mittevastavate klaaspakettidega aknaid ning kostjal puudus igasugune vajadus antud asjaolu tõendamiseks (18.10.2015 istungil). Hageja ei ole terve menetluse vältel kordagi väitnud vastupidist. Juhul kui kostja oleks seda siiski pidanud tõendama, siis oleks pidanud kohus seda kostjale selgitama. Kohus leidis, et kuna tunnistaja I. Kirotmaa lahkus Eesti Aknakeskus OÜ-st 2013. aastal, siis puudutavad tema ütlused aega, mis ei mahu kostja vastuhagiga hõlmatud ajavahemikku. Vähemalt kaks vastuhagis esitatud lepingut on pärit aastast 2013, mil I. Kirotmaa töötas OÜ-s Eesti Aknakeskus. Kohus on jätnud otsuses kajastamata järgmised asjaolud. Kostja oli hageja edasimüüja ning hageja oli ainsaks akende tarnijaks kostjale. Kostja osutas hagejale ka akende paigalduse teenust, siis korraldas hageja kostja töötajatele koolitusi, selleks, et tagada kvaliteetne akende paigaldus. Üheks koolituste osaks oli ka uute materjalide esitlemine. Paraku on tänaseks selgunud, et hageja esitles koolitusel plastikust Thermix vaheliistu pähe kvaliteedilt kehvemat ning hinnalt odavamat ülevärvitud metallist CHROMATEC ultra vaheliistu. Taoline tegevus on kvalifitseeritav lepingu rikkumisena. Kostja on seisukohal, et tänu hageja pettusele on vabandatav asjaolu, et kostja avastas lepingutingimustele mittevastavad vaheliistud nii hilja ning seega on kohtu tuginemine VÕS § 220 lg-le 3 asjakohatu ning lubamatu. Kostja leiab, et kohase ja mittekohase täitmise väärtuse arvutamisel tuleb aluseks võtta kohaliku turu keskmine hind, aga mitte hageja ostuhind. Kostja on väärtuste arvutamisel aluseks võtnud Carmemar OÜ, Balti Klaasi ja Marepleks OÜ hinnapakkumised. Kostja on esitanud mitmel korral täiendatud tabeli millest on näha klaaspakettide maht lepingute lõikes, lepingutingimustele vastavate ja mittevastavate klaaspakettide keskmine turuhind ning lepingu hind ühe või teise klaaspaketi puhul. Kostja on seisukohal, et nimetatud tabelis esitatud andmeid aluseks võttes oleks kohtul olnud võimalik kindlaks määrata nii kohase kui mittekohase täitmise väärtus ning alandatud hind.
16.Hageja vaidleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisele vastu ning palub jätta see läbi vaatamata. Alternatiivselt vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on korduvalt rõhutanud, et on kõik lepingud saatnud kostjale allkirjastamiseks, kuid kostja ei ole ühtegi lepingut allkirjastatult tagasi saatnud, seega ei saa kostja rõhuda lepingu rikkumistele, tähtaegadele, materjali valikule jne, kui ta ise ei ole soovinud nimetatud lepingute jõustumist. Hageja on selgitanud, et paigaldatud vaheliistud olid kallimad kui lepingus märgitud. Kuigi kostja on sellele vastu vaielnud, ei ole ta ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks esitanud. Kohus andis kostjale korduvalt võimaluse ekspertiisi tellimiseks ja oma väidete tõendamiseks, kuid kostja keeldus sellest. Seega ei saa kostja nõuda ka hinna alandamist või kahju hüvitamist, ega väita, et kohus pole täitnud selgitamiskohustust. Teise ettevõtte hinnapakkumisi ei saa võtta aluseks akna vaheliistu hinna arvutamisel, sest aknapaketis ei ole akna vaheliistu eraldi välja toodud ning paketi kui terviku hind sõltub peale vaheliistu ka aknapaketi tootjast, transpordi kaugusest, pakettide kogusest, tööjõukuludest, kohalikest maksudest, tootja ärikasumist jne. Võttes aluseks edasimüüja (mitte tootja, nagu on seda hageja) üksikpaketi hinna ei saa arvutada vaheliistu hinda.
Kauba ülevaatamine ja puuduste avastamine on kostja kohustus peale kauba vastuvõtmist. Kui kostja seda koheselt ei tee, on see kostja risk. Hageja on välja vahetanud need kaubad, millel esinevad tootmisdefektid. Selliste vigade eest, mis on tingitud kostja kauba väärast käitlemisest, hageja ei vastuta ega vaheta ka sellist kaupa oma kuludega ümber.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt, s.o osas, milles apellant vaidlustas temalt viivise väljamõistmise summas 208,60 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.2). Ringkonnakohus rahuldab selles osas apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1.2 ning teeb selles osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata Koduaken OÜ hagi Eesti Aknakeskus OÜ vastu viivise väljamõistmiseks põhivõlalt 2359,50 eurot summas 208,60 eurot. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab muus osas apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid täiendab osaliselt (viivise arvestamist puudutavas osas) kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.
18.Apellatsioonkaebuse 13.04.2017 täpsustuse kohaselt vaidlustab apellant maakohtu otsust nii põhihagi kui vastuhagi osas osaliselt.
18.1.Apellant ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostja kasuks välja töövõtulepingust nr 152679 tulenev tagastusnõue summas 4468,90 eurot ning sellele lisanduv viivis 206,36 eurot. Samuti ei vaidlusta apellant kohtuotsust hageja poolt kostjale tasumata jäetud arvete katteks välja mõistetud 640,50 euro osas. Ühtlasi ei vaidlusta apellant maakohtu otsust osas, millega jäeti hageja kasuks välja mõistmata töövõtulepingust nr 152679 tulenev võlgnevus 2000 eurot ja sellelt arvestatud viivis.
18.2.Apellant vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega rahuldati vastustaja töövõtulepingust nr 151404 tulenev nõue summas 3000 eurot ning sellele lisanduv viivis 208,60 eurot. Apellant vaidlustab kohtuotsuse osas, millega jäeti apellandi töövõtulepingust nr 151404 tulenev hinna alandamise nõue (alternatiivnõudena kahju hüvitamise nõue) summas 2000 rahuldamata. Samuti palub apellant asjas tehtava uue otsusega rahuldada töövõtulepingust nr 151404 tulenev viivise nõue 692,24 eurot. Lisaks vaidlustab apellant maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hinna alandamise nõue summas 8057,69 eurot tingituna lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisest. Samuti palub apellant asjas tehtava uue otsusega mõista hagejalt kostja kasuks välja tasumata arvetelt arvestatud viivis summas 368,60 eurot.
19.Maakohus leidis, et töövõtulepingu nr 151404 järgi on kostjal hagejale tasumata 3000 eurot ning kostjal tuleb see summa hagejale tasuda. Kohus arvestas kostja poolt hagejale esitatud arvetega teostatud tööde eest (arved nr 15101 ja nr 16004) kokku summas 640,50 eurot, mille võrra kohus vähendas kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat summat (3000 – 640,50) 2359,50 euroni. Apellatsiooniastmes vaidlustab kostja muuhulgas maakohtu seisukoha, et kostjal tuleb hagejale tasuda nimetatud lepingu järgi võlgnetav 3000 eurot. Kostja esitas töövõtulepingu nr 151404 järgi võlgnetava rahasumma tasumise osas vastuväited, mille kohaselt on kostjal õigus saadud kauba eest tasu maksmisest osaliselt keelduda, kuna hageja on rikkunud lepingujärgseid kohustusi ning hageja poolt tarnitud kaup oli puudustega. Katki oli esiteks üks klaaspakett ja teiseks oli puudustega ka üks tarnitud ukseleng – suluste vastused olid valedel kõrgustel ja leng oli liigseid kruviauke täis. Maakohus leidis, et need puudused on iseenesest tõendamist leidnud, kuid kostjal ei ole siiski alust nende puuduste tõttu hagejale võlgnevuse tasumisest keelduda, kuna kostja ei ole tõendanud kahju suurust.
VÕS § 222 lg 5 ja § 646 lg 5 järgi on ostjal (tellijal) õigus nõuda müüjalt (töövõtjalt) puudustega lepingueseme parandamiseks tehtavate kulude hüvitamist. Nimetatud erisätete kohaselt tuleb tellijal (ostjal) alati nõuda müüjalt esmalt parandamist ja kulud peavad nõude rahuldamiseks olema kantud, millisele seisukohale asus ka maakohus.
20.Praegusel juhul ei ole vaidluse all asjaolu, et kostja võttis lepingu nr 151404 alusel tarnitud kauba kogu ulatuses vastu. Seega saab tegemist olla kostja poolse kahju hüvitamise nõudega koos kohustuse täitmisega (nn väike kahju hüvitamise nõue). Riigikohtu praktikast tuleneb, et müüdud või tellitud asja puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist on ostjal või tellijal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel ka kahjuhüvitisena täitmise asemel (vt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11504, p 26; 24. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11; 18. juuni 2008. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-45-08, p 14 ja 27. veebruari 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-148-08, p 13). Käesoleval juhul ei ole alust lugeda kostja kahju hüvitamise nõuet puudustega klaaspaketi ja ukselengi puudutavas osas kahjunõudeks lepingu täitmise asemel. Lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist saab ja reeglina tulebki lugeda järelduslikuks lepingust taganemiseks. Praegusel juhul ei ole esile toodud asjaolusid, mille kohaselt kostja oleks soovinud lepingust nr 151404 täielikult taganeda ning nõuda lepingu alusel üleantu asemel täies ulatuses üksnes kahju hüvitamist.
21.Asjakohane ei ole kostja apellatsioonkaebuses toodud viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-55-11. Nimetatud lahendis käsitleti varalise kahju hüvitamist asja kahjustamise korral (VÕS §§ 128 ja 132) ning neist sätetest ei tulene, et kannatanu peaks olema eseme taastamise kulud kandnud juba hüvitise nõude esitamise (rahuldamise) eeldusena. Praegusel juhul on aga tegemist töövõtusuhtega, millele kohalduvad esmajoones müügilepingu sätted, nagu põhjendatult leidis maakohus (kohtuotsuse lk 6). Seega kohaldub erisättena VÕS § 222, mille lg 5 sätestab eelduse, et parandamise või asendamise kulud peavad sellekohase hüvitisnõude esitamiseks olema kantud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei ole kostja tõendanud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutusi ega nende suurust. Kostja on esitanud üksnes Carmemar OÜ hinnapakkumise PVC-ukselengile summas 195,42 eurot + käibemaks, kuid tõendatud ei ole selle kulu tegelikku kandmist. Klaaspaketi asendamise kulu osas ei ole kostja üldse tõendeid esitanud. Ringkonnakohtu arvates puudub alus maakohtule ette heita selgitamiskohustuse puudulikku täitmist kostja poolt tõendamisele kuuluvate asjaolude osas. Maakohus on veel oma 23.11.2016 kirjas (III kd tl 33) selgitanud tõendamiskoormist seoses vastuhagis esitatud nõuetega. Kostja ei ole ka apellatsioonimenetluses esitanud väiteid ega tõendeid, mille kohaselt on ta puudustega klaaspaketi ja ukselengi asendamiseks kandnud reaalseid kulutusi.
22.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja väiteid selle kohta, et kogu töövõtulepingu nr 151404 järgi üle antud kaup oli puudustega, mistõttu on kostjal õigus lepingu alusel maksmisele kuuluvat tasu vähendada. Kostja oli menetluses seisukohal, et ükski lepingu alusel üle antud klaaspakett ei vastanud lepingu tingimustele ning seetõttu ei tulnud kostjal tõendada, kui palju maksis eraldi ühe üksiku puudustega klaaspaketi või ukselengi asendamine. Maakohtule esitatud vastuhagis märkis kostja lepinguga nr 151404 seonduvalt, et kuivõrd kostja on vastu võtnud lepingutingimustele mittevastava töö ning hageja on keeldunud lepingutingimustele vastava asja üleandmisest, alandab kostja töö hinda VÕS § 112 lg 1 alusel 2000 euro võrra. Kostja põhjendas hinna alandamist kumulatiivselt asjaoluga, et hageja on 19 lepingu alusel andnud üle lepingutingimustele mittevastavad tooted. Lepingute kogumaksumus oli 39 864,86 eurot. Kuivõrd kostja hinnangul oli ebakohase täitmise väärtuseks 31 807,17 eurot, siis soovis kostja hinda alandada 8057,69 euro võrra (39 864,86 - 31 807,17 eurot).
Kahju arvestuse tabeli on kostja esitanud II kd tl 94. Selles on hinna alandamise aluseks olev nõudesumma leitud selliselt, et on loetud õige (nõuetekohase ehk Thx liistuga) klaaspaketi maksumuseks 68,80 eurot m2 kohta, samas hageja poolt tarnitud mittenõuetekohase ehk CHRU liistuga klaaspaketi maksumuseks oli 42 eurot m2 kohta. Hinnaerinevuseks tuleb 26,8 eurot ühe aknaruutmeetri kohta.
23.Eelpool viidatud maakohtu 23.11.2016. a kirjas on kohus märkinud, et vastuhagiga seotud asjaolud on ebaselged. Hinna alandamist taotlev pool peab tõendama selleks vajalikud eeldused. Kostjal tuli seega tõendada, et müügiese (aknad) ei vastanud lepingutingimustele. Kuna kostja võttis kauba vastu, siis tuli eeldada, et kohustus täideti nõuetekohaselt. Maakohus selgitas ka VÕS § 112 lg 1 kohaldamist ja sellega seotud tõendamiskoormist. Muuhulgas märkis kohus sõnaselgelt, et hinnavahe arvutus ei ole hinna alandamine VÕS § 112 lg 1 tähenduses ning et hinna kokkulepe ei sõltu teise isiku poolt sama kauba eest küsitavast hinnast. Kohus on nimetatud kirjas ka märkinud, et poolte esitatud tõenditest selgub, et soojajuhtivuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid ning kõigile teguritele hinnangu andmine eeldaks erialateadmisi. Kohus pakkus pooltele võimalust ekspertiisi korraldamiseks. Eeltoodule lisaks juhtis kohus tähelepanu ka sellele, et kostja enda väidete kohaselt ei ole ta hageja poolt tarnitud väidetavalt mittenõuetekohase kauba tõttu kahju saanud. Kostja selgitas oma 07.10.2016. a menetlusdokumendis (lk 21), et tegelikkuses on kahju saanud osaliselt hoopis kostja kliendid, kellele kostja hagejalt saadud klaaspakettaknad tarnis. Kostja märkis, et soovib oma kliente avastatud puudustest teavitada ja neile tekitatud kahju hüvitada. Ringkonnakohtu arvates ei ole selliselt kahju hüvitamise nõude esitamine kolmandate isikute väidetavalt rikutud huvide kaitseks põhjendatud.
24.Sisuliselt on põhjendatud ka maakohtu otsuses väljendatu, et kostja ei ole kahju hüvitamise nõuet korrektsel kujul üldse esitanudki. Kostja on kohtule esitatud menetlusdokumentides küll esitanud väiteid kahju tekkimise kohta, kuid ei ole esitanud sellekohast nõuet, milles palub vastaspoolelt välja mõista kindla summa lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja on üksnes maakohtu 24.01.2017 istungil suuliselt põgusalt maininud, et „esitame kaks alternatiivset nõuet“. TsMS § 5 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Sealhulgas lasub hagejal (ka vastuhagejal) TsMS § 363 lg 1 kohaselt kohustus väljendada selgelt hagi ese, millest kohus peaks lähtuma. Alternatiivse nõude esitamist tuleb ringkonnakohtu arvates käsitada hagi muutmisena TsMS § 376 tähenduses (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 20-21). Maakohus ei pidanud pärast kostja esindaja poolt 24.01.2017 istungil väljendatut asuma välja selgitama, mida kostja alternatiivsete nõuete all silmas pidas.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastuhagi nõue hinna alandamiseks seoses lepingutingimustele mittevastava kauba üleandmisega ei ole põhjendatud. Kostja (vastuhageja) ei ole tõendanud hinna alandamise aluseks olevaid asjaolusid. VÕS § 112 lg 1 kohaselt on hinna alandamise aluseks kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste erinevus. Selle leidmiseks tuleb korrutada lepingu eseme väärtus koos puudusega ja kokkulepitud müügihind ning saadud arv jagada väärtusega, mis on lepingu esemel ilma puuduseta. Kostja väited põhinevad asjaolul, et kõik hageja poolt tarnitud klaaspaketid sisaldasid CHRU vaheliistu, ehkki kostja tellis Thx-vaheliistuga aknad. Hageja ei ole iseenesest seda väidet täielikult eitanud. Maakohtu 18.10.2015. a istungi protokolli kohaselt on hageja esindaja möönnud, et „pakettakna vaheliistu materjal ei olnud see, mis oli töövõtulepingus märgitud. Üks liist sai otsa, siis tuli teist pakkuda. /---/ Kostjale sai müüdud pakett tervikuna, mille liistu tehnilised näitajad ei olnud erinevad.“ Samal istungil on hageja veel kinnitanud, et „teist toodet ei ole müüdud, ka teise kvaliteediga toodet ei ole müüdud“ ning et „Mõlemad liistud on termoliistud“. Hageja on avaldanud, et kostja peaks tõendama, et üle anti kokkulepituga võrreldes kehvema kvaliteediga tooted – „ei ole esitatud tõendeid, mis näitaks, et kasutatud pakettide kvaliteet on kehvem.“
Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kohtuistungil avaldatu ei ole käsitatav omaksvõtuna. TsMS § 231 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Hageja on möönnud vaid seda, et osaliselt kasutati teist sama tüüpi vaheliistu, kuid ei ole nõustunud sellega, et tegemist oleks olnud lepingu tingimustele mittevastava liistuga. Hageja poolt esiletoodust lähtudes on mõlemad liistud ligilähedaste omadustega ning selle põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et hageja oleks möönnud kauba nõutavast kehvemat kvaliteeti. Maakohus on õigesti märkinud, et vaidlus puudub poolte vahel selle üle, et hageja müüs kostjale 2015. a suvel kostjale sellise klaaspaketiga avatäited, mida ei olnud töövõtulepingus nr 151404 kokku lepitud, kuid varasemate tellimuste osas tõendid puuduvad.
26.Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et esmalt ei ole kostja tõendanud hageja poolt tarnitud pakettakende olulist mittevastavust lepingutingimustele. Asjaolu, et teatud osas tarnis hageja kostjale CHRU-vaheliistuga pakettaknaid ja mitte Thx-vaheliistuga aknaid, ei võimalda veel iseenesest järeldada, et tegemist oli olulise lepingurikkumisega. VÕS § 217 sätestab ostjale üleantavate asjade lepingutingimustele vastavuse hindamise põhilised kriteeriumid. Asjas ei ole tõendatud, et CHRU ja Thx vaheliistude omaduste vahel oleks sedavõrd oluline erinevus, et üleantud aknad tuleks lugeda lepingutingimustele mittevastavaks. Esitatud ei ole väiteid, et tarnitud klaaspaketid ei sobinud kasutamiseks tavapärasel otstarbel. Tõendatud ei ole, et poolte vahel oleks kokku lepitud selles, et hageja poolt tarnitavad pakettaknad pidid soojapidavuselt vastama kindlatele näitajatele (omadustele), kuid hageja poolt kostjale üleantud CHRU vaheliistuga pakettaknad neile tingimustele ei vastanud. Kostja ei ole esile toonud, et aknaid vajati eriotstarbel või kasutamiseks erilistes tingimustes, mille tõttu sai aktsepteeritavaks lugeda üksnes Thx vaheliistuga tooteid. Samuti ei ole põhistatud, et müüja oli teadlik või pidi teadma, et ostja jaoks on vastuvõetavad ainuüksi Thxvaheliistuga klaaspaketid. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu hinnanguga tõenditele, mille kohaselt ei ole kohtule tõendatud CHRU vaheliistuga klaaspaketi oluliselt halvem kvaliteet võrreldes Thx vaheliistuga klaaspaketiga. Maakohus selgitas oma 23.11.2016 kirjas (III kd tl 33), et erinevate vaheliistudega klaaspakettide omaduste võrdlemine sõltub erinevatest teguritest ning nende hindamine eeldaks eriteadmisi. Vaatamata maakohtu sellekohasele ettepanekule ei taotlenud kostja ekspertiisi läbiviimist selgitamaks, kas CHRU-vaheliistuga klaaspaketid on tõepoolest Thx-liistudest oluliselt halvema kvaliteediga ning nende kasutamine mõjutab märkimisväärselt hoone soojapidavust. Nii on hageja esitanud kohtule ka profiilitootja VEKA kodulehelt pärineva ja tõlgitud vaheliistude võrdluse (II kd tl 116-123), mille kohaselt oli hageja poolt tegelikkuses paigaldatud Chromatec Ultra vaheliist hoopis kvaliteetsem ehk soojapidavam kui lepingus märgitud vaheliist.
27.Kostja enda poolt esitatud võrdlustabelist (II kd tl 135) järelduvalt on nii Chromatec Ultra kui ka Thermix vaheliistude näol tegemist sisuliselt sama tüüpi nn „sooja serva“ vaheliistuga, mida valmistatakse konkureerivate tootjate poolt. Erinevates tabelites on vaheliistude soojusjuhtivuse väärtused mõnevõrra erinevad. Kui eelviidatud tabeli kohaselt on need võrdsed (0,041), siis teistel andmetel on soojusjuhtivuse näitajad mõnevõrra erinevad, erinedes 0,002 võrra. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd pooled ei kasutanud võimalust taotleda asjas ekspertiisi läbiviimist ega esitanud kohtule ka täpsemaid selgitusi, siis ei ole alust heita maakohtule ette, et kohus pidas soojusjuhtivuse näitaja erinevust 0,002 ühiku võrra väikeseks erinevuseks. Põhjendatud ei ole apellandi väited, justkui annaks niisugune näitajate vaheline erinevus automaatselt alust lugeda tõendatuks oluline kvaliteedierinevus. Ringkonnakohus märgib lisaks, et erinevalt kostja poolt väidetust ei ole asja materjalidest nähtuvalt Chromatec Ultra vaheliistud täielikult metallist, vaid neil kasutatakse PC katet. Kohtule esitatud materjalide kohaselt (II kd tl 160 jj) on pikka aega kasutatud vaheliistuna alumiiniumi, kuid sellest
paremad omadused on plastiksisaldusega vaheliistudel. Nimetatust ei tulene samuti, et CHRU ja Thx vaheliistudega klaaspaketid oleksid omavahel võrreldes märkimisväärsete kvaliteedierinevusega.
28.Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja (vastuhageja) tõendanud hageja poolt üleantud kauba lepingutingimustele mittevastavust, siis puudub vajadus hinnata täpsemalt ka kostja poolt avaldatud hinna alandamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus märgib siiski, et VÕS § 112 alusel hinna alandamise aluseks ei ole iseenesest asjaolu, et erinevad tarnijad pakuvad samu kaupu erinevate hindadega. Maakohus on ka oma 23.11.2016 e-kirjas selgitanud, et hinna kokkulepe ei sõltu teise isiku poolt sama kauba eest küsitavast hinnast. Teisisõnu ei saaks hinna alandamine olla põhjendatud seetõttu, et ostja on pärast müüjaga teatud toodete ostmiseks lepingu sõlmimist avastanud, et mõni teine müüja pakub sama toodet odavama hinnaga. Ostjal ei ole nõudeõigust müüja vastu alandamaks kokkulepitud hinda kohaliku turu keskmise hinnatasemeni. Seega ei ole asjassepuutuvad kostja (apellandi) väited selle kohta, missuguste hindadega pakkusid sama tüüpi klaaspakette äriühingud Carmemar OÜ, Balti Klaas OÜ ja Marepleks OÜ. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult arvestamata vastuhagis esitatud nõuded hinna alandamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks seoses puudustega kauba vastuvõtmisega.
29.Lisaks on apellant palunud asjas tehtava uue otsusega mõista hagejalt kostja kasuks välja tasumata arvetelt arvestatud viivis summas 368,60 eurot. Kohus tunnustas küll hageja kohustust kostja ees tulenevalt kahest tasumata arvest (nr 15101 ja nr 16004, I kd tl 100 – 101) summas kokku 640,50 eurot, kuid ei pidanud põhjendatuks sellelt võlgnevuselt viivise väljamõistmist summas 368,60 eurot. Arvetel märgitu kohaselt tuli tasuda viivist 0,5 % päevas. Maksetähtajad olid vastavalt 25.12.2015 ja 09.02.2016. Maakohus asus selles küsimuses seisukohale, et kostja viivisenõue ei ole põhjendatud, kuna pooltel oli juba nende arvete väljastamise aja seisuga vastastikuseid rahalisi kohustusi. Kostjal oli kohustus tasuda hiljemalt 12.08.2015 hagejale lepingu nr 151404 alusel 3000 eurot; kostja poolt esitatud tasumata arved on aga sellest hilisemate maksetähtaegadega. Kohus leidis, et hagejal oli õigus hiljem tekkinud kohustus kostja ees tasaarvestada varem tekkinud nõudega kostja vastu, mistõttu ei ole viivise väljamõistmine põhjendatud. Apellant leiab, et hageja ei ole tasaarvestamise avaldust enne 18.06.2016. a kohtuistungit teinud. Enne kohtumenetluse algust ega ka 18. juunil 2016. a eelnenud menetluse käigus ei viidanud hageja käitumine sellele, et ta oleks vastastikused nõuded tasaarvestanud.
30.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellandi seisukohad põhjendatud. VÕS § 113 lõike 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. VÕS § 110 lõikest 1 tulenevalt on võlgnikul õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kuna pooltel olid vastastikused rahalised kohustused ja nende kohustuste vahel oli ilmselgelt piisav seos, siis oli hagejal õigus VÕS § 110 lg 1 alusel vaidlusaluste arvete tasumisest keelduda. Järelikult ei ole põhjendatud arvestada võlgnevusele lisaks viivist.
31.Samas leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul kehtis VÕS § 110 lg 1 ka vastupidises suhtes, s.o kõigi käesoleva tsiviilasja raames esitatud viivisenõuete puhul, sh nii hageja nõuete puhul kostja vastu kui ka kostja vastuhagis esitatud nõuete puhul hageja vastu. Poolte vastastikused nõuded vastavad VÕS § 110 lõike 1 tunnustele, s.o need on seotud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega ning nõuded on tekkinud konkreetselt piiritletava ajavahemiku vältel, nõuete vahel on piisav seos.
Ringkonnakohus peab põhjendatuks, et olukorras, kus pooltel oli vastastikuseid võlgnevusi ning nende üle peeti läbirääkimisi, samas ei suudetud võlgnevuste kustutamise osas enne kohtusse pöördumist ühistele seisukohtadele jõuda, oli mõlemal poolel seadusest tulenev alus keelduda oma rahalise kohustuse vastaspoolele täitmisest ning seetõttu ei tule kummalgi poolel VÕS § 113 lõike 4 järgi tasuda teineteisele viivist vastastikuste kohustuste täitmisega viivitamise eest. Eeltoodust lähtuvalt jääb rahuldamata ka kostja viivisenõue töövõtulepingu nr 151404 alusel summas 692,24 eurot sõltumata apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest.
32.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub eeltoodud põhjendustel (p 30-31) rahuldamisele osas, milles kohus mõistis hageja nõude kostja vastu töölepingu nr 151404 alusel võlgnevusele lisanduva viivise osas. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt hageja kasuks viivise summas 208,60 eurot väljamõistmist puudutavas osas (kohtuotsuse resolutsiooni p 1.2) ning teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hageja viivise nõude rahuldamata. Sellest lähtudes teeb ringkonnakohus ümberarvestused kohtuotsuse resolutsioonis. Kuna põhihagi rahuldamise ulatus väheneb 208,60 euro võrra, siis suureneb sellele vastavas ulatuses vastuhagi rahuldamise ulatus ning poolte vastastikuste rahuldatud nõuete tasaarvestamise tulemusena kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele 2315,76 eurot. Muutmata jääb aga siiski maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2.2 märgitu, mille kohaselt mõistis maakohus vastuhagi alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise võlgnevuselt 4468,90 eurot summas 206,36 eurot, kuivõrd selles osas ei ole kumbki menetlusosalistest maakohtu otsust vaidlustanud.
33.Ringkonnakohus leiab, et seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega on põhjendatud jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud sarnaselt maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotusele kummagi poole enda kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot nõutavast enam. Tasuda tuli 600 eurot, apellant on tasunud 650 eurot. Apellandil on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enam tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks ringkonnakohtule avalduse (TsMS § 150 lg 4).
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.