Täitmine › Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi Kxxxx Axxxxxxxx ja AS Eesti Maapank (pankrotis) vastu, milles palus vabastada sundtäitmise esemeks olev ese (saun) arestist. Menetluse käigus asendati kostja AS Eesti Maapank (pankrotis) uue kostjaga, kelleks oli OÜ Trento Invest. AS Eesti Maapank (pankrotis) oli oma nõude Kxxxx Axxxxxxxx vastu loovutanud OÜ-le Trenton Invest. Hagiavalduse ja lisade kohaselt päris hageja testamendijärgse pärijana xxxxxxxxxx.a surnud Lxxxx Axxxxxxxx vara. 24.03.2003.a koostatud testamendi kohaselt pärandas Lxxxx Axxxxxxxx hagejale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu (registriosa number xxxx, uus nr xxxxxx) koos selle oluliste osadega. Nimetatud kinnistu oluliste osade hulka kuulus ka saun. Pärimismenetluse käigus tegi kostja Kxxxx Axxxxxxxx inventuuri, mille käigus tellis xxxx Axxxxxxxxxx kuuluva sauna ülemõõtmise ja kandis hoone ehitusregistrisse. Hagejale arusaamatul põhjusel väljastas Jõgeva notar Toomas Saaver 21.08.2007.a kostja Kxxxx Axxxxxxxxxxxtestamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt päris kostja kinnistu koosseisu kuuluva sauna. 20.02.2008.a on saun arestitud kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt. Võlasusaldajaks täitemenetluses oli kostja AS Eesti Maapank (pankrotis), kellel oli nõue kostja Kxxxx Axxxxxxxx vastu. Hageja oli seisukohal, et tema on pärinud arestitud sauna ning seetõttu on sauna arestimine põhjendamatu. Hageja esitas kohtule 09.10.2008.a avalduse, milles kinnitas, et saun ei saanud kuuluda Kxxxx Axxxxxxxxxx ja tuleb seetõttu arestist vabastada. Hageja eitas tõendina Kxxxx Axxxxxxxx 11.06.2007.a avalduse enda poolt esitatud pärimisavalduse tühistamiseks põhjusel, et võttis pärandi vastu eksimuse tõttu. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde ja selgitas, et saun jäi kinnistust välja ekslikult, kuid Lxxxx Axxxxxxxx esitas valda avalduse, et see maasiil siiski tema kinnistu juurde mõõdetaks. Saun asub katastriüksusel Kxxxxx mille nõudeõiguse on pärinud hageja. Kostja OÜ Trenton Invest vastuväited Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune saun asuks kinnistul nr xxxxxx-s.o kinnistul, mille hageja päris testamendi alusel. Sellele viitab ka asjaolu, et pärast maa kinnistamist ei oleks sellel asuvaid ehitisi enam võimalik iseseisvealt tsiviilkäibes käsutada. Siiski on notar väljastanud eraldi pärimisõiguse tunnistuse eraldi sauna osas kostja Kxxxx Axxxxxxxxxx. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kunagi kinnistu koosseisu kuulunud saun (mahuga 30m3) ja pärimise käigus ehitusregistrisse kantud saun (56m3) oleks samad objektid. Kohtuistungil jäi kostja varem esitatud vastuväidete juurde ja kinnitas, et maa-ameti infolehelt on näha, et kinnistu kõrval asub reformimata maa, millel ilmselt see saun asub. Kostja ei olnud vaidlustanud pärimisavalduse tühistamist teise kostja poolt. Lõplikus seisukohas leidis kostja, et kuna sauna asukoha kohta pole tõendeid esitatud, ei ole tõendatud, et see asub hageja poolt päritud kinnistu. Ka on pärandi inventuuris välja toodud päritud kinnistu ja saun eraldi pärandvara objektidena. Kxxxx Axxxxxxx pärandi vastuvõtmise avalduse tühistamine ei tee hagejat automaatselt kogu vara pärijaks. Kostja Kalju Andersalu seisukoht Kostja kohtule kirjalikult oma seisukohta ei teatanud. Ta kinnitas, et tühistas pärandi vastuvõtmise avalduse, kuna avaldust tehes ei teadnud, kas ta üldse on pärija või mitte. Saun on alati kuulunud ehitiste juurde ja olnud selle maa peal. Sauna mõõdistamise dokumentidele sai tema nimi, kuna tema neid asju ajas.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Lxxxx Axxxxxxxu on teinud 24.03.2003.a Jõgeva notar Toomas Saaveri büroos testamendi, mille punktis 2.1. on ta teinud korralduse oma surma puhuks: Lxxxx Axxxxxxxx nimetab temale kuuluva kinnistu (kinnistusregistri nr xxxxx, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx koos selle oluliste osadega pärijaks Axxxx Axxxxxxxx (t lk 13-14). Pooled ei vaidle nimetatud testamendi kehtivuse ja sisu üle. Kuni 01.01.2009.a kehtinud Pärimisseaduse § 54 lg 1 sätestab , et kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa vaid teatanud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Kuna Lxxxx Axxxxxxxx ei määranud hagejat kogu oma vara pärijaks vaid määras hagejale vaid konkreetse kinnistu, on tegemist testamendiga annaku määramiseks ja päritav vara- kinnistu- on annak. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on talle testamendiga määratud annaku vastu võtnud ning selle kinnituseks on talle 28.08.2007.a notari poolt väljastatud pärimisõiguse tunnistus (t lk 3233). Nimetatud tunnistusest nähtub, et Axxxx Axxxxxxxx on annakusaajaks ja talle on väljastatud tunnistus kinnistu (registriosa nrxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, pindala 4,3ha) pärimise kohta. Omandi üleminek nähtub ka elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükist (t lk 105-106). Kinnistu endine number xxxx, uus number xxxxxx, nimetus xxxxxxxx pindala 4,3ha, katastritunnus 57801:001:0340. Hagejale on 28.08.2007.a väljastatud pärimisõiguse tunnistus ka annakule, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxx) omanikule kuuluv katastriüksuse Kxxxx nõudeõigus. Kohus möönab, et 28.08.2007.a pärimisõiguse tunnistus nõudeõiguse osas ületab LxxxxxAxxxxxxxx testamendis märgitud annakut, milleks oli vaid kinnistu. Samas märgib kohus, et pärimisõiguse tunnistus ei ole õigustloova tähendusega dokument, ka ei ole seda keegi vaidlustanud. Käesoleva nõude esemeks on saun, mille kohta hageja väidab, et see on tema omandis, mitte aga kostja Kxxxx Axxxxxxxx omandis. Kohus leiab, et hageja ei ole oma omandiõigust saunale tõendanud. Hageja on pärinud kinnistu (registriosa nr xxxxxx, nimetaud xxxxxxx) ja nõudeõiguse kõrval asuvale katastriüksusele Kxxxx. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). Sama seaduse § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osas sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed, koristamata vili. AÕS § 128 lg 1 sätestab, et piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune saun jääb Sxxxxxx kinnistu piiridest välja. Seega ei ole saun Sxxxxxx kinnistu oluline osa. Asjaolu, et vaidlusalune saun võib asuda katastriüksusel Kxxxx tõendab kaudselt xxxxxxxxxxxxxx maakorraldaja Axxxx Kxxxxxxxxe-kiri hageja esindajale, milles maakorraldaja möönab, et Sxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxx) mõõtmisel jäi saun sellelt välja ja on arvatud moodustatava Kxxxx katastriüksus koosseisu. Kohus märgib, et hageja esitatud tõendid sauna kuulumise kohta endise taluhoonete koosseisu (t lk 15-20), ei tõenda seda, et saun käesoleval ajal asuks Sxxxxxx kinnistu piirides. Eelpool käsitletud pärimisõiguse tunnistusest nähtub, et maa nõudeõiguse Kxxxx maaüksuse osas on pärinud hageja. Hageja on pärinud aga vaid maa nõudeõiguse, mitte aga maaüksusel asuvat sauna. Nõudeõigus tähendab, et isikul on vaid õigus katastriüksus (maa) omandada.

AÕS RS § 13 lg 1 kohaselt ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis kuni maa kinnistusraamatusse kandmiseni maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üldjuhul on ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud korras (AÕS RS § 13 lg 3) või ka nõuda ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist (AÕS RS § 13 lg 5). Pärimisasja toimikus sisaldub xxxxxxxx vallavalitsuse korraldus nr 375 22.12.2003.a, millega on antud Lxxxx Axxxxxxxxxx õigus erastada xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuv katastriüksus Kxxxx, (pindala 15,98ha). Seega oli otsustatud maa erastamine Lxxxx Axxxxxxxxxx, kuid sõlmimata oli maa erastamise lepingseetõttu ei tule kohaldamisele AÕS RS § 13 lg 8. Kuna ehitis-saun-ei ole muutunud kinnistamise tulemusel maa (katastriüksuse Kxxxx) oluliseks osaks, on see käibel vallasasjana. Seega oli selle pärimine eraldi maa nõudeõigusest võimalik ja nii on notar seda ka käsitlenud andes välja kaks pärimisõiguse tunnistust-ühe nõudeõigusele ja teise saunale (t lk 28-29, 34-35). Kõike eeltoodut kokku võttes jõudis kohus esitatud tõendeid hinnates ja vajalikke õigusnorme kohaldades seisukohale, et hageja vaidlusaluse sauna omanik igal juhul ei ole. Saun ei sau päritud Sxxxxxx kinnistul ning ei kuulu nõudeõiguse hulka. See, kas sauna omanik on Kxxxx Axxxxxxxx või keegi muu Lxxx Axxxxxxxxxpärijatest, ei ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu kohus selles osas seisukohta ei võta. Kohus ei anna sisulist hinnangut Kxxxx Axxxxxxx poolt notarile esitatud pärandi vastuvõtmise avaldusele ning selle tühistamise avaldusele, kuna mõlemat avaldust saaks vaidlustada vaid eraldi nõudega kohtu poole pöörduv asjast huvitatud isik. Kohus selgitab vaid, et kui asuda seisukohale, et pärandi vastuvõtmise avaldus on tühine, on problemaatiline ka teiste pärandist osa saanud isikute õigus neile üle läinud varale. Nimelt nähtub Lxxxx Axxxxxxxx pärimisasja toimiku koopiast, et Axxxx Axxxxxxxx, Axxx Axxxxxxxx-Txxxx ja Axx Axxxxxxxx on olnud Lxxxx Axxxxxxxx annakusaajad - Axxxx Axxxxxxxx eelpool viidatud 24.03.2003.a testamendi alusel, Axxx Axxxxxxxx-Txxxx ja AxxxAxxxxxxxx 12.01.2000.a testamendi alusel. Viimati nimetatud testamenti ei ole Lxxxx Axxxxxxxx hilisema testamendiga tühistanud. 12.01.2000.a testamendi p 1.1. on Lxxxx Axxxxxxxxxnimetanud kogu oma vara pärijaks Kxxxx Axxxxxxxx. Kohus märgib ka, et nähtuvalt pärimistoimikus olevatest sugulustunnistustest oli Kxxxx Axxxxxx Lxxxx Axxxxxxxx poeg- seega esimese järjekorra pärija PäS § 13 lähtuvalt. Seega pärimismenetluse läbi viimise ajal päris Kxxxx Axxxxxxxx kogu Lxxxx Axxxxxxxu vara ja pidi sellest välja andma annakud (PäS § 133). Pärijale jäi see osa pärandvarast, mis annakutes n.ö üle jäi. Käesoleval juhul oleks selliseks varaks saun (ilmselt ka pärandaja kodune vara, isiklikud esemed ja muu registreerimata nn väikevara), sest see ei olnud annakutega hõlmatud. Kui aga lähtuda sellest, et Kxxxx Axxxxxxxx tühistas pärandi vastuvõtmise avalduse, ei olnud ka annakusaajatel õigust annakut kätte saada enne kui on selgunud pärija (isik, kes päriks kogu vara ja siis annaks loa annakud välja anda). Kohus ei hinda sauna dokumente, mille alusel on saun legaliseeritud ja kantud ehitiste registrisse (t lk 23-27), sest nimetatud tõendid ei tõenda sauna kuuluvust. Kohus hävitab kohtule tundmatu isiku poolt esitatud kaks Palamuse vallavalitsuse korralduste koopiat- korraldus nr 346 19.10.2007 ja nr 375 22.12.2003. Kohus pöördus kõigi menetlusosaliste poole, et välja selgitada tõendite esitaja ja tõendite esitamise eesmärk. Kuna keegi dokumentide esitamist omaks ei võtnud, ei saa kohus neid arvestada ja kuna neid ei ole võimalik tagastada, tuleb need hävitada. Hagi tagamine

Kohus hagi tagamise korras peatas 14.04.2008.a määrusega täitemenetluse sauna täitemenetluse toimingute läbi viimiseks. Lähtudes TsMS § 386 lg 4 tuleb hagi tagamine tühistada, kuna hagi jääb rahuldamata.

suhtes

Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus kostjate kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.