2-08-24195
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülo Vijar
Määruse tegemise aeg ja koht
5.veebruar 2009 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-24195
Tsiviilasi
OÜ Antsla Kütus hagi E. P. vastu 5 228 nõudes. menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
krooni
Hageja OÜ Antsla Kütus, registrikood 10767599, asukoht Kreutzwaldi 11 Antsla vald Võru maakond, kostja E. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Välja mõista E. P. lt OÜ Antsla Kütus kasuks menetluskulu 2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend viis) krooni. Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb E. P. l tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
OÜ Antsla Kütus esitas kohtule 27.novembril 2008 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl 33). Hageja poolt kantud menetluskulud on õigusabikulud 4 121, 80 krooni ja riigilõiv hagiavalduse esitamisel 250 krooni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 32, 4). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED Tartu Maakohtu 12.novembri 2008 tagaseljaotsusega rahuldati OÜ Antsla Kütus hagi E. P. vastu 5 228 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus on 2 619 krooni ning viivis 2 609 krooni. Seega arvestades TsMS §-s 133 lg 1, 2 sätestatud on käesolevas asjas hagihinnaks 2 619 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu E. P. kanda. Kohtuotsus jõustus 15.detsembril 2008 ( tl 28-30).
TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohus on andnud arvestades TsMS § 176 lg 1 sätestatut kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest (tl 35). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 19.detsembril 2008 (tl 37). Seega on kostja teadlik vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. TsMS §-de 138 lg 1, 2; 139 lg 2 p 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning riigilõiv tuleb tasuda hagilt. Vastavalt TsMS §-le 133 lg 2 ja hagi esitamisel kehtinud RLS § 56 lg 1 on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud hagihinnalt 2 619 kroonilt riigilõivu 250 krooni (tl 4). Eeltoodust lähtudes kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja arvestades TsMS §-des 138 lg 2; 139 lg 2 p 1 sätestatut kohtukuluna riigilõivu hagiavalduse esitamisel 250 krooni. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on asja menetlemisel kandnud nõustaja kulusid summas 4 121, 80 krooni ( tl 34). Toimingu tegemise ajal kehtinud TsMS § 175 lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad ning toimingu tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. Hageja taotleb nõustaja kulude hüvitamist 4 121, 80 krooni suuruses summas. Seega taotleb hageja hageja nõustaja õigusabikulude hüvitamist maksimaalselt sissenõutavast kulust suuremas määras. Kohus leiab, et kuivõrd tsiviilasja materjalidest nähtub, et tsiviilasi on lahendatud kirjalikus menetluses TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega ning kuna käesoleva kohtuasja keerukusaste ei olnud nii kõrge, mis õigustaks õigusabikulude väljamõistmisel rakendada nõustaja kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, loeb kohus TsMS § 175 lg 1, 3 alusel hageja nõustaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks tsiviilasja hinnalt kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
2 (3)
Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt E. P. lt välja mõista OÜ Antsla Kütus kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 250 krooni ja hageja nõustaja kulu summas 2 500 krooni, kokku seega menetluskulu 2 750 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.
Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.