Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

30.07.2009 30.07.2009 – summas 1510 krooni: 30.08.2009 - summas 1510 krooni; 30.09.2009 – summas 1510 krooni; 30.10.2009 – summas 1510 krooni; 30.11.2009 - summas 1510 krooni; 30.12.2009 – summas 1510 krooni; 30.01.2010 – summas 1510 krooni; 28.02.2010 – summas 1510 1510 krooni, 30.03.2010 – summas 1510 krooni;

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

30.06.2005 esitas OÜ Aktiva Finants Lääne-Viru Maakohtule (alates 01.01.2006 - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja) hagi U P vastu võlgnevuse 12 107.85 krooni ja viiviste 12107.85 krooni, kokku summas 24 215.70 krooni nõudes.

Kohtumenetluse käik Viru Maakohtu 04.04.2008 tagaseljaotsusega rahuldas kohus OÜ Aktiva Finants hagi U P vastu. 17.04.2008 esitas kostja Viru Maakohtule teabenõude tema suhtes toimuvast kohtumenetlusest. Kuna tagaseljaotsuse sai kostja kätte 03.05.2008, siis luges kohus kostja poolt 19.05. 2008 esitatud kaja tähtaegselt esitatuks. Menetlus taastati 23.05.2008. 16.06.2008 esitas kostja oma põhistatud vastuväited hagile, mis väljastati hagejale tutvumiseks ja kirjaliku arvamuse esitamiseks. 05.09.2008 määras kohus hagi läbivaatamiseks eelistungil 17.10.2008. Seoses kostja haigestumisega lükati eelistung edasi ning kostja poolt täiendavalt esitatud vastuväited ja taotlused tõendite väljanõudmiseks edastati hagejale tutvumiseks. 22.10.2008 teatas hageja kohtule kirjalikult, et ta jääb esitatud hagi, s.o. võlgnevuse ja viiviste, kokku summas 24 214.70 krooni väljamõistmise nõude juurde. 17.12.2008 eelistungile kostja ei ilmunud, kohtukutse kättesaamise kohta kohtul andmed puudusid. Kohus määras asja arutamiseks uue istungipäeva – 25.02.2009. 26.01.2009 esitas kostja kirjalikult oma kokkuvõtvad seisukohad asjas ja palus ühtlasi võimaluse korral lahendada asi kirjalikus menetluses. Kirjaliku menetluse võimatuse korral aga teatas kohtuistungil osalevast volitatud esindajast A L `ist. 05.02.2009 edastas hageja kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse suhtes. Hageja esitas samas veelkord põhjendatud viivisnõude arvestuse ja lisas ka kostja poolt asjas taotletud nõude loovutamise lepingu. 23.02.2009 laekus hageja saatekirjaga kohtule 16.02.2009 koostatud ja poolte allkirjastatud kirjalik kompromissleping. Kompromisslepingust nähtub, et kostja kohustub tasuma hagejale hagis nõutud võlgnevuse katteks kokku 24 214.70 krooni (sellest põhivõla katteks 12 107.85 krooni ja viivisvõla katteks 12 106.85 krooni), samuti kohustub kostja tasuma hagejale hageja õigusabikulude katteks 1210.79 krooni ja hageja makstud riigilõivust 1⁄2 , s.o. summas 875 krooni. Koos menetluskuludega hüvitamisele kuuluva summa – kokku 26 300.49 krooni – kohustub kostja tasuma hageja poolt näidatud arvelduskontole iga kuu 30.kuupäevaks (v.a. 28.02.2010) osamaksena summas 1510 krooni kuus, tasudes viimase makse summas 630.49 krooni 30.08.2010. Kompromisslepingus on ka märgitud, et kostja poolt maksega viivitamisel on hagejal õigus sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ning kostja on kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele. Pooled paluvad kompromiss kohtu poolt kinnitada ja ühtlasi menetlus asjas lõpetada. 23.02.2009 edastatud taotluses palub hageja kinnitada kompromissleping kirjalikus menetluses. Kohtuistungile 25.02.2009 pooled (nende esindajad) ei ilmunud. Hageja on esitanud kohtule ka taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks 1⁄2 osas TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kohtumääruse õiguslik põhistus

Kohus, vaadanud läbi tsiviilasja materjalid ning poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning esitatud tingimustel on kompromiss täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu koostamisel on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada. Kompromissist taganemisest ei ole pooled kohtule teatanud, mistõttu peab kohus võimalikuks poolte kompromiss esitatud tingimustel 25.02.2009 ka kinnitada pooli selleks eraldi ära kuulamata. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Põhjendatud on ka hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr.2-05-14679 materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 28.06.2005 maksekorralduse nr 21373 alusel riigilõivu Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 summas 1750 krooni. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa (1750:2) = 875 krooni. Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 150 lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 2, samuti Riigilõivuseaduses § 15 lg 1 p 15 sätestatule. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 19. märtsil 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.