Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2009. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-641
Tsiviilasi
OÜ Meiker M hagi H. Särgava vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnitamise ja töölepingu lõppemise aja ja aluse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
25 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ Meiker M, registrikood 10544439, asukoht Tamme 21a Haapsalu Hageja esindaja volikirja alusel advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli Advokaadibüroo, asukoht Karja 20 Haapsalu 90503, epost: [email protected] Kostja H. Särgava, isikukood***, elukoht *****
esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja esitas 12.02.2009. a taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 21. jaanuaril 2009.a. Vastus kohtule tulnuks esitada hiljemalt 10. veebruaril 2009.a. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel.
EV Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 82 lg. 1 ja 2 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hageja kinnitusel on 08. 12. 2008.a. temani jõudnud kostja poolt 02.12. 2008.a. kuupäeva kandev teade töölepingu lõpetamiseks. Hageja on teatele vastanud 12. detsembril 2008.a. Vastusest nähtub, et hageja ei nõustunud kostjaga töölepingut lõpetama TLS § 82 alusel. Vastuse on 12.12. 2008.a. kätte saanud H. Särgava esindaja K.Särgava. Kuna kostja ei ole esitanud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel, ei ole hagejal seaduslikku alust sellel alusel töölepingut lõpetada. Eeltoodust nähtub, et poolte vahel on vaidlus töölepingu lõpetamise aluse üle. TsMS § 407 lg. 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, kui kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Kohus leiab, et kostjal puudus õiguslik alus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel, kuid ta on töölt lahkunud ning tööandja ei ole vaidluse tõttu töölepingu lõpetamist vormistanud, on kohtul õigus lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 lgs 1 ettenähtud ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisest alates, s.o 08. jaanuarist 2009.a. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning kohus tunnistab OÜ Meiker M ja H. Särgava vahel 01.11.2006. a sõlmitud töölepingu nr 93 lõpetamise töötaja H. Särgava algatusel TLS § 82 alusel alates 08. detsembrist 2008 ebaseaduslikuks ning tunnistab OÜ Meiker M ja H. Särgava vahel 01.11.2006. a sõlmitud töölepingu nr 93 lõppenuks TLS § 79 alusel alates 08. jaanuarist 2009.
Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele
lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.