I. S. hagiavaldus G. K. vastu kahju summas 8 000 krooni hüvitamise nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
09. veebruar 2009
Hagihind
8 000 krooni
Menetlusosalised
Hageja:
I. S. (IKxxx)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaat Eduard Bulattšik
Kostja:
G. K. (IK xxx)
Kostja esindaja:
J. N. (volikirja alusel)
RESOLUTSIOON
I. S. hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Välja mõista I. S.`lt 13.07.2007 määratud õigusabile tehtavad kulutused summas 5900 krooni riigituludesse nelja osamaksena ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud summa kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Hansapank, viitenumbriga 28000499900. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I. S. kuulub korteriomand asukohaga xxx . Kostja G.K. on korteri asukohaga xxx omanik. Hagejale on 13.07.2007 Viru Maakohtu määrusega määratud riigi õigusabi osutaja. Riigi õigusabi on antud kohustusega nelja osamaksena hüvitada 25% riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist /tl. 38-39/.
2.Hageja esitas 13.08.2007 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu kahju summas 8000 krooni hüvitamise nõudes /tl. 1/. Hagiavalduse kohaselt 2006.a maikuus tegi hageja enda korteris remondi. Alates 2007. a veebruarikuust on hageja korteri lakke tekkinud määrdunud laigud. Kostjale kuulub korteriomand nr. 55 ,mis asub hageja korteri kohal, korrus kõrgemal. Laigud eraldavad ebameeldivat lõhna. Kostjal on koer ja kass, kes tõenäoliselt rahuldavad oma loomulikke vajadusi kostja korteris , millest on tekkinud läbijooks alumisele korrusele. Kostja on korduvalt üle ujutatud hageja köögi lae, mis on tingitud tõenäoliselt veetorustiku rikke tõttu. Hageja on kutsunud torulukksepa, kuid kostja ei ava kellelegi ust. Katsed vestelda kostjaga on olnud tulutud. Hageja soovis kahju hüvitamist enne kohtusse pöördumist, kuid kostja ei nõustunud. Ka korteriühistu esimees on teinud katseid kostja poole pöördumiseks nimetatud asjaoludel, kuid kostja poolt on reageeritud solvangute ja ebatsensuursete väljenditega. Lähtudes 2006.a. maikuus tehtud remondikuludest, leib hageja, et uue hädavajaliku taastusremondi teostamiseks vajalikud kulutused moodustavad 8 000.- krooni. Vajalike töödena on hageja nimetatud lagede puhastamise, taastusremondi vajalikkuse ja värvimistööd : köök - lae pindala 9 m2 , tuba - 12 m2, koridor - 7 m2, kokku remondipindala - 28 m2. Ühe m 2 remondi maksumus on 285,70 krooni, 28 m2 x 285,70 = 8 000.- krooni, millise summa väljamõistmist taotleb hageja kostjalt.
3.Hageja palub hagi rahuldada, kohustada kostjat hüvitama taastusremondiga seotud kahju summas 8 000.- krooni ning kohtukulud (riigilõiv ja tunnistajatasu) . Kostja vastus
4.Kostja tema vastu esitatud hagi ja selles esitatud nõudeid ei tunnista /tl. 12-13/. Asja sisu kohta kostja selgitab, et ei tekitanud hagejale kahju. Mingit leket torustikust temale kuulunud korteris ei ole olnud. Kostja korteris on kuiv ja seal puudub ebameeldiv lõhn. Loomad samuti ei saa olla hageja korteris olevate plekkide tekkimise põhjuseks. Kostja leiab, et kui kostja korteris on tõepoolest olemas üleujutuse tunnused, siis see on seotud vee sattumisega üldrõdu kaudu või mingil muul põhjusel, mis ei ole seotud kostjaga.
5.VÕS § 127 lg. 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja leiab, et antud juhul puudub asjaolu (tema süü puudumine kahju tekitamises), mis oleks kahju hüvitamise kohustuseks aluseks.
6.VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja ei ole tõendanud kahju tekitamise ja põhjustamise kostja poolt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Eelistung 12.03.2008
7.Eelistungil jäi hageja hagiavalduses toodu juurde ning kostja oma vastuväidete juurde, põhjendades, et lekete põhjuseks on katuselt paneelide vahele tilkuv vesi. 2 (8)
8.Tunnistaja M.K. selgituste kohaselt käib ta ema juures külas. On kursis antud asjaga. Ema korteris on kõik korras. Ema korteris ei ole kuskilt läbi tilkunud. Elutoa laes on veelaigud ja magamistoa laes olid ka kunagi veeplekid ja samuti koridoris. Rõdul ei olnud seina tsemendiga korralikult tihendatud ja võib-olla sealt võis vett läbi imbuda. Korteris oli vee läbijooksmise jälgi seintel ja laes, need laigud tekkisid enne remonti. Vaevalt nendest kohtadest, kus olid laigud, jooksis vesi alusmisse korterisse.
9.Tunnistaja R. B.`i, kes on KÜ liige, on teadlik kohtule esitatud hagiavaldusest. 23.07.2007 helistas talle hageja ja palus tulla vaatama tema korteris olevat uputust. Koridoris oli näha et lagi oli värskelt märg aga toa ja köögi laes olid kuivanud plekid Kuna kostja on keerulise iseloomuga, siis ei saanud tol korral seda küsimust läbirääkimistega ära lahendada. Seejärel pöördus pr Solovjova kohtusse hagiga. Korduvalt on püütud kostjaga sel teemal ka rääkida. Kostja korteris oli ka lagi läbi tilkunud, ning tunnistaja soovitas pöörduda ülemise naabri poole, mida ei olnud kostja nõus tegema. Kostja ei põhjendanud seda, miks ta ei lähe ülemise naabriga rääkima, see on tingitud tema raskest iseloomust. Tunnistaja ei oska öelda, millest need laigud lakke on tekkinud, rõdu piirneb toaga. Tunnistaja nägi , et kostja korteris torusid mööda jooksis vesi alla, kostjal oli just remont pooleli ja raske on anda hinnangut olukorra kohta. Kostja korteris käis 2007 aasta sügisel, siis kui kostja teatas talle lae läbitilkumisest. Kostja täiendavad vastuväited
10.Kostja esitas vastuväite /tl. 42-43/, mille kohaselt on alusetu hageja väide, et kostja koduloomad (kass, koer) rahuldavad oma loomulikke vajadusi kostja korteris ja sellest tulenevalt kahjustavad hageja korterit. Samuti on alusetu hageja väide, et kostja korteris on purunenud veetorustik, mille tulemusena on kahjustatud hageja korteri lagi.
11.Hageja väide, et kostja ei ava oma korteri ust tekitatud kahju asjaolude selgitamiseks ja on hagejat solvanud, põhineb üksnes hageja emotsioonidest tulenevatel väidetel. Kostja ei ole ka alati oma eluruumides viibinud, millest tulenevalt ta ei saanudki ust avada. Kostja suhe hagejaga on olnud suhteliselt pealiskaudne, veel vähem oleks tal alust hagejat solvata.
12.Kostja korteri veetorustik on tehniliselt korras ja mingeid lekkeid või vee läbijooksu torudest pole kunagi toimunud, millest tulenevalt oleks saanud kahjustatud alakorrusel, hageja korteri laed. Hageja korteri lagede veekahjustused saavad olla üksnes tingitud sademetest, välisrõdu seinte või maja katuse läbijooksu kaudu. Kahjustatud on ka kostja korteri elu-ja magamistoa laed, mis võivad olla tingitud välissademete läbijooksust läbi välisrõdu seinte ja ühismaja katuse läbijooksust. Eeltoodud asjaolud on leidnud tõendamist tunnistaja M. K. ütlustega. Tunnistaja R. B. ütluste kohaselt on arusaamatu, millest on tingitud märjad laigud lagedele, ehk vee läbijooks.
13.Hageja väited ja haginõue põhineb üksnes oletustel. Kostja on asunud seisukohale, et asjaolude faktiliseks tõendamiseks on hagejal ja kostjal koos korteriühistu juhatusega vajalik välja selgitada läbijooksu põhjus ja korraldada ühismaja vee läbijooksu ja lekete väljaselgitamiseks sõltumatu ekspertiis. Eelistung 19.05.2008
14.Hageja esindaja selgituste kohaselt lõhn levib korterist, kus elab kostja. KÜ esimees soovis santehnikuga kostja korterisse pääseda, kuid kostja ei lasknud neid oma korterisse. Korter on samas olukorras, remonti tehtud ei ole. Kõik kahjustused on näha.
15.Kostja esindaja selgituste kohaselt on tõendamata asjaolu, et kostja tõttu on tekkinud hageja korteris kahjutused. Kui hagejal korteris kahjustus tekkis, siis oleks pidanud ta elumaja ühistu poole pöörduma ja lahendama probleemi, aga mitte esitama alusetu hagi kostja vastu. Hagi on põhjendamatu. 3 (8)
Asja käik
16.Kohus määras 27.08.2008 tsiviilasjas ekspertiisi. Ekspertiisihinnangu kohaselt /tl. 93-97/ peab ekspert veelekke põhjuseks sadevete süstemaatilist sattumist viienda korruse avatud rõdu põrandale. Aastate vältel, korduvate külmumiste ja sulamistega, tungis sadevesi läbi viienda korruse rõdupõranda neljanda korruse rõdule ja kahjustas korter xxx magamistoa seina, mille elanikud parandasid tsementkrohviga. Samaaegselt tungis aegade vältel vesi läbi seina- ja laepaneeli ühenduskoha korter xxx laepaneelidesse -siit sinised plekid laes ja seintel. Sama teed kaudu tungis vesi ka korter xxx laele. Võimalik on, et köögi laes olev kahjustus on tekkinud sanitaarseadmete lekkest.
17.xxx hoone katusele tehti remont 2008.a. suvel. Ekspertiisi tegemise ajaks on katuse ehitustehniline seisund hea. Sadevete läbijooks katuselt olevat enne remonti toimunud sisemise sadevete katuselehtrite piirkonnas. Peale remonti lekkeid ei ole esinenud. Korterite 55 ja 52 viimistluse on rikkunud süstemaatiliselt avatud rõdudele sadanud vesi ja lumi. Külmumistsüklite kordumise tõttu pääseb sadevesi läbi paneelivuukide laekonstruktsiooni ja alumistele korrustele. Võib oletada, et olukorda on parandanud mõni aasta tagasi paigaldatud uued rõdupiirded ja viienda korruse rõdu kaldkatus. Sadevete tungimisega ehituskonstruktsioonidesse on kahjustatud G. K. (korter x) seinad ja laed ning I. S. (korter x) laed.
18.Selgitamaks neljanda korruse veekahjustuste tekke põhjust, käis ekspert ka viienda korruse korteris, mis asub G.K. korteri kohal. Seal ei ole veekahjustusi, elanikud vee läbijooksu ei ole märganud. Kõikide korterite (xxx) magamistoad külgnevad avatud rõdudega. Omanike väitel ehitati mõni aasta tagasi rõdudele uued piirded (ca 90 cm kõrgune valtsplekist barjäär) ja viienda korruse rõdule kaldkatus. 2008.a. suvel teostas firma "Katevara" katuse remondi, mille käigus kleebiti üks kiht rullmaterjali. Enne remonti oli märgatud läbijookse sisemise vihmavee äravoolu lehtrite piirkonnas. Remontijate väitel olid enne remonti kohalikud lekked võimalikud. IV korruse rõdu seina olid korter x elanikud remontinud tsementkrohviga, kuna seinapaneel oli pragunenud. Korteri x elanik G. K. eitab torustiku lekkeid. Kuna KÜ eksperdile akti üleujutuse kohta ei esitanud, ei ole eksperdil alust väita ka vastupidist. Kostja täiendatud vastus
19.Kostja esitas täpsustatud vastuse /tl. 116-117/, mille kohaselt ehitusliku ekspertiisi tulemusena leidis tõendamist kostja varasemalt esitatud vastuväide, et kostja ei ole oma tegevusega kahjustanud hageja korteri lagesid. VÕS § 127 lg 4 kohaselt on hageja esitatud hagi kostja vastu 8000 krooni nõudes alusetu.
20.Kostja on tasunud eksperdikulud summas 5900 krooni. Kostja on tasunud õigusabi-ja menetluskulude ja sõidukulude katteks 4500 krooni. Täiendavalt kuulub veel kostjal hüvitamisele õigusabi-ja menetluskulude eest 3000 krooni. Kostja palub kohtul hagi mitte rahuldada. Kohtu-ja menetluskulud jätta hageja kanda. Eelistung 03.11.2008
21.Hageja selgituste kohaselt lagi on kahjustatud köögis kraanikausi kohal, ning koridori ja magamistoa lagi on samuti kahjustatud. Vesi on jooksnud paneelide vahelt läbi.
22.Hageja esindaja ütluste kohaselt ekspertiisi akt ei ole üldse dokument põhjusel , et eksperti oleks pidanud hoiatama. Aktis ei ole kirjas, et eksperti on hoiatatud kriminaalkorras vastutusele võtmisest.
24.Kostja esindaja selgituste kohaselt ekspert ei ole täheldanud, et oleksid olnud torustiku lekked. Veebruaris 2007 oli torustiku leke, sel juhul oleks pidanud välja selgitama lekke põhjuse ja kohale 4 (8)
kutsuma KÜ esindajad. Need on alusetud väited, et kostja ei lasknud KÜ esimeest kontrollimiseks oma korterisse sisse. Kui torustik lekkis siis oleks pidanud korterisse sisse saama ja minema. Hageja taotlus
25.Hageja esitas kohtule 27.11.2008 taotluse, milles teavitab, et loobub eksperdi kohtusse kutsumise taotlustest, et esitada täiendavaid küsimusi ekspertiisiakti kohta, kuna puuduvad rahalised vahendid kulude hüvitamiseks. On esitanud kohtule ka fotod korterist. Kostja vastus
26.Tulenevalt TsMS §-dest 32 lg 1 ,33 lg 1, 238 lg 1 on kostja seisukohal, et hageja esitatud avaldus koos lisadega, tuleb jätta tähelepanuta, kuna avaldus on venekeelne ja esitatud fotosid ei peaks võtma asja juurde, kuna nendega ei ole tõendatud hageja seisukoht.
27.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et lähtuda tuleb eksperthinnangust E-726/08, millega on tõendatud, et hageja eluruumide lagede kahjustused on toimunud ühismaja katuse sadevete läbijooksu tulemusena. Seega puudub faktiline alus hagi rahuldamiseks 8000 krooni nõudes kostja vastu. Kostja palub kohtul hagi mitte rahuldada. TsMS § 138 lg 1 kohaselt jätta kõik kostja menetluskulud, mis on kogusummas 13 400 krooni hageja kanda. Kohtuistung 09.02.2009
28.Hageja esindaja selgituste kohaselt jääb hageja hagiavalduse juurde. Hageja palub kostjalt välja mõista 8000 krooni. Hageja jääb hagiavalduses toodud põhjenduste juurde. Ekspertiisiaktiga ei nõustu , kuna eksperti ei ole hoiatatud . Seab kahtluse alla ekspertiisiakti, kahjustused ei saanud tekkida sellisel viisil nagu ekspertiisiaktis kirjas. Läbitilkumine on tekkinud kostja koera ja kassi väljaheidetest, mitte vee läbijooksmise tagajärjel. Seda tõendab ka hais, mis tuli korterisse.
29.Kostja esindaja ütluste kohaselt lähtub kostja antud asjas eksperdi hinnangust, kuna oli vaja faktiliselt ära tõendada, millest lekked hageja korteris tulenesid. Ei ole alust kahelda eksperdi hinnangus. Mis puutub koera või kassi väljaheidetest tulenevast haisust, siis see on täiesti välistatud, kassil on näiteks olemas väljaheidete kast, mingit haisu ei ole. Kostja jätkuvalt hagi ei tunnista. Menetluskulud palun jätta hageja kanda, menetluskuludele võivad lisanduda veel transpordikulud. Taoline läbijooks on võimalik, kuna see võib tekkida katuse sadevete läbijooksu tulemusena.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagi on põhjendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele.
31.Kohus tuvastas alljärgnevad asjaolud.
31.1.I. S.`le kuulub korteriomand asukohaga xxx, alates 19.04.1996 aastast /tl. 5/, mille ta on omandanud ostu-müügilepingu alusel. G. K.`le kuulub korteriomand asukohaga xxx linn.
31.2.Nõude tõendamiseks esitas hageja alljärgnevad tõendid: Akti, mis on koostatud 24.07.2007 ning mille kohaselt on tuvastatud korteris 52 üleujutused /tl.3/. Omandiõigust tõendavate tõenditena - hooneregistri tõendi ja ostu- müügi lepingu 19.04.1996, mille alusel on Irina Solovjova korteri asukohaga Puru tee 35-52, Kohtla-Järve omanik /tl. 5/. 5 (8)
Rahvastikuregistri väljavõtte, mille kohaselt on I. S. registreeritud aadressile xxx, alates 14.02.1990.a./tl. 6/. Fotod korterist, mille kohaselt on näha kahjustused tubade lagedes /tl. 123126/. 31.3.Vastuväidete tõendamiseks esitas kostja alljärgnevad tõendid: Kostja poolt vastuväiteid tõendavaid dokumente esitatud ei ole. Kostja taotles ekspertiisi tegemist, millele ka tugineb oma vastuväidetes.
32.Alljärgnevalt analüüsib kohus milliseid tõendeid kohus arvestab otsuse tegemisel.
32.1.Hageja esitas kohtule väite, et eksperdi arvamust ei saa võtta tõendina, kuna eksperti ei ole hoiatatud.
32.2.Kohtu poolt on 27.08.2008 määratud ekspertiis. Määruse kohaselt tuleb anda eksperdi arvamus kirjalikult juhindudes TsMS § 301. Eksperdile selgitati TsMS § 302, § 305 toodud eksperdi kohustused ja vastutus. Hoiatati eksperti vastutusest Karistusseadustiku § 321 järgi. Ekspertiisi teostas riiklikult tunnustatud ekspert. 32.3.TsMS § 301 on sätestatud eksperdiarvamuse vormistamise, järelduste ja põhjenduste eeldused. TsMS § 302 sätestab eksperdi kohustused ja õigused. TsMS § 305 sätestab eksperdi vastutuse. KarS § 321 sätestab vale eksperdiarvamuse tagajärjed. 32.4.Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole kohustatud eksperti oma hinnangus lahti kirjutama eksperdi vastutusest. Kohus on oma määruses selgitanud eksperdi vastutusest ja tagajärgedest, seega leiab, et ekspert on teadlik vastutusest ekspertiisi teostamisel. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et tegemist on riiklikult tunnustatud eksperdiga, kes teab eksperdi tegemisel oma õigustest, kohustustest ja tagajärgedest. TsMS § 303 lg 5 kohaselt muud eksperti kui riiklikult tunnustatud eksperti hoiatatakse enne eksperdiarvamuse andmist vastutusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest ja võetakse selle kohta allkiri kohtu protokolli või hoiatuse tekstile. 32.5.Vastavalt TsMS § 229 lg 2 tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.
32.6.Seega leiab kohus, et antud asjas saab toetuda ekspertiisihinnangule, kui tõendile.
33.Kostja väide, et 27.11.2008 esitatud hageja seisukoht eksperdi istungile kutsumise taotlusest loobumise suhtes on vene keeles ning tuleb jätta tähelepanuta. Kostja on ka seisukohal, et esitatud fotodega ei ole hageja poolt midagi enamat tõendatud ja neid ei saa käsitleda täiendavate tõenditena antud asjas.
33.1.Vastavalt TsMS § 33 lg 1 kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, lg 3 kohaselt kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.
33.2.Kohus selgitab, et antud avalduse tõlget kohus hagejalt nõudnud ei ole, küll aga andis hageja eelistungil esitatud avaldusega seotud ütlusi, puudub alus nimetatud avalduse tähelepanuta jätmiseks ja istungil on nimetatud asjaolu käsitletud poolte osavõtul.
33.3.Hageja poolt esitatud fotod võtab kohus asja juurde, kuna eelnevalt ei ole esitatud fotosid korteri kahjustustest. 6 (8)
33.4.Hageja kirjaliku taotluse eksperdi kohtusse kutsumisest loobumise kohta on kohtu poolt rahuldatud ja kohus lähtub eksperdi arvamusest. Ekspertiisi teostamise kohta on hageja esindaja, eelistungil 19.05.2008 leidnud, et kui kostja taotleb ekspertiisi, siis sellele vastuväiteid ei ole.
34.Põhjuslik seos kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel.
34.1.Hageja väidab, et kahjustused lagedel, millele hageja viitab ja mis on näha fotodel, on tekitatud kasside ja koerte urineerimise tulemusena. Kostja vastuse kohaselt ei ole sellised kahjustused võimalikud sellisel moel nagu hageja väidab. Hageja sellekohased väited on tõendamata ja paljasõnalised.
34.2.Kohus märgib, et käesolevas asjas on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude deliktivastutuse sätete alusel. Deliktivastutuse puhul jaguneb tõendamiskoormis järgmiselt: hageja peab tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse eeldused, kostja aga peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1; vt ka Riigikohtu 26.09.2006. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 12).
34.3.Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-54-07 leidnud, et delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd.
34.4.Kohtule esitatud ekspertiisihinnangu kohaselt /tl. 93-96/ korterite xx viimistluse on rikkunud süstemaatiliselt avatud rõdudele sadanud vesi ja lumi. Külmumistsüklite kordumise tõttu pääseb sadevesi läbi paneelivuukide laekonstruktsiooni ja alumistele korrustele. Võib oletada, et olukorda on parandanud mõni aasta tagasi paigaldatud uued rõdupiirded ja viienda korruse rõdu kaldkatus. Sadevete tungimisega ehituskonstruktsioonidesse on kahjustatud nii G. K. (korter x) seinad ja laed kui ka I. S. (korter x) laed.
34.5.Hageja poolt esitatud fotod /tl. 123-125/ tõendavad asjaolu, et korteri lagedes on laigud. Eksperdi poolt on ka leidnud kinnitust, et korteri lagedes on laigud. Samuti on eksperdi poolt on tuvastatud, et laigud on tekkinud süstemaatiliselt avatud rõdudele sadanud vee ja lume tagajärjel. 34.6.Hageja väide, et nõude alust tõendab ka spetsiifiline hais tema korteris, on tõendamata. Kohus selgitab, et on üldteada asjaolu, et kasside ja koerte urineerimisel tekibki tugev spetsiifiline hais, mis levib ning on tuntav laiemas piirkonnas. Seega ei pruugi kassi urineerimine toimuda kostja korteris ja see hagejapoolne väide on tõendamata. 34.7.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 34.8.Kohus lähtub eksperdihinnangust ning leiab, et kuna teo ja tagajärje vaheline seos on tõendamata, ei ole hageja nõue põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
35.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/.
36.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 7 (8)
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
38.Kohus jätab kostja menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja poolt on kohtuotsuse tegemise ajaks esitamata tõendid menetluskulude suuruse kohta, puudub kohtul võimalus summaarselt menetluskulude väljamõistmine.
39.Hageja menetluskulud
39.1.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. 39.2.Hagejale on määratud 13.07.2007 Viru Maakohtu määrusega õigusabi osutajaks vandeadvokaat Eduard Bulattšik. Riigi õigusabi on antud kohustusega nelja osamaksena hüvitada 25% riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist.
39.3.Vastavalt TsMS § 190 lg 1 menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused; lg 2 alusel menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
39.4.Kohus jättis hageja nõude täies ulatuses rahuldamata. Õigusabi osutaja esitas kohtule taotluse, mille palub hüvitada õigusabikulud summas 10159,80 krooni.
39.5.Kuna kohtu poolt on tuvastatud, et õigusabi osutaja kulud on ülemäära suured ning kohus rahuldas vandeadvokaadi taotluse osaliselt, mõistes välja õigusabikulud summas 5 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18% (kokku 5900 krooni).
39.6.Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele 5900 krooni nelja osamaksena ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Evi Kool Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.