Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

2-09-2689 Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused 23.01.2009 on V R esitanud Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotlusest nähtub, et V R soovib esitada kohtusse tsiviilhagi väidetavalt talle tekitatud varalise kahju nõudes. Koos riigi õigusabi taotlusega on V R esitanud ka taotluse menetlusabi saamiseks kohtukulude katmisel. Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, taotleja majandusliku seisundi teatise, Maksu- ja Tolliameti teatise isiku sissetuleku puudumise kohta, AS Eesti Väärtpaberikeskus teatise, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ja hinnanud neid kogumis, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. V R on kinnipeetav, töötasu ja säästud puuduvad. Registrisse kantud vara, millele saaks sissenõuet pöörata, taotlejal puudub. Kohtunikuabi asub seisukohale, et V R ei ole oma majandusliku seisundi tõttu riigi õigusabi vajamise ajal võimeline hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid. Kohtunikuabi asub seisukohale, et V R on võimeline edaspidi, mõistliku aja jooksul peale vabadusekaotusliku karistuse lõppemist, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 23.01.2009 esitatud taotluse kohaselt taotleb V R riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotlusest nähtuvalt soovib V R esitada kohtusse tsiviilhagi väidetavalt talle tekitatud varalise kahju nõudes. Kohtunikuabi on seisukohal, et käesoleva riigi õigusabi taotluse puhul on vajalik, et riigi õigusabi osutaja esmalt hindab asja perspektiivi isiku muu õigusnõustamisena. Kui asjal on perspektiivi, koostab advokaat kaebuse või muu vajaliku õigusdokumendi ehk jätkab õigusabi osutamist. Riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud § 17 lg 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Kuivõrd riigi õigusabi on määratud õigusnõustamisena, ei ole lahendatud koos riigi õigusabi taotlusega esitatud menetlusabi taotlust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 184 lõige 1 kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Kohaldatud õigusnormid Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 9, § 6 lg 1, § 8 p 2, § 9, § 14, § 15 lg 2, lg 5 ja lg 8, § 17 lg 1, § 18 lg 1.

Liivi Suursoo kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.