Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kaja esitamisel esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on kohtuotsusega apellatsioonkaebuse kohtuotsusega mittenõustumisel on õigus esitada ape llatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Ringkonna kohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid kuid mitte hiljem kui viie kuu möödu möödumisel dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. märki-Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märki ma. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. toimetada.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 11.08.2008 on laekunud Korteriühistult Rakvere Laada 10 Viru Maakohtule hagi V L vastu korteriomandi võõrandamise ja võlgnevuse 43 172.90 krooni hüvitamise nõudes.

Hagi asjaolud Hagiavalduses palub hageja kostjalt kui KÜ Rakvere Laada 10 liikmelt välja mõista hageja kasuks kommunaalmaksete ja hooldustasu võlgnevuse summas 43 172.90 krooni, samuti taotleb hageja kostjale kuuluva korteri võõrandamist.

Menetluse käik Kohus jättis hagiavalduse oma korraldava määrusega 19.08.2008 käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinenud puudused. 01.10.2008 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles on märkinud kostjalt nõutavaks võlgnevuse summaks 17 811.05 krooni.Samuti taotles hageja kostja kohustamist võõrandama temale kuuluv korteriomand asukohaga xxxx, reg.-osa nr 3032531. Hagiavalduse kohaselt on kostja V L Rakvere linnas Laada 10 asuva maja korteriomandi (korter nr. 49) omanik. Kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena ei ole hageja ees täitnud pikka aega oma kohustusi, mistõttu 11.08.2008 kohtule esitatud hagiavalduses taotles hageja kokku kostjalt võlgnevuse katteks 43 172.90 krooni väljamõistmist ning ka KOS § 14 ja 17 lg 1 tulenevalt võlgnevuse katteks kostja korteri võõrandamist. Hagiavalduses esitatud nõude täpsustamisel hageja vähendas võlgnevuse nõuet 17 811.05 kroonini varasemate kohtulahendite alusel kostjalt väljamõistetud summade võrra. Nii on 03.07.2007 tsiviilasjas nr 2-07-6115 tehtud maksekäsuga kostjat kohustatud hageja kasuks maksma hooldustasu ja kommunaalmaksete võlgnevuse katteks 4 140.40 krooni ning 05.03.2008 on Viru Maakohtu tagaseljaotsusega kostjalt välja mõistetud hooldustasu ja kommunaalmaksete võlgnevuse katteks 25 675.50 krooni. Kokku vähendas hageja võlgnevuse nõuet 29 815.90 krooni võrra ning samas suurendas nõuet täiendavalt augustikuus 2008 ja septembrikuus 2008 kostjale tasumiseks esitatud arvetel (summad 2 283.35 krooni ja 2 170.70 krooni) märgitud ning tasumata summade võrra. Hageja nõudeks jäi seisuga september 2008 kostjal esineva võlgnevuse (43 172.90 – (25.675.50 + 4 140.40) + 2 283.35 + 2 170.70 = 17 811.05 krooni väljamõistmine kostjalt. Hagiavaldusele on lisatud järgmised kirjalikud tõendid: KÜ Rakvere Laada 10 registreerimiskaart, ärakiri korteriühistu põhikirjast, kostja võlgnevuse kujunemise arvestus,

kinnistusameti tõend, kostjale tasumiseks esitatud arved, väljavõte KÜ Rakvere Laada 10 konto väljavõttest 01.01.2008 kuni 30.09.2008, samuti riigilõivu (kokku summas 2 500 krooni) tasumist tõendav maksekorraldus nr 392, 06.08.2008. Kohus väljastas kostjale hagimaterjalid hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressil ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud 02.12.2008, kuid kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastust ei esitanud. 13.01.2009 loobus hageja hagiavalduses märgitud teisest nõudest, s.o. kostja kohustamisest temale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks. Kohus oma korraldava määrusega 13.01.2009 määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, väljastades ka kostjale tutvumiseks hageja avalduse korterimonadi kohustamise nõudest loobumises. Kohtuistungile Kohtuistungile 04.02.2009 kostja ei ilmunud. Kohtukutse koos kohtu korraldava määrusega ja hageja avaldusega on kostja isiklikult vastu võtnud kohtukordnikult 30.01.2009. Kutset oli kostjale väljastatud korduvalt. Kohtuistungile mitteilmumise põhjustest ei ole kostja hagejale ega kohtule teatanud. Hageja seaduslik esindaja – juhatuse liige J P - palub 04.02.2009 kohtuistungil hagi rahuldada kostja suhtes tehtava tagaseljaotsusega ning hageja kasuks kostjalt välja mõista hooldus- ja kommunaalteenuste eest tasumisel esineva võlgnevuse katteks summas 17 811.05 krooni, samuti välja mõista hageja kantud menetluskulu – hagi esitamisel tasutud riigilõiv vastavalt hagi hinnale.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 410 tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja on kohtu korraldava määruse asja läbivaatamiseks kohtuistungil ning kohtukutse isiklikult kätte saanud. Kostja ei ole hagile vastanud ega ka taotlusi ega täiendavaid tõendeid kohtule esitanud. Kohtukutse väljastamisel on kohus kostjat hoiatanud, et TsMS § 408, 410 tulenevalt võib kohus kostja kohtuistungile mitteilmumisel lahendada asja hageja taotlusel tagaseljaotsusega. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja 04.01.2009 toimuvale istungile ilmunud. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega sisuliste vastuväidete ja vajadusel ka taotluste esitamiseks, mistõttu kostja kohtusse mitteilmumisel ei ole kohtuistungi edasilükkamine põhjendatud. Hageja on esitanud nõude aluseks olevad asjaolud ja märkinud ära nõude õiguslikud alused. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1 järgi on korteriühistu liikmeteks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Hageja osundatud KÜS § 13 lg 4 tulenevalt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ja majandamiskulude kohta kõigile ühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15-1 lg 1 kohaselt peab eluruumi omanik tasuma lisaks majandamiskuludele ka veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest.

Hageja on esitanud koos hagiavaldusega kostjal tekkinud võlgnevuse arvestuse ja lisanud kostjale tasumiseks väljastatud arved. 04.02.2009 kohtuistungil kinnitab hageja, et kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud ning tegelikult on käesolevaks ajaks võlgnevus juba suurenenud. Seega kuulub hageja nõue kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel ning kostja kohtuistungile mitteilmumise tõttu tagaseljaotsusega rahuldamisele täies ulatuses. Hageja poolt hagiavalduses märgitud teisest nõudest loobumise osas lõpetab kohus menetluse määrusega, võttes ka ühtlasi seisukoha TsMS § 150 lg 1 p1 ja lg 2 p 2 alusel riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174-1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja soovib oma menetluskulude katteks kostjalt vastavalt hagi hinnale (17 811.05 krooni) tasutud riigilõivu hüvitamist summas 1 250 krooni.. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega, tagaseljaotsusega hagi täielikul rahuldamisel on põhjendatud jätta asjas esinenud menetluskulud kostja kanda ja need ka tulenevalt TsMS § 174-1 lg 3 kostjalt välja mõista. Hageja poolt hagiavalduses märgitud teisest nõudest loobumise osas lõpetab kohus menetluse määrusega, võttes ka ühtlasi seisukoha TsMS § 150 lg 1 p1 ja lg 2 p 2 alusel riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus TsMS § 410; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 13. märtsil 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.