Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
5. september 2008. a Tartu
Tsiviilasja number
2-08-23727
Tsiviilasi
Mikko Selg hagi Taimi Leidt, Heiko Sammul ja Margus Peet vastu rikkumise kõrvaldamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27.06.2008. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mikko Selg määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Tühistada Tartu Maakohtu 27.06.2008 määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldada. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 10 päeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Mikko Selg esitas 13.06.2008 maakohtule hagiavalduse Taimi Leidti, Heiko Sammuli ja Margus Peeti vastu rikkumise kõrvaldamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjad T. Leidt ja H. Sammul enam kui poole aasta jooksul alavääristanud nii hagejat kui tema peret, rikkunud nende rahu ja hirmutanud hageja kolme last. Kostjad on keeldunud mõistmast, et probleemid maja ventilatsioonisüsteemiga ei ole
hageja tekitatud ega hageja poolt kõrvaldatavad. Maja katusele hageja korteri kohale paigaldatud ventilaatorid põhjustavad kehtestatud piirnorme ületavat müra, mis häirib hageja peret, eriti lapsi õppimise ja magamise ajal. Kuigi kostjad on teadlikud ventilatsioonisüsteemi puudustest, nõuavad nad, et hageja pere taluks häirivat müra. Kostjad on Friis Kinnisvara OÜ väitel enam kui 30 korral käesoleva aasta märtsis, aprillis ja mais kutsunud X 82 katusel hageja korteri kohal paiknevaid ventilaatoreid sisse lülitama Friis Kinnisvara OÜ töötaja M. Peeti (majahalduri). Kuigi viimast on samuti teavitatud ventilatsioonisüsteemi mittevastavusest nõuetele, käis M. Peet kuni 9. maini 2008 pidevalt ventilaatoreid sisse lülitamas. Lisaks tülitas ja hirmutas ta sel ajal, kui hagejat kodus ei olnud, hageja abikaasat ja lapsi, koputades ning tagudes hageja korteri uksele ning lülitades korduvalt maja trepikojas asuvast elektrikilbist hageja korteris elektri välja. Hageja abikaasa avalduse alusel alustas Lõuna Politseiprefektuur M. Peeti suhtes väärteomenetlust. Alates 21.05.2008 on X 82 korter 1 aknale sissepoole kinnitatud A3 formaadis paberil tekst: „M. Selg! Hoiatus! Kui võtate invaliidilt hingamiseks õhu, võivad tagajärjed olla pöördumatud“. Nimetatud kiri teotab hageja head nime, alavääristab tema abikaasat ja lapsi ning on samaaegselt käsitletav ähvardusena. Kuna kostjatega rääkimine on osutunud kasutuks, pöördus hageja 28.05.2008 kostjate poole tähitud kirjaga, paludes kostjatel lõpetada hageja ja tema pereliikmete rahu ning õiguste rikkumine. Praeguseks on kostjate korteri aknale kinnitatud ka hageja kiri, mis oli adresseeritud ainult kostjatele. Hageja on arvamusel, et kostjad on oma tegevusega rikkunud hageja, tema abikaasa ja laste põhiseaduslikke õigusi, häirides nende rahu, muutes teadlikult halvemaks nende igapäevast elukeskkonda, teotades hageja head nime ja hirmutades tema lapsi. Kostjad kõnetavad hagejat ja tema abikaasat nende laste ning teiste majaelanike juuresolekul ebaviisakalt. T. Leidt on levitanud hageja kohta laimu, nagu kiusaks hageja meelega vanainimesi, toppides kinni viimaste kaminakorstna, võttes ära värske õhu, määrides ära ukseesise jne. H. Sammul ja/või T. Leidt on kahel korral rikkunud öisel ajal majaelanike rahu, mistõttu on hageja olnud sunnitud kutsuma politsei. Kostjad on loonud olukorra, kus hageja on sunnitud muutma oma elukorraldust (ei saa jätta lapsi koju koos hoidjaga ega kutsuda külla laste sõpru) ning tegema pidevalt lisatoiminguid oma õiguste tagamiseks. Lapsed on pika aja jooksul pidanud taluma oma kodus emotsionaalset pingeolukorda, sest võõraste inimeste poolt uksele tagumine (ka öösel) on olnud laste jaoks hirmutav. Hageja taotleb, et kostjad T. Leidt ja H. Sammul kõrvaldaks viivitamatult X 82 korteri 1 aknale kinnitatud hageja ja tema lähedastega seostatavad sõnumid ning kostjad T. Leidt, H. Sammul ja M. Peet hüvitaks hageja ja tema pereliikmete õiguste ning rahu rikkumisega tekitatud kahju kohtu määratud ulatuses.
Tartu Maakohus keeldus 27.06.2008 määrusega M. Selgi hagi T. Leidti, H. Sammuli ja M. Peeti vastu rikkumise kõrvaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlusse võtmast ning tagastas avalduse koos lisadega M. Selgile. Määruse kohaselt võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 sätestatu võimaldab kohtul kontrollida hagi edulootusi ja lootusetuid hagisid mitte menetleda. Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega.
VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on nimetanud tema isikuõiguste rikkumiseks kostjate T. Leidti ja H. Sammuli poolt öörahu rikkumist, hageja korteri uksele kepiga tagumist, hageja ja tema pereliikmete ebaviisakat kõnetamist, laimamist ning kostjate korteri aknale hagejat puudutavate sõnumite kinnitamist; kostja M. Peeti poolt ventilaatorite sisselülitamist, kuigi kostja teadis, et ventilatsioonisüsteem ei vasta nõuetele, abikaasa tülitamist ning laste hirmutamist, uksele tagumist ja elektrikilbist hageja korteris elektri väljalülitamist. Mis tahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist seisundit. Samas ei ole igale rikkumise juhtumile põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Kuigi füüsilise ega vaimse valu ning kannatuste puhul ei ole nende mõõtmine objektiivselt võimalik, ei ole esitatu põhjal järeldatav hagejale sellise kehalise ja hingelise valu tekkimine, mis õigustab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, mistõttu puudub kostjatel mittevaralise kahju hüvitamise kohustus. VÕS § 134 lg 2 lähtub eeldusest, et reeglina tuleb isikuõiguste rikkumise puhul mittevaraline kahju hüvitada muul viisil kui rahalise kompensatsiooniga. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised ja ajutine meeleolu langus. Ka nimetatud asjaolud toovad mittevaralise kahju hüvitamise nõude kaasa üksnes juhul, kui seda õigustab üleelamise või rikkumise raskus. Kohus leidis, et kostjad ei ole teotanud ka hageja au ega riivanud hageja õigust heale nimele ja lugupidamisele. Isiku au on võimalik teotada kas faktiväitega (tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega) või väärtushinnanguga (arvamusega). Isiku au teotavate faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb mitte maine kahjustamisest, vaid mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama, kui hageja on konkreetse väite ümberlükkamist selgelt taotlenud. Faktiväiteid, mis riivavad isiku au tühisel määral, ei saa lugeda au teotamiseks. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata. Au teotava väärtushinnangu puhul saab nõuda üksnes juba toimunud ja eeldatavalt jätkuva au teotamise lõpetamist, kui au teotamine on jätkuv, või üksnes eeldatavast au teotamisest hoidumist, kui on alust karta au teotamise kordumist, ning mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Kaitsevahendite kohaldamise eelduseks on aga au teotamise õigusvastasus. Arvestades hagiavalduses kirjeldatud rikkumiste liiki, nende tekke põhjust ja ajendit, leidis kohus, et kostjate käitumist ei saa pidada VÕS § 1046 lg 1 mõttes õigusvastaseks. Kuigi puudub mõistlik õigustus kostjate käitumisele, on kohus seisukohal, et kostjad ei ole ületanud piiri, milleni hageja peaks suutma taluda teiste ühiskonnaliikmete põhjendamatut kriitikat, solvanguid ja õigustamatut käitumist. Samuti leidis kohus, et negatiivse hoiaku väljendamisega hageja suhtes ei ole kostjate eesmärk olnud kahjustada hageja mainet. Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et hagi ei saa TsMS § 371 lg 2 märgitud aluste esinemisel rahuldada ning otstarbekas on keelduda hagi menetlusse võtmisest.
M. Selg taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning Tartu Maakohtu kohustamist hagi menetlema.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud õigusnorme vääralt, esitanud kohtu seisukohana tõendamata väiteid ning lisanud eksitavaid selgitusi. Hagi menetlusse võtmisest keeldumisega on rikutud hageja õigust tsiviilasja õiglasele menetlemisele. Kohus leidis, et hagiavalduses kirjeldatud rikkumised ei ole õigusvastased. VÕS § 1046 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud. Määruse lk 3 on aga kirjas, et kostjate käitumisele puudub mõistlik õigustus, ent samas on kohus leidnud, et kostjad ei ole (hagejat alavääristades, tülitades, tema lapsi hirmutades jne) ületanud piiri, milleni hageja peaks suutma taluda teiste ühiskonnaliikmete põhjendamatut kriitikat, solvanguid ja õigustamatut käitumist. Hageja pöördus kohtusse ka oma kolme lapse (4-, 6- ja 8-aastased) õiguste kaitseks, kes on pidanud taluma oma kodus pika aja jooksul emotsionaalset pingeolukorda. Kohus on jätnud selgitamata, mil määral võttis ta arvesse asjaolu, et hageja ja tema pereliikmete rahu ja õiguste rikkumised on kestnud juba pikema ajavahemiku jooksul. Samuti on selgitamata ja seadusandliku viiteta väide, et hageja (ja tema lapsed) peaks suutma taluda hagiavalduses kirjeldatud õiguste ja rahu rikkumisi. Kostjate tegude motiive tuvastamata on kohus järeldanud, et negatiivse hoiaku väljendamisega hageja suhtes ei ole kostjate eesmärk olnud kahjustada hageja mainet. See väide on ilmselgelt tõendamata, hagiavalduse ja selle lisade põhjal sellist järeldust teha ei saa. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on TsMS § 2 järgi tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Hageja peamine eesmärk kohtusse pöördudes on sõnastatud hagiavalduse taotluses ning määruses vähemtähtsate asjaolude esitamine hageja jaoks olulistena on meelevaldne. Kohtusse pöördudes oli hageja selgeks sooviks lahendada kostjatega tekkinud pingeolukord rahumeelsel teel, hoidudes omavolist ja vääritust käitumisest. Praeguseks on T. Leidt ja H. Sammul kinnitanud oma korteri aknale hageja kirjast tehtud suurendatud koopia. Kohus ei ole koos asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale tagastanud hagiavaldust koos selle lisadega (neljas eksemplaris).
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu määruse järeldusega, et esinevad TsMS § 371 lg 2 toodud alused, mis annavad kohtule õiguse keelduda hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; ja punkti 2 kohaselt, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Maakohus on määruses märkinud mõlemad seaduses märgitud alused, kuid määruse põhjendustest ei nähtu, kummale alusele kohus on tuginenud. Hagi menetlusse võtmise keeldumise määrusest peab nähtuma üheselt, kummale seaduses toodud alusele kohus tugineb.
Ringkonnakohtu arvates on kohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel ületanud pädevuse piire ning asunud hagi põhjendatust sisuliselt hindama, arvestamata, et pooltel on eelmenetluses võimalus esiletoodud faktilisi asjaolusid täpsustada ja tõendada. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 371 lg 2 alusel ei ole kohtul alust hagi menetlusse võtmisest keelduda põhjendusega, et isiku au on riivatud tühisel määral või et arvestades esitatud asjaolusid on otstarbekas keelduda hagi menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus möönab, et on olemas tõenäosus, et hagi jääb rahuldamata ning hageja peab arvestama vastaspoole menetluskulude kandmise võimalusega. Samas ei ole esitatud hagi rahuldamine välistatud, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, samuti ei ole vaidlust selle üle, et hagi on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitse eesmärgil. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et TsMS § 372 lg 2 eesmärk on menetlusse mitte võtta vähese eduväljavaatega (lootusetuid) hagisid. Arvestades kohtu rolli menetluses peab vähese edu väljavaatega hagide puhul kohus kasutama muid menetluslikke võimalusi. Näiteks käesolevas asjas võiks maakohus kaaluda võimalust eelmenetluses selgitada hagi aluse olulisi puuduseid ja anda võimaluse hagi aluse täpsustamiseks, kuna esitatud faktiväited on ebapiisava konkreetsuse astmega ja hagiavaldusest võib aru saada, et hageja esitab nõudeid ka teiste isikute nimel.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.