Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Määruse tegemise aeg ja koht
19.02.2009, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-2668
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagis M S võlgnevuse 15 000 krooni nõudes
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused (reg.-kood 10625474), asukoht: Maakri 44-20, 10145, esindaja A N Kostja: M S (ik: xxxx), elukoht: xxxx
esindajad
vastu
Kirjalik menetlus
Keelduda TsMS § 340340-1 lg 1 alusel AS Era Liisingu Inkassoteenused hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada avaldus hagejale. Vastavalt TsMS § 661 lg 2 võib kohtumäärusele kohtumäärusele esitada esitada määruskaebuse Tartu Ringkon Ringkonn konnakohtule sama maakohtu maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 22.01.2009 on AS Era Liisingu Inkassoteenused esitanud Viru Maakohtule hagi M S vastu võlgnevuse 15 000 krooni nõudes, 03.02.2009 jättis maakohus oma korraldava määrusega TsMS § 340-1 lg alusel hagiavalduse käiguta ning määras hagejale hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtajaks 10 päeva määruse kättesaamisest alates. Hageja on kohtu korraldava määruse kätte saanud 06.02.2009, kuid kohtu poolt määratud tähtpäevaks, s.o. 16.02.2009 hagiavalduses puudusi ei ole kõrvaldanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, olles 22.01.2009 laekunud hagiavalduse läbi vaadanud, leidis, et selles esinevad menetlusse võtmist takistavad puudused. TsMS § 139 lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Lähtudes eeltoodust tuleb riigilõivu määramisel arvestada alates 01.01.2009 kehtiva RLS lisa 1, mille kohaselt on hagilt hinnaga kuni 15 000 krooni riigilõivu täismääraks 3 000 krooni. Seega kuulus tasumisele täiendav riigilõiv summas 2000 krooni. Kohus juhtis oma korraldava määruses 03.02.2009 hageja tähelepanu veel ka teistele hagiavalduses esinevatele puudustele: 22.01.2009 kohtule laekunud hagiavaldus on vormistatud 30.05.2008. Kohtuinformatsiooni süsteemi (KIS) andmetest nähtub, et sama hagi on hageja esitanud Viru Maakohtule ka varem ning see on 02.07.2008 kohtumäärusega hagejale tagastatud, kuna hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses esinenud puudusi. Hageja ei ole jätkuvalt põhistanud kostja elukoha suhtes hagiavalduses sama aadressi märkimist, kuna Rahvastikuregistri andmetel ei ole kostja avalduses nimetatud aadressil kunagi elanud ning alates 2005.a. kostjal ka registreeritud elukoht puudub. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks kostja kinnitus avalduses märgitud aadressi õigsusest. Kohus leidis ka, et hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 sätestatule, kuna avaldusele lisatud dokumendid on oma sisult vastuolulised, mistõttu ei ole arusaadav, millal ja millisel alusel on kostjal võlgnevus tekkinud ning millal ja millise dokumendi alusel on konkreetse nõude kostja vastu hageja omandanud. Hagiavalduses on nõude aluseks märgitud nõude loovutamise leping 06.12.2006. Samas on kostjale 09.04.2007 väljastatud nõudeõiguse loovutamise teade, millest nähtub, et nõude tulenemine 01.03.2007 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingust (loovutatud on kostja Mare Sipsaka ja SMS Laen OÜ vahel 09.04.2007 sõlmitud laenulepingust nr 481 tulenev võlgnevus). Võlgnevuse ja viiviste arvestuse alusena on lisatud leping nr 481, mis on sõlmitud SMS Laen OÜ ja kostja vahel 18.08.2006. Kostja kinnitus nimetatud lepingute sõlmimisest puudub. Kohus pidas 03.02.2009 korraldava määrusega vajalikuks, et hageja kõrvaldaks hagiavalduses eelnimetatud puudused, samuti tasuks vastavalt hagi hinnale ettenähtud ulatuses riigilõivu. Hagiavalduses esitatud nõudelt riigilõivu tasumata jätmine on vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 10 eelduseks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. TsMS § 339 lg-le 3 alusel tuli ka kohtule esitada riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Vastavalt TsMS § 3401 lõikele 1, kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. 03.02.2009 hagi käiguta jätmise määruses hoiatas kohus hagejat, et kohtu määratud tähtpäevaks hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avaldajale (TsMS § 3401 lg 2).
Vaatamata hoiatusele ei ole hageja kohtu korraldust täitnud ega hagiavalduses esinenud puudusi kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus juhindus veel TsMS § 486; 487; 464; 661 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
I.Külavee
Ärakiri õige: Nooremreferent
I.Golubev
Kohtumäärus jõustus 11. märtsil 2009.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.