2-08-23727
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-23727
Tsiviilasi
Mikko Selg, Mikko Leo Selg, Simon Selg ja Vesta Selg hagi Taimi Leidt, Heiko Sammul ja Margus Peet vastu rikkumise kõrvaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Hagihind
15 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hagejad: Mikko Selg Mikko Leo Selg Simon Selg seaduslikud esindajad Mikko Selg ja Maili Karindi Vesta Selg seaduslikud esindajad Mikko Selg ja Maili Karindi). Kostjad: Taimi Leidt Kostja Heiko Sammul esindaja Kärt Kriisa; Kostja Margus Peet
esindajad
Kohtuistungi aeg
26.01.2009.a
Protokollija
Istungisekretär Astrid Sägi
Jätta rahuldamata Mikko Selg, Mikko Leo Selg, Simon Selg ja Vesta Selg hagi Taimi Leidt, Heiko Sammul ja Margus Peet vastu rikkumise kõrvaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hagejate kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-6). Hagiavalduse kohaselt on kostjad Taimi Leidt ja Heiko Sammul, kes elavad hagejaga ühes majas XXX , enam kui poole aasta jooksul alavääristanud hagejat ja tema peret, rikkunud nende rahu ja hirmutanud nende kolme last. Taimi Leidt ja Heiko Sammul on korduvalt väitnud, nagu rikuksid hagejad nende õigust tarbida ventileeritud õhku, keeldudes mõistmast, et probleemid maja ventilatsioonisüsteemiga ei ole hagejate tekitatud ega hageja poolt kõrvaldatavad. Hageja on Taimi Leidt’le ja Heiko Sammul’le nii suuliselt kui ka kirjalikult teada andnud, et maja katusele hageja korteri kohale paigaldatud ventilaatorid põhjustavad määrusega kehtestatud piirnorme ületavat müra, mis häirib hagejaid ja lapsi eriti magamise ja õppimise ajal. Kõigest hoolimata nõuavad Taimi Leidt ja Heiko Sammul hagejad ja nende pere taluks häirivat müra, ning oma eesmärgi saavutamiseks on nad korduvalt kõnetanud hagejat, Mikko Selg’a ja tema abikaasat nende laste ja teiste majaelanike juuresolekul ebaviisakal viisil. Taimi Leidt on levitanud laimu, nagu kiusaksid hagejad meelega vanainimesi, toppides kinni nende kaminakorstna, võttes ära värske õhu, määrides ära ukseesise jne. Taimi Leidt ja/või Heiko Sammul on kahel korral öisel ajal rikkunud majaelanike rahu, tekitanud oma korteris müra ja käinud hagejate uksele kepiga tagumas. Seetõttu, on hageja, Mikko Selg, olnud sunnitud kutsuma politsei, kellele aga Taimi Leidt ja Heiko Sammul ust ei avanud. 2007.a oktoobris teostati XXX katusel ja trepikojas H.Sammul’i poolt tellitud ventilatsioonisüsteemi ümberehitustöid, mille tulemusena hageja, Mikko Selg, hinnangul maja ventilatsioonisüsteemi töö oluliselt halvenes. Taimi Leidt või Heiko Sammul on Friis Kinnisvara OÜ väitel enam kui 30 korral 2008. aasta märtsis, aprillis ja mais kutsunud XXX katusel hagejate korteri kohal paiknevaid ventilaatoreid sisse lülitama Friis Kinnisvara OÜ töötaja Margus Peet’i. Kuigi ka Margus Peet’i on teavitatud kirjalikult sellest, et maja katusele paigaldatud ventilatsioonisüsteem ei vasta nõuetele ning hagejate korteris ületab ventilaatorite poolt tekitatav müra oluliselt kehtestatud piirnorme, käis Margus Peet kuni 09.05.2008.a pidevalt ventilaatoreid sisse lülitamas. Lisaks on ta tülitanud Mikko Selg’a naist ja lapsi kui hagejat ennast kodus ei olnud. Mikko Selg’a abikaasa avalduse alusel alustas Lõuna Politseiprefektuur Margus Peet’i suhtes väärteomenetlust. XXX aknale on alates 21.05.2008.a kinnitatud A3 formaadis paberil tekst „Mikko Selg! Hoiatus! Kui võtate invaliidilt hingamiseks õhu, võivad tagajärjed olla pöördumatud.“ Hageja hinnangul teotab nimetatud kiri tema head nime, alavääristab tema abikaasat ja lapsi ning on samaaegselt käsitletav ähvardusena. Hagejale ei ole mõistetav, milliseid pöördumatuid tagajärgi Taimi Leidt ja Heiko
Sammul oma korteri aknale kinnitatud kirjas silmas peavad ning kuidas hageja saaks neid vältida. Hageja on seisukohal, et Taimi Leidt, Heiko Sammul ja Margus Peet on oma tegevusega rikkunud hagejate, Mikko Selg’a abikaasa Maili Karindi ja laste põhiseaduslikke õigusi, häirides nende rahu, muutes teadlikult halvemaks nende igapäevast elukeskkonda, teotades Mikko Selg’a head nime ja hirmutades lapsi. Kostjad on loonud olukorra, kus hageja on sunnitud muutma oma elukorraldust (näiteks ei saa ta jätta lapsi koju koos hoidjaga ega kutsuda külla laste sõpru) ning tegema pidevalt lisatoiminguid oma õiguste tagamiseks. Lapsed on pidanud pika aja jooksul taluma oma kodus emotsionaalset pingeolukorda, sest see, et võõrad inimesed on käinud nende uksele tagumas, teinud seda ka kepi ja rusikaga ja isegi öösel, mis on laste jaoks väga hirmutav. TÄENDAV HAGIAVALDUS (tl 54-56) Taimi Leidt’l ja Heiko Sammul’l oli võimalik kasutada muid vahendeid oma õiguste kaitseks (näiteks pöörduda kohtusse), mida nad aga ei teinud. Samuti oli ja on Taimi Leidt’l ja Heiko Sammul’l võimalik oma korterit õhutada, aknad avada ning kasutada selle ventileerimiseks köögi ventilaatorit. M.Peet käis 2008.a märtsis, aprillis ja mais mitu korda nädalas hagejate korteri uksele koputamas ja tagumas ning lülitas korduvalt maja trepikojas asuvast elektrikilbist hagejate korteris elektrit välja. See oli hagejate jaoks häiriv (hirmutav). Kirja aknalt kõrvaldasid Taimi Leidt ja Heiko Sammul ühe kuu pärast. Hageja ja tema pereliikmete jaoks oli olukord seda ebameeldivam, et aadressil XXX asub Anni Lasteaed ning Taimi Leidt ja Heiko Sammul kinnitasid hagejaga seostatud kirjad sellele aknale, millest iga päev kümneid inimesi mööda käib oma lapsi lasteaia viies ja lasteaiast tuues. Kuna Simon Selg ja Vesta Selg ei käinud haiguse tõttu lasteaias ja Mikko Leo Selg viibis 2007/2008 õppeaastal koduõppel, siis oli hagejate jaoks väga oluline, et nad tunneksid end oma kodus turvaliselt, et nad saaksid kodus nii õppida kui puhata ning kutsuda endale külla sõpru. Kostjad lõid olukorra, kus hageja Mikko Selg ja tema abikaasa Maili Karindi olid sunnitud veel kord muutma oma iseenda ja oma laste elukorraldust (näiteks ei saanud nad vajadusel jätta lapsi koju koos hoidjaga ega kutsuda külla laste sõpru) ning tegema pidevalt lisatoiminguid iseenda ja oma laste õiguste kaitseks (kirjalikud pöördumised kostjate ja politsei poole, elektri sisse- ja ventilaatorite väljalülitamine, hagiavalduse koostamine).
KOSTJA, HEIKO SAMMUL’i, VASTUVÄITED HAGILE (tl 48-50).
Heiko Sammul vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu. Heiko Sammul kolis XXX 2006.a juunikuus. Kolimise ajal ventilatsioon töötas. Probleemid algasid 2006.a sügisest, mil nad tegid kaminasse tuld ning varsti koputas nende uksele ülemine naaber ja palus tuletegemise lõpetada, kuna korterisse nr 4 ajab suitsu sisse. Tuletegemine lõpetati ja pikemat aega ei saanud nad hagejaga uuesti ühendust, et töömehed saaksid kamina kütmisel puudused kõrvaldada. Mitme kuu järel andis hageja nõusoleku korterisse pääseda ja töömees sai asjad korda ajada. Töömehe, Raim Maileht’e, sõnul oli hageja toppinud lõõridesse tropi ette. Kamina kütmise probleem sai lahenduse aasta jooksul. Ventilatsiooniprobleemid algasid 2007.a kevadest. Töötavaid ventilaatoreid on katusel vaid 2, mis konkreetselt krt 4 mõjutavad. Ülejäänuid ventilaatorid paiknevad teiste korterite kohal. Ventilaatorid on reguleeritud nii, et nad ei pea töötama täisvõimsusel, et tagada korterite piisav ventilatsioon. Kostja tellis 4-5 korda abi ventilatsiooni sisselülitamiseks OÜ-st Randem. Kuna hageja lülitas vaatamata majahalduri tegevusele ka edaspidi ventilatsioonisüsteemi välja, siis paigaldas kostja katuseluugile taba, et hageja ei saaks omavoliliselt katusel käia ja elektripistikuid rikkuda. Või juhtmeid läbi tõmmata. 2007.a oktoobris tellis kostja ventilatsioonisüsteemi ümberehituse, et kaoksid ära pistikud. Selle asemel paigaldati koridori luugi juurde kilp, kust sai hakata ventilatsioonisüsteemi sisse ja välja lülitama. Pärast ventilatsioonisüsteemi ümberehitust hakkas naaber ventilatsiooni juhtmeid läbi lõikama ning lülitas ventilatsiooni ikkagi välja. Seni lülitas hageja ventilatsiooni välja põhjusel, et müra ületab lubatud taseme, kuid ühtegi ekspertiisi selle kohta ei olnud. 12.09.2008.a kutsus kostja ventilatsiooniprobleemide lahendamiseks kohale ehitusfirma esindaja, korterelamut haldava OÜ Friis Kinnisvara esindaja ja TKI Tartu labori analüütik-füüsik. Hageja oli küll kodus, kuid kokkusaamisest osa ei võtnud. Ventilatsioon taastati ning plaanis oli teostada ventilatsiooni müra kontrollmõõtmine Tervisekaitselabori töötaja poolt, kuid hageja keeldus eksperte oma korterisse sisse laskmast. Kostjal ei ole midagi selle vastu, et kui müratase ületab lubatut, siis nõuda ehitajalt ventilatsioonisüsteemi ümbertegemist. Kostja ei saa aga leppida olukorraga, kus tema korteris ei ole ventilatsiooni. Heiko Sammul’i hoiatav kiri akna pealt on eemaldatud 2008. aasta juulikuus ja seetõttu on nimetatud hagialus ära langenud. Nii aknale kirjutatud kiri, kui ka kõik muud pöördumised hageja poole on seotud ventilatsiooni väljalülitamisega hageja poolt. Mida peab kostja, kes on 80- aastane invaliid tegema, kui tal ei ole võimalik normaalselt hingata, kuna ventilatsioon lülitatakse korduvalt välja. Kaasajal ehitatud majadel on ette nähtud sundventilatsioon ning ilma selleta on korter nr 1 lämbe ja ilma õhuta, korteris on ka saun. Väited nagu kostja oleks hirmutanud hageja pereliikmeid, on paljasõnalised ning ei vasta tõele. On igati tavapärane, et kui inimesed on kodus, siis on alati parem probleemidele lahendust leida, kui saab suhelda näost näkku. Kostja on korduvalt proovinud hagejaga suhelda, kuid tavaliselt ei ole hageja ust avanud, kuigi on teada, et inimesed on kodus. Uksele koputamine näitab soovi inimesega otse suhelda, mitte kedagi hirmutada. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOSTJA, TAIMI LEIDT’i, VASTUVÄITED HAGILE (tl 67-68). Taimi Leidt vaidleb esitatud hagile vastu. Hagiavaldusele esitatud vastusest nähtub, et hageja on takistanud kamina kasutamist toppides lõõridesse tropi ette. Tema ja Heiko Sammul kolisid XXX majja korterisse X elama 2006. aasta juunis. Kolimise ajal ventilatsioon ja kamin töötas. Probleemid algasid 2006 aasta sügisest. Kui nad kaminat kütsid, tuli ülemine naaber, hageja ja palus tuletegemine lõpetada kuna nende korterisse ajab suitsu sisse. Järgmistel kordadel proovisid nad Heiko Sammul’ga saada hagejalt kaminasse tule tegemiseks nõusolekut ning nende korterisse pääseda, et olukorraga tutvuda ja töömeestelt puuduste kõrvaldamiseks abi paluda, kuid hageja neid jutule ei võtnud. Kui ehitaja pääses hageja korterisse, siis ehitaja sõnul oli hageja toppinud lõõridesse tropi ette. Kamina kütmise
probleem sai lahenduse aasta jooksul. Ventilatsiooniprobleemid algasid 2007.a talvestkevadest. Töötavaid ventilaatoreid on katusel vaid 2, mis konkreetselt korter nr 4 mõjutavad. Ülejäänuid ventilaatorid paiknevad teiste korterite kohal. Ventilaatorid on reguleeritud nii, et nad ei pea töötama täisvõimsusel, et tagada korterite piisav ventilatsioon. Kuna hageja lülitas vaatamata maja halduri tegevusele ka edaspidi ventilatsioonisüsteemi välja, siis paigaldas Heiko Sammul katuseluugile taba, et hageja ei saaks omavoliliselt katusel käia ja elektripistikuid rikkuda või juhtmeid välja tõmmata. 2007.a oktoobris tellis Heiko Sammul ventilatsioonisüsteemi ümberehituse, kuid pärast ümberehitust hakkas hageja ventilatsiooni juhtmeid läbi lõikama ning lülitas ventilatsiooni ikkagi välja. Juulis 2008 kolis Taimi Leidt eelpoolnimetatud majast välja. Heiko Sammuli hoiatav kiri eemaldati akna pealt samuti 2008.a juulikuus. Heiko Sammul on 80-aastane, parkinsoni põdev, selle tagajärjel liikumispuudega, 2 aastat tagasi üle elanud raske südameoperatsiooni ja tal ei ole võimalik normaalselt hingata, kuna ventilatsioon lülitatakse korduvalt välja. Kaasajal ehitatud majadel on ettenähtud sundventilatsioon ning ilma selleta on korter nr 1 lämbe ja ilma õhuta. Korteris on ka saun. Väited nagu kostja oleks hirmutanud hageja pereliikmeid on pahatahtlikud ja ei vasta tõele. Kostja lahkus XXX korterist seetõttu, et hageja on teda kahe aasta jooksul terroriseerinud, kostja tervis halvenes järsult ja ta pidi jääma pensionile ja asus elama Hiiumaale. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
Hageja, Mikko Selg’a, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et kostjad on oma õigusi tema hinnangul kuritarvitanud. Nõue on hagiavalduse esimeses punktis. Jutt käib kahest tekstist, mis olid kleebitud akna peale, kus oli kasutatud minu nime ja seal oli mitut moodi mõistetav tekst. Kostja Margus Peet on korterielanike korduval nõudel käinud ukse peal prõmmimas ja sellega hirmutanud lapsi, lisaks sellele on ta XXX mitmel korral lülitanud välja elektri. Oma väidete kinnitamiseks on ta koos hagiavaldusega esitanud tõendid. Kõige suurem probleem on see, et selline olukord kestab ja see hirmutab eelkõige lapsi. Kõige olulisemaks peab ta kostjate tegudele õigusliku hinnangu andmist. Kui suur on kahju ja kas seda on rahas võimalik hüvitada, ta öelda ei oska ja ta formuleeris selle nii, et kohtu poolt määratud osas või VÕS § 136 lg 5 alusel. Kohtu pädevus ja kohtu määrata on see, kas kostjate teod, õigusterikkumised on nii rasked, et rahaline hüvitis välja mõista. Kui õiguste rikkumine oleks kõrvaldatud enne kui ta kohtusse pöördus, siis ei oleks kohtukulusid olnud, ta pöördus kirjalikult pöördusin naabrite poole, kuid see ei andnud tulemusi. Silt, mis on akna peale pandi, see häiris teda. Seda silti võib võtta kui hoiatust, et nad võivad lastele midagi teha ja silt, oli aknal, mis oli tänava poole pööratud, seal on lasteaed ja käib palju inimesi. Ta tajus seda silti halvustavana. Kui kutsun endale külalisi või tuleb perele külalisi, siis ka nende jaoks on see silt halvustava tähendusega. Majahaldur, Margus Peet, käis kevadel 2008.a kordi ukse peale prõmmimas ajal, kui mind kodus ei olnud. See on laste suhtes hirmutav. Kui ta majahaldurile helistas ja küsis miks ta käib, siis ta väljendus ebaviisakalt tema ja laste suhtes. Fakt on see, et Margus Peet käis korduvalt ja see on jällegi kodurahu rikkumine. Ventilatsioon ei vasta nõuetele ja tekitavad suuremat müra, kui see on lubatud eluruumides. Ta on teinud jõupingutusi pöördudes mitmele poole ventilatsiooni puuduste likvideerimiseks. Värsket õhku on võimalik sisse lasta aknast. Kostja, Taimi Leidt’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et tema hagi ei tunnista, ta ei ole hirmutanud ülakorruse lapsi, ei ole levitanud laimu. Praegu ta seal maja enam ei ela. Alguses olid suhted hagejaga väga normaalsed, ta on kohtunud hageja abikaasaga. Probleemid algasid seoses ventilatsiooniga. Ta ei ole hagejat sõimanud. Ta on teinud Mikko Selg’le märkuse akende pesu kohta surveveega, kuna must vesi tuli nende rõdule. Samuti ei ole tema
silti aknale pannud. Hageja on ise kogu aeg ventilatsiooni välja lülitanud. Ta palub hagi jätta rahuldamata. Kostja, Heiko Sammul’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hagis on fabritseeritud kõik süüdistused, nad ei ole tõesed. Hageja pool on jõud, ta kasutab füüsilist jõudu. Nad tahtsid panna ventilaatorid tööle, aga hageja kasutas füüsilist vägivalda. Ta liigub väga vähe väljas, ei sega neid. Sildi pani ta aknale viimases hädas selle mõttega, et tähelepanu juhtida, et ventilatsiooni välja lülitamine mõjus tõesti tema tervisele. Sildi võttis ta maha peale seda, kui hageja oli kaebamas käinud. See sildi panek oli katse koputada Mikko Selg südametunnistusele, see oli abipalve, Mikko Selg jättis selle abipalve tähelepanemata. Hageja vägivallaakt Margus Peet’i vastu oli väga räige. Kostja Heiko Sammul’i esindaja, Kärt Kriisa poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hagis toodud nõuded on põhjendamatud. 2006.a. suvest-sügisest saadik on kostjad soovinud suhelda hagejaga, kuid ei ole probleemile ventilatsiooni osas lahendust saanud, sest hageja ei ole ust avanud. Kostjate eesmärk ei ole olnud mingit vaenu tekitada, kedagi hirmutada, vaid eesmärk on olnud ventilatsiooniprobleem lahendada. Heiko Sammul on 80 aastane, kahte magamistuba saab õhutada akna kaudu, kuid suurt tuba saab õhutada rõduukse kaudu ja see asub tänava poole ning selline olukord on vanainimesele eriti ohtlik, kuna sealt võib ükskõik kes sisse tulla nii, et vanainimene ei kuulegi, selletõttu on ventilatsiooniprobleem talle tähtis. Kostja, Margus Peet’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hagi ta ei tunnista. Ka hageja ise koputab teiste ustele, tekitab stressi. Kord tuli hageja talle kallale ja kägistas teda. Uksele koputamine ei tohiks kedagi häirida, halduri ülesanne ongi minna ja uksele koputada, kui on veehäire või mingi muu häire. Ta on aastaid käinud seal majas ja see on esmakordne kord, kus uksele koputamine võiks kedagi häirida. Hageja juures sees ei ole ta käinud mitte kordagi, ei ole pääsenud. Kindlasti mitte ei ole ta hageja abikaasat sõimanud.
VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib VÕS § 134 lg 2, mille kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks peaks hageja näitama, et talle on isikuõiguste rikkumise ja au teotamisega tekitatud selline hingeline valu, mis hüvitise väljamõistmist õigustab. See tähendab, et kostja poolt toime pandud tegu peab olema piisavalt suure raskusastmega. Moraalse kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Isiklikust aspektist on moraalseks kahjuks isikule põhjustatud õigustamatud kannatused, mille olemasolu eeldatakse ning see kahju loetakse hüvitatuks rikutud õiguse (õigus heale nimele ja lugupidamisele) kaitsega. Ühiskondlikust aspektist väljendab moraalne kahju ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule, talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest. Moraalne kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hingelised kannatused võivad olla alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure ja kaotusvalu. Kohus hinnates tõendeid kogumis, on seisukohal, et hageja poolt on kohtule esitatud ainult üldsõnalisi põhjendusi olukorrast tuleneva mittevaralise kahju iseenesestmõistetavuse kohta.
Antud asjas kohtule esitatud Mikko Selg’a avaldusega OÜ Villasaare juhatusele 22.11.2006.a (tl 7), OÜ-u Villasaare vastusega 10.05.2008.a (tl 8), Mikko Selg’a avaldusega Friis Kinnisvara juhatusele (tl 10,11), teatisega väärteomenetluse alustamise kohta (tl 13), OÜ Randemi õiendiga 03.09.2007.a, mille kohaselt haldur käis XXX katusel ventilatsiooni sisse lülitamas, ventilaatori juhtmed olid pistiku pesadest välja tõmmatud (tl 51), ventilatsioonisüsteemi ülevaatuse aktiga 12.09.2007.a, millest nähtub, et elektrifirma FIE Elari AS taastas XX läbilõigatud juhtmed ja käivitas ventilatsioonisüsteemi töö, juhtmed olid läbilõigatud XXX korteri omaniku poolt (tl 53), on leidnud kinnitamist asjaolu, et poolte vahel käib pikajaline vaidlus ventilatsioonisüsteemi töötamise ja korrashoiu üle XXX, Tartus asuvas majas. Kostja Heiko Sammul kinnitas kohtus, et kirja tekstiga „Mikko Selg! Hoiatus! Kui võtate invaliidilt hingamiseks õhu, võivad tagajärjed olla pöördumatud!“ pani ta aknale ainult sellepärast, et hagejaga ei olnud võimalik teisiti kontakti saavutada ning et vanuse ja tervisliku seisundi tõttu vajas ta ventilatsiooni olemasolu korteris. Nimetatud kiri oli suunatud hagejale abipalvena. Kohus on seisukohal, et antud kirja aknale kinnitamisega Heiko Sammul ei ole teotanud hagejate au ega riivanud hageja õigust heale nimele ja lugupidamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lõike 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Heiko Sammul’i käitumist ei saa antud tsiviilvaidluses pidada VÕS § 1046 lõike 1 mõttes õigusvastaseks. Arvestades kohtule esitatud ventilatsioonisüsteemi ülevaatuse akti 12.09.2007.a, mille kohaselt olid ventilatsioonisüsteemi juhtmed läbilõigatud XXX korteri omaniku poolt (tl 53), s.o. Mikko Selg’a poolt ja asjaolu, et kostja ei saanud hagejatega mõistlikul viisil kontakti, siis antud juhul sildi aknale panekuga kostja ei ole ületanud piiri, milleni hagejad peaks suutma taluda teiste ühiskonnaliikmete põhjendamatut kriitikat, solvanguid ja õigustamatut käitumist. Kiri aknalt on eemaldatud juulis 2008 ning seega on käesolevaks ajaks hagejate nõue täidetud. Samuti leiab kohus, et negatiivse hoiaku väljendamisega Mikko Selg’a suhtes ei ole kostjate eesmärk olnud kahjustada hageja mainet. Kohus leiab, et kostjate poolsed hagejate uksele koputamised ei saa tekitada hagejatele selliseid isiklikke üleelamisi, et selle eest oleks põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine. Hagejad ei ole näidanud, kuidas need koputamised saavad olla au teotavad ning vähendaksid nende suhtes lugupidamist. Samuti ei ole hagejad tõendanud oma väiteid selle kohta, et kostjate koputused oleksid olnud sellised, mis oleksid hagejates hirmu ja alandust põhjustanud. Kostjate käitumine võis põhjustada hagejates küll pahameelt, kuid üksnes isiku meelehärm ja pahameel teise isiku käitumisest ei saa olla aluseks talle mittevaralise kahju hüvitamisele. Hageja, Mikko Selg’a, väitel tekitab talle moraalset kahju ka see, et ta pidi oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Nimetatud asjaolu ei ole moraalse kahju hüvitamise aluseks. Hagiga kohtusse pöördumine on hageja vaba tahte väljendus ega tohiks samuti hagejale iseenesest moraalset kahju tekitada. Arvestades eeeltoodut ja hinnates tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et kohtus ei leidnud hagejate poolt tõendamist kostjate selline käitumine, mis oleks hagejatele põhjustanud hingelist valu ja kannatusi ning hagejate poolt esitatud hagi kostjate vastu mittevaralise kahju välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
Kuna hagiavaldus esitati kohtule 13. juunil 2008. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannavad antud asjas menetluskulud hagejad.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.