Võlaõigus › Võõrandamislepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. 12.08.2008 esitas C K Viru Maakohtusse hagi E B ` ja R L `i vastu eluruumi üüri- ja komunaalteenuste võlgnevuse nõudes, summas 16 583.20 krooni. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmis hageja kostjatega üürilepingu Tapal Ülesõidu 5a - 40 asuva eluruumi kasutamiseks alates maist 2006. Nimetatud korter kuulub Viru Maakohtu kinnistusregistri väljavõtte järgi N K emale V M K `le (isikukood xxxx), kes on surnud. N K ei ole oma ema järelt korterit pärinud; ta on isik, kes vajab eestkostet ja kes on paigutatud Koluvere hooldekodusse. Nimetatud asjaolu nähtub Pärnu Maakohtu 02.11.2007 kohtumäärusest. LääneViru Maakohtu 25.06.2004 kohtuotsusest nähtub, et xxxx oli N K elukoht enne hooldekodusse paigutamist. Hageja on N K tädi ja Lääne-Viru Maakohtu 25.06.2004 otsusega määratud eestkostja (ts asi nr 2-531/2004. N K vend V K , kes oli samuti samas korteris sisse kirjutatud, on andnud hagejale volituse nimetatud korteri üürile andmiseks. Hageja andis kahetoalise korteri xxxx (üldpinnaga 38,7m2) kostjatele kasutamiseks 10.05.2007. Üürilepingu kohaselt kohustusid kostjad tasuma üüri 1000 krooni kuus. Lisaks kohustusid kostjad tasuma kõigi nende poolt tarbitud teenuste eest (vesi, elekter, küte, kanalisatsioon, haldus- ja hooldusteenus, kindlustus). Kostjad kohustusid lepingu alusel tasuma üüri ja kõrvalkulud vastavalt kehtestatud tariifidele ja arvestite näitudele teenust pakkuva või seda vahendava isiku poolt esitatud arvete alusel näidatud tähtajaks. Alates oktoobrist 2007 kuni maini 2008 ei ole kostjad tasunud üüri ja kõrvalkulude eest ning neil esineb võlgnevus kokku summas 16 583.20 krooni. Hageja on tasunud nimetatud korteri kommunaalteenuste ja elektri eest vastavalt esitatud arvetele ning nimetatud asjaolu tõendab tema pangakonto väljavõte alates 10.10.2007 kuni 20.04.2008. Kuna hageja on tasunud kostjate eest nende kasutuses oolnud korteri osas KÜ Ülesõidu arveid kokku summas 7677.20 krooni ning AS Eesti Energia esitatud arveid summas 1906 krooni, siis on tal tekkinud nõudeõigus kostjate vastu. Kostjad on kohustatud VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 292 ja 293 alusel tasuma osutatud teenuste eest ja maksma üüri. Hageja tugineb oma nõudes veel VÕS § 76, 82 lg 2, 100, 108 lg 1, 271 sätestatule. Hagiavaldusele on lisatud hagis esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – kinnistusregistri väljavõte korteri kuuluvuse osas, 10.05.2006 kostja R L allkirjastatud üürileping, 16.04.2008 kostja E B allkirjastatud võlakiri korteri eest võlgnevuse – 7000 krooni hüvitamiseks hiljemalt 10.05.2008, V K `e volikiri hagejale korteri väljaüürimise volitamises, kommunaalteenuste arved, AS-i Eesti Energia kinnitus arvete tasumise kohta, AS-i Eesti Energia võrgu- ja elektrienergia lepingu ärakiri, hageja konto väljavõte AS-ist Hansapank; Pärnu Maakohtu 02.11.2007 kohtumääruse ärakiri ja Viru Maakohtu 25.06. 2004 kohtuotsuse ärakiri. II Kostja vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.

Hagimaterjal väljastati kostjatele alates 21.08.2008 kohtukutsete saatmise korras korduvalt AS-i Eesti Post vahendusel hagiavalduses märgitud aadressile, kuid materjalid tagastati kohtule „tähtaja möödumisel“. Kostjad on hagimaterjalid politsei vahendusel vastu võtnud 10.01.2009, seejuures on mõlema kostja nimel dokumendid allkirja vastu kätte saanud kostja R L . Kohus kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kostjatel vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 26.01.2009 (s.o. esimene tööpäev peale kohtu määratud tähtpäeva saabumist). TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on kohus ka järginud. Hagimaterjalide väljastamisel kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest (kuni 01.01.2009 kehtinud redaktsioonis). Kostjad kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on soovinud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ning palunud kostjatelt hagi rahuldamisel välja mõista ka hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide VÕS § 76, 82 lg 2, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 , 108 lg 1, 271, 292 ja 293 sätetega. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 kohaselt kohustub üürnik lisaks üürile kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 293 kohaselt kannab üürnik üüritud asjaga seotud maksud ja koormatised. Hagiavalduses esitatud asjaoludel rikkusid kostjad oma lepingulisi kohustusi hageja poolt üürile antud korteri eest üüri ja kommunaalkulude eest tasumisel. Seega, kostjatelt käesoleva ajani hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja nõude ulatuses. Hagi on esitatud mõlema kostja vastu summa 16 583.20 krooni väljamõistmiseks. VÕS § 65 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 65 lg 4 kohaselt, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes hageja esitatud nõudest, kuulub kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt kokku summa 16 583.20 krooni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb ka asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagiavalduses on taotletud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1250 krooni (maksekorraldus 07.08.2008) ja õigusabikulu hüvitamist. Kuivõrd kohus ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, siis on hagejal TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri (ka hagiavalduses märgitud, kuid täpsustamata ja tõendamata õigusabikulu) ning muud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 367; 386 lg 2; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 13. mail 2009.a Nooremreferent

/allkiri/

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.