Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.02.2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-55450
Tsiviilasi
OÜ F hagi TAS vastu nõudes tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale 8999,98 krooni ja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes ning TAS vastuhagi OÜ F vastu 8 999,98 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja – OÜ F (reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja A Pahmurko
esindajad
Kostja – TAS (reg.kood XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat M Poola Istungi toimumise aeg
Resolutsioon
20.01.2009
Hagi rahuldada. Tuvastada, et OÜ-l F puudub TAS-ile kohustus tasuda 8999,98 krooni. Kohustada TAS-i esitama AS-ile K (reg.kood XXX) kirjalik avaldus tekstiga “Palume kustutada F OÜ suhtes avaldatud andmed võlgnevuse kohta“. Vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja menetluskulud jätta kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
kanda,
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel
menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 23.11.2001.a. mobiiltelefoniteenuste lepingu. Nimetatud lepingu kehtivuse ajal ostis hageja 13 mobiiltelefoni, mis olid vormistatud lepingu lisadena. 2005.a. alguses teatas hageja oma soovist mobiiltelefoniteenuste leping lõpetada. Kostja esitas hagejale arve ja nõudis 14 407,30 krooni tasumist, sellest summas 10 000 krooni moodustas leppetrahv. Hageja tasus 4 407,30 krooni ja leppetrahvi summas 1000 krooni. Kostja esitas uue arve summaga 9000 krooni. Hageja leidis, et nimetatud summa on alusetu ning ei pidanud seda vajalikuks tasuda. Juunis 2007.a. sai hageja kätte kostja poolt esitatud võlateatise, millest selgub, et hageja on väidetavalt kostjale võlgu 8999,98 krooni, ühtlasi sai hageja teada, et on kantud K võlglaste nimekirja. Hageja on tasunud mobiilsideteenuste lepingu lõpetamisel 1000 krooni, vastavalt lepingu tingimustele. Seetõttu leiab hageja, et kostja nõue on alusetu. Kostja on esitanud avalduse K sse, olles teadlik, et hageja nime avaldamine maksehäireregistri võlgnike nimekirjas tekitab hagejale probleeme ning kokkuvõtte ka kahju. Hageja palub tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale 8 999,98 krooni. Samuti palub hageja kohustada kostjat esitama AS K avaldus, et andmed hageja võlgnevuse kohta kustutataks.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. 23.11.2001.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel tähtajatu mobiiltelefoniteenuste leping mobiiltelefoninumbri 05544530 kasutamiseks. Lepingus on märgitud hageja kliendinumber 10069162. 27.01.2005.a. pöördus hageja kostja poole sooviga lõpetada poolte vahel sõlmitud telefoniteenuste osutamise lepingud. Nimetatud päeva seisuga oli hageja ja kostja vahel sõlmitud tähtajalised liitumislepingud järgmiste mobiiltelefoni numbrite kasutamiseks: XXX (tähtajaga kuni 15.11.2005); XXX(tähtajaga kuni 15.11.2005); XXX (tähtajaga kuni 07.01.2006); XXX (tähtajaga kuni 01.04.2006.a.); XXX (tähtajaga kuni 24.03.2006.a.); XXX (tähtajaga kuni 14.03.2006); XXX (tähtajaga kuni 06.02.2006)XXX(tähtajaga kuni 10.02.2006.a.) XXX (tähtajaga kuni 15.06.2006); XXX (tähtajaga kuni 29.02.2005); XXX (tähtajaga kuni 24.03.2006) ning XXX(tähtajaga kuni 15.06.2006). Kostja on seisukohal, et iga telefoninumbri kasutamiseks sõlmiti poolte vahel eraldi kirjalik kokkulepe. Kostja andis liitumislepingute kehtivuse perioodil hageja kasutusse mobiiltelefonid hinnaga, mis oli oluliselt (kuni 50 %) madalam kui vastavate mobiiltelefonide tollane turuhind. Iga liitmislepingu tähtajaliseks muutumise kokkuleppes oli kokku lepitud kaks asjaolu: ajaperioodi pikkus, mille vältel pidi vastav liitumisleping olema tähtajaline, ning konkreetne kuupäevade vahemik, millise vältel oli konkreetne liitumisleping tähtajaline. Seejuures oli iga mobiiltelefoninumbriga seotud liitumislepingu tähtajalisuse periood erinev. Vastavalt kostja teenuste kasutamise tingimuste punktile 8.2 oli kostjal juhul, kui hageja ütleb üles tähtajalise liitumislepingu, õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist summas 1000 krooni. Kõik poolte vahel sõlmitud lepingud lõpetati vastavalt hageja soovile ning 01.02.2005.a. väljastati hagejale arve nr 11848451 kogusummas 14 407,28 krooni.
Nimetatud arve sisaldas kostja üldtingimuste punktist 8.2 tulenevaid leppetrahve 10 ülaltoodud tähtajalise liitumislepingu lõpetamise eest kogusummas 10 000 krooni. 10.02.2005.a. tasus hageja 5 407,30 krooni. Seega jäi hagejal kostja ees võlgnevus summas 8999,98 krooni. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ning eeltoodud põhjustel välja mõista hagejalt 8 999,98 krooni, menetluskulud jätta hageja kanda.
Kostja vastuhagis vastuhagi ei tunnista. 01.02.2005.a. esitas hageja vastuhagis arve summas 14 407,30 krooni, kostja vastuhagis tasus arvest 5 407,30 krooni. 06.03.2005.a. esitas hageja kostjale uue arves summas 9000 krooni maksetähtajaga 18.03.2005.a. 01.02.2005.a. arvel oli maksetähtajaks märgitud 18.02.2005.a.. Seega muutus hageja vastuhagis nõue sissenõutavaks 19.02.2005.a. Vastuhagi esitati kohtusse 07.11.2008.a. Seega on hageja vastuhagis nõue aegunud ja kostja vastuhagis palub jätta vastuhagi rahuldamata, kohtukulud jätta vastuhagis hageja kanda.
Asja materjalidele lisatud lepingust (tlk 7) nähtub, et poolte vahel sõlmiti 23.11.2001.a. sõlmiti tähtajatu mobiiltelefoniteenuste leping mobiiltelefoninumbri 05544530 kasutamiseks. Lepingus on märgitud hageja kliendinumber 10069162. Hageja ja kostja vahel sõlmiti peale eelnimetatud lepingu sõlmimist tähtajalised liitumislepingud järgmiste mobiiltelefoni numbrite kasutamiseks: XXX(tähtajaga kuni 15.11.2005); XXX (tähtajaga kuni 15.11.2005); 55535013 (tähtajaga kuni 07.01.2006); XXX (tähtajaga kuni 01.04.2006.a.); XXX (tähtajaga kuni 24.03.2006.a.); XXX (tähtajaga kuni 14.03.2006); XXX (tähtajaga kuni 06.02.2006)XXX (tähtajaga kuni 10.02.2006.a.) XXX (tähtajaga kuni 15.06.2006); XXX (tähtajaga kuni 29.02.2005); XXX (tähtajaga kuni 24.03.2006) ning XXX(tähtajaga kuni 15.06.2006). 27.01.2005.a. pöördus hageja kostja poole sooviga lõpetada poolte vahel sõlmitud telefoniteenuste osutamise lepingud. Asjas puudub vaidlus, et poolte kokkuleppel kõik hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingud lõpetati. Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingud lõppesid 27.01.2005.a. ning kostja väljastas 01.02.2005.a. arve kogusummas 14 407, 28 krooni tasumise tähtajaga 18.02.2005. Nimetatud arvest moodustas 10 000 krooni kostja poolt arvestatud leppetrahv poolte vahel sõlmitud 23.11.2001.a. lepingu üldtingimuste p 8.2. järgi, mis sätestas tähtajalise lepingu sõlminud kliendi kohustuse tasuda leppetrahvi 1000 krooni, kui tähtajalise lepingu ütles üles klient. Hageja tasus kostjale 10.02.2005.a. 5 407,30 krooni, millest 1000 krooni moodustas leppetrahvi makse. Hageja keeldus tasumast ülejäänud summat. Poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud leppetrahv on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kohus on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja 2. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostjal oli õigus leppetrahvi nõuda alates lepingute lõppemisest s.t. 28.jaanuarist 2005.a. Kostja esitas nõude vastuhagina kohtusse 07.11.2008.a. Seega oli hagi esitamise ajaks 3 aastane aegumistähtaeg möödunud. Kohus leiab, et kostja seisukoht, mille järgi tuleb käesolevas vaidluses aegumistähtaja algusele kohaldada TsÜS § 147 lg 3 teist lauset, on ekslik. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus osutab, et nimetatud
säte reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist ning nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Poolte vahel kokku lepitud lepingu üldtingimuste p. 8.2 sätestas, et tähtajalise lepingu ülesütlemise korral, sõltumata sellest, kas tähtajalise lepingu ütles üles klient või Tele2, on klient kohustatud Tele 2 esimesel nõudmisel maksma leppetrahvi 1000 krooni, välja arvatud juhul, kui klient ütleb Tingimuste p.11.9 sätestatud korras lepingu üles Tele2 poolt ühepoolselt tingimuste VII peatüki sätete olulise muutmise ja/või täiendamise tõttu. Seega ei olnud poolte vahel kokku lepitud, et leppetrahvi nõue tuli hagejal tasuda talle esitatava arve alusel ning seetõttu leiab kohus, et TsÜS § 147 lg-s 3 ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele. Kostja on asjas tuginenud ka sellele, et hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult, ning sellest tulenevalt on aegumistähtaeg pikem s.o. 10 aastat. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks kostja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid hageja kavatsused suunatud sellele, et kostjal jääksid saamata lepingus kokkulepitud summad. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid hageja pahauskset käitumist tuleks kostjal tõendada. Kostja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et aegumise regulatsioon kaotaks tähenduse, kui lugeda kostja poolt esiletoodud asjaolusid automaatselt tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada seetõttu pikendatud aegumistähtaega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja poolt kohustuse tahtlik rikkumine ei ole tõendamist leidnud. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Peale nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmist. Kuna hageja on esitanud aegumise väite ja asjas on tõendamist leidnud, et kostja vastuhagis esitatud nõue on aegunud, siis leiab kohus, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ning kuna hagi aluseks olevad asjaolud on samad, siis tuleb hagi rahuldada nõudes, milles hageja palub tuvastada, et ta puudub kohustus tasuda kostjale 8 999,98 krooni. Hageja on palunud hagiavalduses kohustada kostjat kirjalikult esitama avalduse AS-ile K tekstiga „Palume kustutada F OÜ suhtes avaldatud andmed võlgnevuse kohta“. Hageja tugineb sellele, et kostja poolt AS-ile K edastatud andmed, mille kohaselt on hagejal kohustus tasuda kostjale võlgnevus, on ebaõiged. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja on edastanud AS-ile K andmed selle kohta, et hagejal on kostja ees kohustus tasuda võlgnevus. VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja vastuhagis nõue on aegunud ning sellest tulenevalt on hagejal õigus keelduda kostja nõude täitmisest. Seega leiab kohus, et käesoleval ajal on kostja poolt esitatud andmed ebaõiged ning sel põhjusel tuleb hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldada ning kostjat tuleb kohustada esitama AS-ile K teade selle kohta, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale võlgnevus.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kostja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.