Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Gerty Pau
Määruse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2009.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-49354
Tsiviilasi
M L avaldus vara õigusvastase võõrandamise fakti tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja M L (isikukood xxx, elukoht xxx) Avaldaja esindaja vandeadvokaat A Pilv Puudutatud isik Tallinna linn Tallinna Maa-ameti kaudu (asukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
26. jaanuar 2009. a
Tuvastada, et M L õiguseelnejale kuulunud Xxx(endine Xxx) asuv ehitis võõrandati õigusvastaselt 1946.a. Menetluskulud Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja määruse jõustmine Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud,
Puudutatud isik Tallinna Maa-amet ei ole vaidlustanud järgmiseid avaldaja esitatud asjaolusid: • J -K K , A -K K ja A -P -M G pärisid 16.05.1914.a võrdsetes osades maaüksuse xxx, Xxx.
•
• •
•
•
ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 10.06.1996.a otsusega loeti Xxx krunt omandireformi objektiks ning selle õigustatud subjektiks tunnistati M V (tl 9). ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 19.08.1996.a otsusega tühistati 10.06.1996.a otsus ning jäeti taotlus ehitiste osas rahuldamata. Linnakomisjon leidis, et ei ole tõendatud vara õigusvastane võõrandamine omandireformi aluste seaduse (edaspidi ORAS) § 6 mõistes (tl 10). Avaldaja ja tema isa M V sõlmisid 03.10.1996.a nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega viimane loovutas maa tagastamise nõudeõiguse xxx osas avaldajale (tl 12). Xxx ehitis on vara üleandmise-vastuvõtmise akti nr 89 alusel VF valduses (tl 11). Tallinna Linnavalitsus jättis 12.02.2003.a korraldusega rahuldamata VF avalduse maa ostueeõigusega erastamiseks, kuna ei lugenud tõendatuks vaidlusaluse ehitise kuulumist VF (tl xxx-14). Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2003.a otsusega VF kaebuse linnavalitsuse korralduse tühistamiseks rahuldamata (tl 15-19). Tallinna Ringkonnakohus tühistas xxx.07.2004.a otsusega halduskohtu otsuse (tl 20-29). Harju Maakohus tunnistas avaldaja hagi alusel 03.04.2006.a otsusega aianduskoopertiivi „R“ ja VF vahel 21.10.1992.a sõlmitud erastatud vara üleandmisevastuvõtmise akti nr 89 kehtetuks ja jättis rahuldamata VF vastuhagi omandiõiguse tunnustamiseks ehitisele (tl 30-35). Tallinna Ringkonnakohtus jättis 28.12.2006.a otsusega maakohtu otsuse muutmata (tl 36-38). Tallinna Maa-amet pöördus 2007.a avaldaja poole ning palus esitada tõendid, mis kinnitaksid Xxx(endise Xxx) asuva ehitise õigusvastast võõrandamist või asjaolu, et nimetatud hoone kuulub omandiõiguse alusel avaldajale (tl 39-42). Maa-amet teatas avaldajale 25.01.2008.a pärast täiendavate tõendite esitamist, et tõendid ei ole piisavad, et tunnistada avaldaja ehitise suhtes õigustatud subjektiks (tl 43).
Kohus loeb esitatud asjaolud tõendatuks avaldaja esitatud dokumentaalsete tõenditega.
M L esitas avalduse, milles palus tuvastada M L õiguseelnejale kuulunud Xxx(endise Xxx) asuva ehitise õigusvastase võõrandamise fakt 1946.a juunis. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja leiab, et vara õigusvastase võõrandamise fakt on tuvastatud järgnevaga:
Tallinna linn Tallinna Maa-ameti kaudu leidis, et vaidlusaluse ehitise õigusvastase võõrandamise fakt ei ole tõendatud. Puudutatud isik palus jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt ei ole tõendatud vaidlusaluse vara õigusvastane võõrandamine ORAS § 6 mõttes. Harjumaa TSN Täitevkomitee koostas 1946.a xxx taluomanike nimekirja, kes pidid 1946.a kodudest välja kolima ja nimekirjas on ka E K nimi. Samas dokumendis on lause: “Mainitud rajoonides ümberasujad ootavad neile kuuluva taluhoonete väljamaksmist ja ümberkolimiseks vajaminevat transporti.“ Seega maksti
hoonete eest omanikele tasu ja seda ei saa käsitleda õigusvastase võõrandamisena. Avaldaja ei ole esitanud dokumente, mis kinnitaksid, et hoonete väljamaksmist reaalselt ei toimunud.
Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja palub tuvastada fakti, et tema õiguseelnejale kuulunud Xxx(endise Xxx) asuv ehitis võõrandati õigusvastaselt 1946.a juunis. Kohus leiab, et kuivõrd avaldaja on omandanud endise xxx osas maa tagastamise nõudeõiguse ning maa tagastamise ulatus sõltub sellest, kas tagastatakse ka maal asuv ehitis, on avaldajal õigustatud huvi sellise avalduse esitamiseks. Vabariigi Valitsuse 28.08.1991.a määrusega nr 161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" (edaspidi Kord) p 16 kohaselt tuleb avalduste läbivaatamisel kontrollida, kas vara õigusvastase võõrandamise fakt on tuvastatud. ORAS § 6 lg 1 kohaselt on vara õigusvastane võõrandamine omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vara õigusvastase võõrandamisena käsitatakse käesolevas seaduses natsionaliseerimist, kollektiviseerimist, õigusvastaste repressioonide, sealhulgas massirepressioonide käigus ning muul käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud tunnustele vastaval viisil toime pandud vara võõrandamist ajavahemikus 16. juunist 1940. a. kuni 1. juunini 1981. a. Seega peab kohus avalduse lahendamiseks analüüsima, kas: 1. xxx võõrandati ORAS § 6 mõistes õigusvastaselt; 2. Vara võõrandati avaldaja õiguseelnejalt. Korra § 16 p 7 sätestab, et kui vara on võõrandatud ebaseaduslike otsuste või ametiisikute omavoli tõttu ning selle kohta ei laiene seadusega "Vara võõrandamise õigusvastase tõestamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta" ettenähtud kord, tuleb võõrandamise õigusvastasust tõendada kohtu korras. Taotlejal on sel juhul õigus pöörduda nimetatud asjaolude tõendamiseks kohtusse ühe kuu jooksul pärast seda, kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan on esitanud isikule seadusest tuleneva nõude tõendada vara võõrandamist kohtu korras. Kuna maa-amet ei ole näidanud, et ta oleks esitanud avaldajale Korra § 16 p 7 kohase nõude, loeb kohus avalduse esitatuks tähtaegselt. Vara õigusvastane võõrandamine Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 30.08.1945.a määrusega nr 098 kinnitati, et Harjumaal xxx poolsaarel asuv maatükk nr xxx oli kantud Punalipulise Baltimere Laevastiku Sõjamerebaaside ja Rannakaitsele võõrandatavate maatükkide nimekirja (tl 60). Määrusele lisatud kaardist nähtub, et maatükk nr xxx koosseisu kuulub ka xxx maaüksus (tl 61). 1946.a ümberkolivate taluomanike nimekirja on pandud xxx omanikuna E K (tl 63) ning väljakolimise tähtajaks on määratud 05.12.1946.a. E K on kantud talupidajate nimekirja, kelle põllumaad läksid baaside alla (tl 69-70). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendanud, et xxx maa ja elamu võõrandati 1946.a E K elt Punalipulise Baltimere Laevastiku Sõjamerebaaside ja Rannakaitsele. Puudutatud isik ei ole väitnud, et vara võõrandamine oleks toimunud seaduslike otsuste alusel ja oli kohtuistungil nõus, et xxx elamu natsionaliseeriti ning seda ei sundvõõrandatud riigikaitse eesmärgil. Kohus loeb sellega tõendatuks, et vaidlusalune vara natsionaliseeriti 1946.a. Kuna kohtumäärusega ei rikuta kolmandate isikute õiguseid, ei ole põhjendatud avaldaja kohustamine lisadokumentide või lisaseisukohtade esitamiseks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust vara võõrandamise fakti üle. Kuna vara natsionaliseeriti 1946.a, loeb kohus
tuvastatuks vara õigusvastase võõrandamise ORAS § 6 mõttes. Kuivõrd väljakolimise tähtajaks on määratud 05.12.1946.a ning ükski dokument ei anna alust arvata, et natsionaliseerimine toimus juunikuus, ei saa kohus vara võõrandamise aega määratleda täpsemalt kui 1946.a. Puudutatud isik on leidnud, et õigusvastase võõrandamise fakti välistab Harjumaa TSN Täitevkomitee esimehe kiri Ministrite Nõukogu esimehele, milles on lause: „“Mainitud rajoonides ümberasujad ootavad neile kuuluva taluhoonete väljamaksmist ja ümberkolimiseks vajaminevat transporti.“ Kohus asub seisukohale, et kirjas olev lause ei välista vara õigusvastast võõrandamist. Puudutatud isikul ja avaldajal ei ole ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et E K ele maksti xxx elamu või varade eest kompensatsiooni. Asjaolu, et täitevkomitee esimees on ühes kirjas viidanud kompensatsiooni tasumisele, ei kinnita ka selle tegelikku väljamaksmist. Tunnistaja UR, kes elas E K ega samas külas ja kes pidi samuti talust välja kolima, andis vande all ütluseid, mille kohaselt neile talu eest mingit hüvitist ei tasutud ning tunnistaja ei ole kuulnud ka sellest, et K oleksid hüvitist saanud. Kohus leiab, et avaldajal ei ole võimalik esitada rohkem tõendeid selle kohta, et hüvitist ei tasutud – tsiviilõiguse üldpõhimõtte kohaselt ei saa kohustada isikut tõendama negatiivset asjaolu, s.t mingi sündmuse mittetoimumist. Maa-amet on seda teinud, heites avaldajale ette, et avaldaja pole tõendanud kompensatsiooni mittesaamist. Kohus juhib puudutatud isiku tähelepanu sellele, et kui kompensatsiooni saama pidanud isik on surnud, ei ole avaldajal võimalik nõutud tõendeid esitada. Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväited ei anna alust avalduse rahuldamata jätmiseks. Vara võõrandamine avaldaja õiguseelnejalt Rahvusarhiivi 30.07.1999 tõendi ja 24.06.1939.a talundilehe kohaselt pidas J K xxx vallas „R “ talu (tl 44- 48). 1939.a põllumajandusloenduse maalehe kohaselt kuulus xxx talu katastri järgi J G , katastriväliselt K K pärijatele (s.h J K ja P G t) (tl 49-52). Neid andmeid kinnitab ka Tallinna Linnaarhiivi 03.12.1996.a. arhiiviteatis (tl 53-57). 16.12.1996.a arhiiviteatise kohaselt maksid 1940.a kogukonnamaksu R talus elavad A K ja E K , 1943/44 talundilehe järgi oli xxx talundipidajaks J K (tl 58). 1946.a eksplikatsiooni kohaselt on xxx elanikuks märgitud E K J e poeg (tl 64-67). Kuna puudutatud isik oli kohtuistungil nõus avaldaja väitega, et E K on avaldaja õiguseellane ning avaldust rahuldava määrusega ei riku kohus kolmandate isikute õiguseid, ei pea kohus otstarbekaks kohustada avaldajat esitama mittevaieldava asjaolu kohta lisatõendeid. Kohus loeb tõendatuks, et xxx talu kuulus 1946.a enne selle võõrandamist avaldaja õiguseelnejale. Kohus leiab eeltoodu alusel, et avaldus tuleb rahuldada ning tuvastada, et M L õiguseelnejale kuulunud Xxx(endine Xxx) asuv ehitis võõrandati õigusvastaselt 1946.a juunis.
Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 172 lg 1 tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus on avalduse rahuldanud ja lahend on tehtud avaldaja huvides, kuid kohtusse pöördumise põhjustas käesoleval juhul maa-amet.
Gerty Pau kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.