Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohtuotsus kuulub viivitamatult viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostjale. kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 22.10.2008 esitas OÜ Parim Kodu Viru Maakohtusse hagi L Ž `vastu võlgnevuse 7710.10 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 17.05.2007 üürileping hageja omandis oleva korteriomandi asukohaga Kasemäe 11-42 Kundas üürimiseks kostja poolt. Üürileping kehtis kuni 31.08.2008. Kostjat ei olnud võimalik kätte saada ja seetõttu toimus korteri üleandmine alles 02.09.2008. Üürilepingu lõppemise aja seisuga esines kostjal kommunaalteenuste eest tasumisel võlgnevus 3327.57 krooni, halduskulude võlgnevus 2882.53 krooni ja kolme kuu eest üürivõlgnevus kuni september 2008 summas 1500 krooni. Kokku on kostja hagejale võlgu 7710.10 krooni. Kostja on korduvalt lubanud võla tasumist, kuid oma lubadusi ei täitnud, telefonile ei vastanud ning tema elukoht ei ole hagejale teada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt on üürnik kohustatud tasuma üürileandjale tasu. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Viivist hageja esialgu ei taotle. Hageja palub hagi läbi vaadata kirjalikus menetluses, hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista võlgnevus 7710.10 krooni, samuti jätta hageja menetluskulud kostja kanda, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 550 krooni ja õigusabikulud summas 1000 krooni. Hagiavaldusele on lisatud hagis esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – üürileping, eluruumi üleandmise akt, eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt, teadaanne eluruumi vabastamiseks, arve-saateleht nr 420 (KÜ Kasemäe 1 Kunda) summas 2882.53 krooni, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid ning menetluskulude tasumist tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis 04.11.2008 kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses mägitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule korduvalt AS-i Eesti Post poolt hoiutähtaja möödumisel. Kohus tuvastas menetluse käigus kohtuinformatsiooni süsteemi andmetel (KIS), et kostja elukoht on käesoleval ajal xxxx, millisel aadressil on hagimaterjalid kohtukordniku poolt kostjale isiklikult allkirja vastu kätte antud 19.01.2009. Seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 03.02.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Kostja hagile vastust esitanud ei ole, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Eelpool nimetatud asjaoludel ja hagi menetlusse võtmise ning kostjale väljastamise ajal (kuni 01.01.2009) kehtinud TsMS § 407 lg 1 ja 3 redaktsioonist tulenevalt võib asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka kirjeldanud, mistõttu nende kordamist kohus vajalikuks ei pea. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus riigilõivu tasumisest summas 550 krooni ning õigusabikulude eest arve alusel tasutud summa 1000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 367; 386 lg 2; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 01. aprillil 2009.a Nooremreferent

/allkiri/

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.