Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

MENETLUSE KÄIK

04.11.2008 esitas juhatuse liige U.A. Tartu Maakohtule avalduse OÜ P. pankrotimenetluse algatamiseks (tlk 4). 24.11.2008 määrusega algatas kohus OÜ P. pankrotihalduriks Tiia Kalause (tlk 11).

pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks

03.02.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande (tlk 24-31).

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku üldandmed OÜ P. osakapital on 40 000 krooni (jaguneb U.A. ja J.J. vahel võrdsetes osades). Registri andmetel oli osaühingul üheksa erinevat tegevusala, kuid reaalseks tegevusvaldkonnaks oli ehitus- ja remonditööde teostamine. Äriühing tegeles peamiselt tööjõu vahendusega Soome Vabariigis asuvate objektide remondi- ja ehitustöödel. Praegused osanikud omandasid äriühingu ja vastav registrikanne tehti 26.11.2006. Reaalne tegevus lõppes 31.05.2008. Töölepingud töötajatega on lõpetatud. Andmed võlgniku vara kohta Võlgnikul puudub vara. Rahaliste vahendite jääk kassas on 18 000 krooni. Äriühingul on arvelduskonto nr 221033524031, mille saldo on 0.00 krooni. Võlgnik on menetluskulude katteks tasunud sularahas kassasse 18 000 krooni. Nõudeid ostjate vastu on 193 205 krooni (J OY AB vastu 81 867.85 krooni; A OY vastu 41 831.70 krooni; H OY vastu 21 840 krooni). Nõuded tulenevad tellijate poolt osaliselt tasumata jäänud summadest ning nende kohtuväline sissenõudmine ei ole võimalik. Kohtulikult võla sissenõudmine oleks summat arvestades ilmselt kallim kui sellest saadav kasu. Seega tuleb antud nõuded hinnata ebatõenäiliselt laekuvateks. Andmed võlgniku kohustuste kohta OÜ-l P. on teadaolevaid kohustusi 27.01.2009 seisuga 597 195 krooni, käesolevaks hetkeks on summa suurenenud intresside osas. Võlgnik võlgneb seisuga 10.12.2008 Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) 254 090 krooni (220 154 krooni põhivõlg ja 33 936 krooni intressid; töötasudelt makstavad riigimaksud ja ettevõtte tulumaks). Soome maksuamet on esitanud võlgnikule nõude summas 343 105 krooni. Võlgniku esindaja ei oska selgitada, millest nõuded tulenevad, osaühing ei ole Soome riigile võlgu. Maksud töötajate töötasudelt deklareeriti ja tasuti Eestis. OÜ P. juhatus on teavitanud tegevuse lõpetamisest Soome maksuametit, nõuded esitatigi pärast seda, tegevuse ajal Soome maksuametiga probleeme polnud. Nõude olemasolust sai võlgnik teada Maksu- ja Tolliametist, kuhu nõuded sissenõudmiseks saadeti. Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest Võlgniku põhiliseks tegevusalaks oli remondi- ja ehitustööde teostamine Soome Vabariigis, teostati isolatsiooni- ja ventilatsioonitöid laevaehitusel. Võlgniku esindaja väitel iseloomustasid kogu tegevusperioodi vaidlused tellijatega. Tellijad leidsid alati vastuväiteid, hilinesid tasumisega, ei maksnud erinevatel põhjustel kogu summat (töö kvaliteet, garantii jms). Suurimat kahju tekitas K OY, kes jättis tasumata 54 049.45 eurot (ca 843 171 krooni). Kuna tellijate poolt mittetasumisi esines tihti, oli üldiselt kogu tegevusperioodi vältel rahaliste vahendite puudujääk. Vältimatute kulutuste tasumiseks (töötasud) andis laenu juhatuse liige. Rahaliste vahendite puudumisest oli tingitud ka maksude mitteõigeaegne tasumine. Esimene tegevusaasta lõppes kasumiga 100 000 krooni (positiivne tulemus saavutati laenu arvelt, 2007 anti äriühingule laenu 795 000 krooni). 2008 tegevusperioodi (5 kuud) lõpuks oli äriühingul kahjum 185 346 krooni, mistõttu omakapital oli negatiivne 32 972 krooni.

Raamatupidamislikult oli äriühingu maksejõuetus tegevuse lõpuks juba välja kujunenud ning juhatuse liikmel oli kohustus esitada koheselt pärast tegevuse lõpetamist pankrotiavaldus. Avalduse esitamisega hilinemine tõi kaasa maksunõude osas intressi kasvamise, millega tekitati kahju äriühingule ja selle võlausaldajatele. Kuigi pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt karistatav, ei ole pankrotiavalduse esitamisega viivitamisega tekitatud kahju suur. Maksejõuetuse põhjuseks on pidev rahaliste vahendite puudujääk, mis tulenes osaliselt sellest, et töö tellijad ei täitnud oma kohustusi. Mitteõigeaegse tasumise üheks põhjuseks oli ilmselt ka asjaolu, et töid teostati väljaspool Eesti Vabariiki ning äriühingu juhid ei tundnud piisavalt Soome tavasid ja ärikorraldust. Kuna töö tellijad olid väljastpoolt Eesti Vabariiki, siis oli osaühingu juhil ka vähem võimalusi oma nõuete seaduslikuks maksmapanemiseks võrreldes sama olukorraga Eestis. Vara tagasivõitmisest Ajutine haldur ei ole tuvastatud, et võlgniku rahaliste vahendite arvelt oleks tasutud äriühingu majandustegevusega mitteseotud kulusid. Vara tagasivõitmise alused puuduvad. Taotlused OÜ P. on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Puuduvad vahendid ja vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja alustada kohtuvaidlusi. Olemasolevast varast jätkub osaliselt ajutise menetluse kulude ja ajutise halduri tasu maksmiseks. Ajutine haldur palub lõpetada OÜ P. pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning määrata dokumentide hoidjaks U.A.. Ajutine haldur palub määrata oma tasu suuruseks 12 150 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4010 krooni, ning hüvitada OÜ-le Tähe Õigusbüroo kulutused 1770 krooni (tlk 72-74).

KOHTUISTUNG

Ajutine haldur seletas, et võlgnikul jäi saamata 579 000 krooni. Ühtegi Soome maksuameti dokumenti ei ole, Maksu- ja Tolliamet teatas, et neile tuli Soomest abipalve ning nad andsid selle edasi. Juhatuse liige U.A. ei saa aru, millest on tulnud Soome maksuvõlg. Võlgnik oli Soomes alltöövõtja, töötajad olid Eestist, palka maksti neile Eestis, töötajad käisid Soomes tööl lähetusega. Halduri tasu ja kulutuste suurusega on U.A. nõus. Samuti on ta nõus hakkama dokumentide hoidjaks (tlk 78).

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Toimiku materjalidest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, samuti vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgnikul on küll nõuded kolmandate isikute vastu summas 193 205 krooni, kuid neid võib hinnata ebatõenäiliselt laekuvateks. Võlgade suurus on vähemalt 597 195 krooni. Maksu- ja Tolliamet on teatanud, et ei pea võlausaldajana pankrotimenetluse edasiste kulude katmist otstarbekaks (tlk 75-76). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ P. pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus ei tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada järgmisi asjaolusid. Võlgnikul oli pidev rahaliste vahendite puudujääk, mis tulenes osaliselt sellest, et töö tellijad ei täitnud võlgniku ees oma kohustusi. Äriühing teostas töid väljaspool Eesti Vabariiki, kuid äriühingu juhid ei tundnud piisavalt Soome tavasid ja ärikorraldust. Suurema osa võlast moodustab

Soome maksuameti nõue. Kuna puuduvad konkreetsemad andmed nõude kohta, ei saa anda hinnangut nõude põhjendatuse kohta. Kui nõue peaks osutuma põhjendatuks, tuleb maksejõuetuse põhjuseks pidada ka seda, et äriühingu juhid ei teinud endale piisavalt selgeks Soome seadusi. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Tiia Kalausel likvideerida OÜ P. kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ P. registrist kustutamist tuleb ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ P. dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele U.A.. U A kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks. Ajutise halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste suuruse määramisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Arvestades Tiia Kalause ülesannete mahtu, keerukust ja tema kutseoskusi, samuti tehtud vajalikke kulutusi, tuleb taotlus rahuldada (tlk 72). Tasu suuruseks (bruto) tuleb määrata 12 150 krooni, millelt tuleb maksta ka sotsiaalmaks, ning hüvitatavate kulutuste suuruseks 1770 krooni. Tasu ja kulutused tuleb maksta võlgniku arvelt (juhatuse liige on tasunud selleks võlgniku kassasse 18 000 krooni). Justiitsministri määruse nr 71 § 1 lg 6 ja ajutise halduri taotluse alusel tuleb kulutused määrata OÜ-le Tähe Õigusbüroo.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.