Tatjana Pligunova (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX XX ) hagi Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 01.09.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13. jaanuar 2009
Menetlusosalised ja nende
Apellant Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu), esindajad Sirje Soo ja Jelena Ditjatkina Vastustaja Tatjana Pligunova, esindaja Aleksandr Pligunov
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 01.09.2008 otsus osas, millega kohustati Eesti Vabariiki täitma Tatjana Pligunova ́ga
sõlmitud
töölepingut,
mis
garanteerib Tatjana Pligunova ́le töö matemaatika õpetajana
töölepingu
lõppemisel
direktori
asetäitjana õppe-ja kasvatustöö alal ning mõisteti T.
5.Jätta Tatjana Pligunova hagi täies ulatuses rahuldamata
Eesti
Vabariigi
(Haridus-
ja
Teadusministeeriumi kaudu) vastu.
Menetluskulude jaotus
Menetluses kantud kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisti.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tatjana Pligunova asus 02.09.1991 tööle Kohtla-Järve Eriinternaatkooli kasvatajana üleviimise korras sanatoorium-profülaktooriumist Toila. Alates 01.09.1994 töötas T. Pligunova huvialajuhina. 28.09.1994 sõlmiti poolte vahel kirjalik tööleping nr 54 tähtajaga 3 aastat. 01.03.1996 muutsid pooled töölepingut. Töötajale määrati uus palgaaste ning lepiti kokku, et täiendavalt täidab T. Pligunova 0,455 matemaatikaõpetaja kohta koormusega 10 tundi nädalas. Alates 18.08.1997 töötas T. Pligunova direktori asetäitjana kasvatusalal. 26.09.1997 muudeti töölepingut ning lisati töölepingusse järgmine kokkuleppe: „töölepingu lõppemisel direktori asetäitja kasvatusalal ametis T. Pligunovaga viimase avalduse alusel või ametikoha likvideerimisel garanteeritakse T. Pligunovale püsiv töö eriinternaatkoolis matemaatikaõpetaja ametikohal koormusega mitte vähem kui 1 tarifitseeritud koht (22 tundi nädalas), arvestades seda, et T. Pligunoval on spetsiaalne pedagoogiline haridus (õpetajadefektoloog)“. 08.01.2001 muudeti töölepingut ning töölepingusse (p 2.2.1) lisati: „töötaja tööülesandeid laiendatakse ja töötaja hakkab täitma ka õppealajuhataja tööülesandeid“, muudeti töölepingu punkti 4.4 ja sõnastati see järgmiselt: „töötajale makstakse lisatasu õppealajuhataja
tööülesannete täitmise eest 20% töötaja põhipalgast“. Õppealajuhataja tööülesandeid täitis T. Pligunova kuni 22.06.2001. 01.09.2002 nimetati Kohtla-Järve Eriinternaatkool ümber Ahtme Kooliks. 01.09.2003 muudeti töölepingu punkti 2.1 järgmiselt: „töötaja asub tööle direktori asetäitjana õppe- ja kasvatustöö alal“. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepped kohakaasluse korras õpetaja töökohustuste täitmise kohta. Tööleping nr 54 on poolte vahel allkirjastatud teist korda (hageja väitel 2006. a lõpus, kostja väitel 2005. a alguses). Töölepingule on tööandja poolt tehtud märge „uus redaktsioon 06.01.2005“. Lepingus on töö sisuks (p 2.1) märgitud, et töötaja asub tööle direktori asetäitjana õppe- ja kasvatustöö alal. 05.04.2005 koostas Keeleinspektsioon kontrollakti nr 14-2062, mille kohaselt kontrolliti T. Pligunova keeleoskust (ametikohal nõutav keeleoskus peab vastama kõrgtasemele, T. Pligunoval on D-kategooria keeleoskuse tunnistus nr 044324). Kontrollakti kohaselt jääb T. Pligunoval kohati puudu sõnavarast. T. Pligunovale tehti ettekirjutus 1. septembriks 2006 sooritada kõrgtaseme eksam. 28.05.2007 anti T. Pligunovale teade töölepingu lõpetamise kohta 28. juunist 2007 TLS § 101 alusel. Teates tuginetakse Keeleinspektsiooni 05.04.2005 ettekirjutusele ja VV 16.08.1999 määrusele nr 249 „Kohustusliku eesti keele oskuse tasemete, eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine“. Ajavahemikul 21.06.2007 kuni 03.08.2007 oli T. Pligunova töövõimetuslehel. 06.08.2007 esitas T. Pligunova tööandjale avalduse, milles taotles enda üleviimist matemaatikaõpetaja ametikohale vastavalt sõlmitud töölepingule. 06.08.2007 käskkirja nr 7-7/34 alusel lõpetati tööleping T. Pligunovaga alates 06.08.2007 TLS § 101 lg 1 p 2 alusel. T. Pligunova esitas 16.08.2007 Ida-Virumaa töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmist. Töövaidluskomisjoni 18.09.2007 otsusega jäeti T. Pligunova avaldus rahuldamata. 17.10.2007 esitas T. Pligunova Viru Maakohtule hagiavalduse, milles taotles töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, kostja kohustamist võimaldama hagejal jätkata töötamist Ahtme Koolis matemaatikaõpetajana ning kostjalt hageja kasuks hüvituse väljamõistmist töölt sunnitud puudutud aja eest. Hagiavalduse kohaselt oli hagejale ametikoha likvideerimisel või töötaja poolt avalduse esitamisel garanteeritud töö õpetaja 1 ametikohal ning tööandja pidanuks võimaldama hagejal jätkata tööd õpetaja ametikohal. Töövõimetuslehel olles helistas hageja korduvalt kooli direktorile Jelena Ditjatkinale ja avaldas soovi jätkata tööd matemaatikaõpetajana. 06.08.2007 naases hageja tööle ning esitas kirjaliku avalduse. Hagejal on keeleoskuse kesktase (endine D-kategooria), mis võimaldab tal õpetajana töötada. Keeleinspektsioon ei ole hageja kui pedagoogi keeleoskust kontrollinud (vastavust keeleoskuse kesktasemele), hinnatud on hageja keeleoskuse vastavust kõrgtasemele (vastavust õppeasutuse juhi asetäitja ametikohale). 28.05.2007 sai hageja teate töölepingu lõpetamise kohta ebapiisava keeleoskuse tõttu, kuid samas teisi õpetajaid pelgalt hoiatati ning anti võimalus keeleoskuse nõuetega vastavusse viimiseks (kooli direktori 02.05.2007 käskkiri 14 töötaja kohta). Arvestada tuleks ka Ahtme Kooli eripära, kus kogu õppetöö ning suhtlemine toimub vene keeles. Peale keeleseaduse § 282 tühistamist (01.03.2007) oli hagejal aeg, et viia keeleoskus kooskõlla seaduse muudatusega (vacatio legis). Hageja osales 2007 märtsist kuni juunini eesti keele kursustel.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et 06.01.2005 uues redaktsioonis töölepingu sõlmimisel loeti varasem kokkulepe, mille kohaselt tööandja oleks pidanud garanteerima ametikoha likvideerimisel või töötaja poolt avalduse esitamisel töötajale töö õpetaja 1 ametikohal, kehtetuks. Tööandjal oli õigus tööleping lõpetada, sest töötajal puudus eesti keele kõrgtaseme oskus ja ta ei täitnud keeleinspektsiooni ettekirjutust. Hageja esitas avalduse töö jätkamiseks matemaatikaõpetajana alles pärast töölepingu lõpetamist 06.08.2007. Hagejal puudub ka keeleoskuse kesktase, mistõttu talle ei olnud võimalik teisi töökohti (töö pedagoogina) pakkuda. VV 29.01.1996 määruse nr 31 alusel loeti D-keeleoskuskategooria vastavaks keeleoskuse kesktasemele, kuid nimetatud säte tühistati VV 16.08.1999 määrusega nr 249. Seega ei saa lugeda hageja eesti keele oskust vastavaks kesktasemele 1993. a D-keeleoskuskategooria omistamise alusel. Keeleinspektsiooni 05.04.2005 kontrollaktis kirjeldatud hageja keeleoskus vastab algtasemele. Kooli põhimääruse § 5 lg 2 kohaselt on Ahtme Koolis õppekeeleks eesti ja vene keel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 01.09.2008 otsusega hagi osaliselt ning kohustas Eesti Vabariiki (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) täitma T. Pligunovaga sõlmitud töölepingut, mis garanteerib T. Pligunovale töö matemaatikaõpetajana töölepingu lõppemisel direktori asetäitjana õppe- ja kasvatustöö alal, ning mõistis välja Eesti Vabariigilt (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) T. Pligunova kasuks sunnitud töölt puudutud aja eest 49 008.60 krooni. Otsuse kohaselt kehtis töölepingu lõpetamise ajal tööandja ja töötaja kokkulepe, mille kohaselt tööandja garanteeris töötajale töö õpetajana (1 ametikohal). 26.09.1997 on töölepingusse lisatud järgmine kokkuleppe: „töölepingu lõppemisel direktori asetäitja kasvatusalal ametis T. Pligunovaga viimase avalduse alusel või ametikoha likvideerimisel garanteeritakse T. Pligunovale püsiv töö eriinternaatkoolis matemaatikaõpetaja ametikohal koormusega mitte vähem kui 1 tarifitseeritud koht (22 tundi nädalas), arvestades seda, et T. Pligunoval on spetsiaalne pedagoogiline haridus (õpetaja-defektoloog)“. Tööleping T. Pligunova kui direktori asetäitjaga on lõpetatud ning T. Pligunova on avaldanud tahet jätkata tööd õpetajana. Kohus ei nõustunud kostjaga, et esmakordselt avaldas hageja sellist tahet peale töölepingu lõpetamise vormistamist. Hageja sai töölepingu lõpetamise teate 28.05.2007. Hageja ütlustest nähtub, et ta koostas eeltarifikatsiooni 2007/2008 õppeaasta kohta maikuus ja esitas selle direktorile, tarifikatsioonis oli hageja endale märkinud matemaatika tunnid. J. Ditjatkina kinnitas, et kui ta 2. juulil tööle tuli, polnud ta vastu, et T. Pligunovale jääb 20 tundi matemaatikat, maikuus arutati koos Piirimäe ja hagejaga, et hagejale saaks võimaluse korral pakkuda matemaatikaõpetaja kohta, J. Ditjatkina sai aru, mida hageja soovib. Kohus ei nõustunud kostjaga, et töölepingus sätestatud kokkulepe õpetaja töökoha garanteerimise kohta kehtis kuni töölepingu „uue redaktsiooni“ allakirjutamiseni. Hageja selgituste kohaselt oli töölepingute ümbersõlmimine 2006. a formaalne ning töötaja ja tööandja vahel ei toimunud läbirääkimisi töölepingu tingimuste üle. Hageja seisukoht on kooskõlas tunnistaja Olga Štšuri, kes töötas 2005-2006 personalijuhina, ütlustega, et 2004. a algas koolis töölepingute ümbervormistamine (seoses töölepingu seaduse muudatustega) ning tunnistaja ei tea midagi direktori ja hageja läbirääkimistest töölepingu ümbervormistamisel. Tööleping sõlmitakse tööle asumisel ning töölepingu seaduses ei sätestata, et töölepinguid „vormistatakse ümber“ või sõlmitakse „uues redaktsioonis“. Töölepingu seaduses sätestatakse töölepingu muutmise võimalus. Töölepingu nagu igasuguse lepingu sõlmimise puhul on
oluline poolte tahe. Kohus ei tuvastanud, et poolte tahteks oli uue töölepingu allkirjastamisel varasemas töölepingus sätestatud garantii kaotamine. Töölepingus sätestatud kokkulepe õpetaja töökoha garanteerimise kohta töö lõppemisel direktori asetäitja ametikohal on oluline garantii, mida tööandja on ka mitmel korral kinnitanud: töölepingu tingimuste muutmine 26.09.1997, tööandja resolutsioon töötaja 20.09.1999 avaldusel, Kohtla-Järve Eriinternaatkooli 30.11.2000 konkursikomisjoni otsus, töölepingu muudatus 27.08.2001. Eesti keele oskuse nõuded on kehtestatud keeleseadusega ning VV 29.01.1996 määrusega nr 31 ja 16.08.1999 määrusega nr 249. Keeleseaduse § 282 (kehtis 01.01.2004 kuni 01.03.2007) loeti, et kategooria D vastab eesti keele oskuse kesktasemele. Keeleoskust vähemalt kesktasemel nõutakse pedagoogidelt, kõrgtasemel õppeasutuse juhtidelt ja nende asetäitjatelt. Keeleinspektsiooni aktist ei tulene, et hageja ei vallanud kontrollimise ajal eesti keelt kesktasemel. Kontrolli eesmärgiks oli kontrollida, kas hageja keeleoskus vastab kõrgtasemele, kontrolli eesmärk polnud keeleoskuse kesktasemele vastavuse kontroll, kontrollaktis ei ole ka tuvastatud, et kontrollitava keeleoskus vastas algtaseme nõuetele. Seetõttu ei ole asjakohane tugineda Keeleinspektsiooni Ida-Viru järelevalvetalituse 11.03.2008 vastusele, milles leitakse, et 2005. a kontrolli käigus tuvastati, et hageja eesti keele oskus vastab algtaseme nõuetele. Kohus nõustus hagejaga ka selles, et seoses keeleseaduse § 282 kehtetuks tunnistamisega (01.03.2007) on hagejal õiguspärase ootuse põhimõttest tulenev aeg, et viia oma keeleoskus kooskõlla seaduses nõutavaga (vacatio legis). Hageja on peale keeleseaduse § 282 kehtetuks tunnistamist koheselt asunud täiendama oma eesti keele oskust (märts-juuni 2007) ning teeb seda ka käesoleval ajal. Kostja tuginemine keeleoskuse tasemele kui hageja tööd pedagoogina takistavale puudusele ei saanud olla aluseks töölepingu tingimuste täitmisel (õpetaja töökoha garanteerimisel) töölepingu lõpetamise ajal, kuna TLS § 10 lg 2 ja 3 kohaselt on tööandjal keelatud töölepingu lõpetamisel või muul viisil töötajaid keeleoskuse alusel ebavõrdselt kohelda. 02.05.2007 on Ahtme Kooli direktori käskkirjaga tehtud ettekirjutus kooli 14 töötajale viia keeleoskuse tase vastavusse kehtiva seadusega (aluseks Keeleinspektsiooni 05.04.2005 kontrollakt ja VV 16.08.1999 määrus nr 249). Ettekirjutus puudutab 10 õpetajat, sh matemaatikaõpetaja Aleksandra Jansonit. Kostja esindaja selgituste kohaselt ei ole A. Janson ka käesoleval ajal kesktaseme eksamit sooritanud ning talle on antud täiendav tähtaeg kuni 01.04.2009. Kuna hageja ei vastanud direktori asetäitja ametikohale ebapiisava keeleoskuse tõttu (puudus eesti keele oskuse kõrgtase), oli kostjal õigus vabastada hageja töölt direktori asetäitja ametikohalt kooskõlas TLS § 86 p 4; § 101 lg 1 p 2. Seetõttu puudub alus tunnistada töölepingu lõpetamine hagejaga ebaseaduslikuks ning sellest johtuvalt välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudutud aja eest. Kohus leidis, et kohaldada tuleb TLS § 69, mis sätestab tööandja vastutuse töötingimuste seadusevastase muutmise eest. TLS § 69 lg 1 kohaselt, kui tööandja muudab ühepoolselt töölepingu tingimusi, on töötajal õigus nõuda ennistamist endisele tööle ja muude töötingimuste taastamist ning lepingu rikkumise tõttu saamata jäänud töötasu maksmist. Võimalusel ja poolte kokkuleppe korral on võimalik töötajal ja tööandjal kokku leppida selles, et töötaja täidab muu aineõpetaja (mitte üksnes matemaatika tunnid) tööülesandeid. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kohustada kostjat täitma töölepingut, mis garanteerib hagejale töö matemaatikaõpetajana, põhjendatud. Põhjendatud on ka nõue sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks, kusjuures lähtuda tuleb palgast, mida hagejale maksti õpetaja töö eest. 2006/2007 maksti hagejale pedagoogilise töö eest 4131 krooni kuus (töölepingu tingimuste muutmine 18.04.2007). Sunnitud töölt puudumise periood
on 06.08.2007 kuni 31.08.2008. Hüvituse suuruseks kujuneb 49 008.60 krooni (19 päeva augustis 2007, keskmine päevapalk 187.77 krooni, 12 kuud september 2007 – august 2008).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, millega T. Pligunova hagi rahuldati. Kaebuse põhjenduste kohaselt töölepingu lõpetamisel kokkulepe, mille järgi tööandja pidi garanteerima töötajale töö õpetajana (1 ametikohal), enam ei kehtinud. 26.09.1997 töölepingusse lisatud kokkuleppe alusel nähti töötajale ette erisoodustus. Erisoodustused tuleb kajastada töölepingus ning töötaja ja tööandja on seda erisoodustust alati ka töölepingus kajastanud. Nii on erisoodustus kajastatud ka kokkuleppes, mis jõustus 27.08.2001. 06.01.2005 ümbervormistatud töölepingus puudub kokkulepe, mis näeks hagejale ette nimetatud erisoodustust. Samuti ei nähtu töötaja ja tööandja vahelisest kirjavahetusest ning seda ei tõenda ka ükski teine dokument, et nimetatud erisoodustuskokkulepe pärast töölepingute ümbervormistamist kehtiks. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et töölepingute ümbervormistamine oli formaalne. Kuna töölepingutesse oli aja jooksul sisse viidud palju muudatusi ning muutus ka töölepingu seadus (TLS § 27 sätestas täiendavad tingimused, mis tuleb sisse viia töölepingusse) vormistati 06.01.2005 töölepingud ümber ja kehtestati uues redaktsioonis. Ümbervormistatud töölepingutesse tuli kanda kõik kehtivad kokkulepped. Hagejale ettenähtud erisoodustust tuleb lugeda oluliseks kokkuleppeks ka teiste töötajate osas, kuna hagejale täistööajaga matemaatikaõpetaja koha tagamine tähendaks matemaatikaõpetaja kvalifikatsiooniga õpetaja A. Jansoni koondamist või paigutamist teisele tööle. Hagejale ettenähtud ning teiste töötajate õigusi riivavast erisoodustusest tulnuks kindlasti teavitada personalitöötajat. Tunnistaja O. Štšuri, kes töötas aastatel 2005-2006 personalijuhina ning vormistas ümber töölepinguid, ütluste kohaselt olid ümbervormistatud töölepingud enne allakirjutamist tutvumiseks kättesaadavad kõigile töötajatele, sh hagejale, O. Štšur hagejale ettenähtud erisoodustusest teadlik ei olnud ning direktor ega hageja ei teinud kumbki ettepanekut ümbervormistatud töölepingusse erisoodustuse sissekandmiseks. Hageja koostas 2007/2008 õppeaastaks eeltarifikatsiooni, määrates endale matemaatika tunnid täistööajaga, vähendades seejuures A. Jansoni matemaatika tunde. Seega sai direktor J. Ditjatkina aru, et hageja soovib töötada matemaatikaõpetajana, kuid erisoodustuse täitmise nõue tuli direktorile ootamatult. Nõude saada erisoodustusena matemaatikaõpetaja ametikohta esitas hageja alles 06.08.2007, mil lõpetati tööleping temaga. Hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel oli õige. TLS § 101 lg 4 kohaselt võib tööandja lõpetada § 86 punktis 4 ettenähtud alusel töölepingu, kui töötajale ei ole võimalik pakkuda teist tööd või kui töötaja on keeldunud pakutud tööst. VV 16.08.1999 määruse nr 249 alusel nõutakse pedagoogilt eesti keele oskust vähemalt kesktasemel. Kuna hagejal puudus eesti keele oskus kesktasemel, ei olnud võimalik talle pedagoogi ametikohta pakkuda. Hagejal kesktasemele vastava eesti keele oskuse puudumine on tõendatud kohtus kogutud materjalidega. Hagejale oli 1993. a omistatud eesti keele oskuse D-kategooria, mis hiljem oli tunnistatud vastavaks kesktaseme keeleoskusele. Kuna hageja eesti keele oskus ei vastanud tegelikult kesktasemele, tulnuks kohtul lugeda nimetatud tunnistus formaalseks dokumendiks. Keeleinspektsiooni 05.04.2005 kontrollakti kohaselt kontrolliti hageja eesti keele oskust kõrgtasemele ning riigikeele oskust kesktasemele tõesti ei kontrollitud. Kuid kontrollimisel selgitati tema keeleoskust ning seda on kontrollaktis kirjeldatud järgmiselt: „Vestlus toimus
igapäevase töö teemadel. Oskab anda lühidaid selgitusi oma töö kohta. Kohati jääb puudu sõnavarast“. Kostja küsis Keeleinspektsiooni Ida-Viru järelevalvetalituselt hinnangut hageja riigikeele oskuse kohta. Keeleinspektsiooni Ida-Viru järelevalvetalituse 11.03.2008 kirjas on öeldud järgmist: „Kontrolli käigus tuvastati, et hagejal on riigikeeleoskuse D-kategooria tunnistus, kuid tema tegelik suuline eesti keele oskus vastab algtaseme nõuetele“. Ka on hageja riigikeele kesktaseme eksamil käinud, kuid eksamit ei sooritanud. Hageja eesti keele oskus tuvastati vastavaks algtasemele juba 2005. a ja ta oli ise kohustatud huvi tundma ja mõistma, millisele tasemele tema keeleoskus tegelikult vastab. Seega on alusetu rajada õiguspärased ootused formaalsele keeleoskuse D-kategooria tunnistusele. Kohus on ebaõigesti kohaldanud TLS § 10 lg 2 ja 3. Ahtme Koolis on tõesti mitmeid töötajaid, kellel puudub nõutav eesti keele oskuse tase. Keeleseaduse ja selle alusel vastu võetud VV 16.08.1999 määruse nr 249 täitmiseks on direktori 02.05.2007 käskkirjaga tehtud 14 töötajale (sh 10 õpetajale ja ka matemaatikaõpetajale A. Jansonile) ettekirjutus ning kohustatud neid viima riigikeele oskus nõutavale tasemele. Tööandja ei ole kohelnud töötajaid ebavõrdselt ega eelistanud töötajaid riigikeele oskuse või selle puudumise tõttu. Tööandja on täitnud keeleseaduse nõuet. Tööandjal ei olnud õiguslikku alust eelistada hagejat matemaatikaõpetajaks ning vabastada sellelt ametikohalt teine matemaatikaõpetaja A. Janson või korraldada töö ümber ja nõuda A. Jansonilt tema kvalifikatsioonile mittevastavat tööd. Ka juhul, kui matemaatikaõpetaja ametikoht oleks olnud vaba, ei oleks seda saanud riigikeeleoskuse puudumise tõttu hagejale pakkuda. Tööandjal tulnuks korraldada konkurss ning võtta ametisse riigikeeleoskuse nõuetele vastav pedagoog.
5.T. Pligunova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus õige. Kohus on hinnanud olukorda tervikuna, mitte ainult vormistatud pabereid. Apellatsioonkaebuses käsitletakse olukorda formaalselt, eirates töösuhte tegelikke asjaolusid ja poolte tegelikku tahet. Kuna J. Ditjatkina esitas kohtule hageja isikliku toimiku, kust puudub enamik dokumente hageja töö kohta, esitab hageja täiendavalt oma tööd Ahtme Koolis kajastavad dokumendid. 30.11.2000 soovitas Haridus- ja Teadusministeeriumi konkursikomisjon laiendada hageja ametikohustusi, pannes talle direktori asetäitja kohustused õppetöö alal. Hageja nõustus tingimusel, et tal säilib õigus asuda taas tööle matemaatikaõpetajana, kuna 1994. a sõlmiti tööleping hagejaga kui matemaatikaõpetajaga. Vastav täiendus tehti 27.01.2001. 16-aastase tööstaaži jooksul ei ole hageja saanud märkusi oma töö kohta, kõik määramised ametikohtadele toimusid juhtkonna algatusel, kooli õppe-kasvatustöö parandamiseks. Tööstaaži on hagejal matemaatikaõpetajana rohkem (alates 1994) kui A. Jansonil. Hageja kvalifikatsioon on A. Jansoni omast kõrgem, kuna tal on õpetaja-defektoloogi, logopeedi eriharidus. A. Janson töötas nooremõpetajana kuni 2005. a ja viidi üle õpetajaks ilma atesteerimiseta, kohe pärast 3-aastaselt lapsehoolduspuhkuselt naasmist. A. Jansoni töö kohta lisab hageja kaks arvamust. Kuna hagejal on kaks kõrgharidust, kusjuures üks neist eriharidus tööks erivajadustega lastega, on tal õigus õpetada selles koolis kõiki õppeaineid peale muusikaõpetuse ja kehalise kasvatuse. Alates 2007. a võeti kooli tööle uued õpetajad, kellel puudub eriharidus tööks erivajadustega lastega. Kohtus selgus, et alates 01.09.2008 on olemas vakantne logopeedi ametikoht. Logopeed võeti tööle pärast kohtuotsust, kuigi hageja tõendas, et oma haridusega saab ta töötada logopeedina. Mitte mingeid vakantseid ametikohti J. Ditjatkina hagejale ei pakkunud.
Hageja palub jätta maakohtu otsus jõusse ja võimaldada hagejal töötada oma erialal, arvestades tema staaži ja töökogemust selles koolis. Kui hagejale antakse seaduse alusel aega eesti keele õppimiseks, sooritab ta eksami vajaliku kategooria saamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Viru Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohustati Eesti Vabariiki (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) täitma T. Pligunovaga sõlmitud töölepingut, mis garanteerib T. Pligunovale töö matemaatikaõpetajana töölepingu lõppemisel direktori asetäitjana õppe- ja kasvatustöö alal, ning mõisteti välja Eesti Vabariigilt (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) T. Pligunova kasuks sunnitud töölt puudutud aja eest 49 008.60 krooni.
7.Ringkonnakohus vaatab tsiviilasja läbi ja kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada ebaseaduslikuks hagejaga töölepingu lõpetamine 06.08.2007 ning selles osas apellatsioonkaebust esitatud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et kuna pooled ei vaidle töölepingu lõpetamise seaduslikkuse üle, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja väited, et kostja oleks saanud ja pidanud talle pakkuma töölepingu lõpetamisel teisi vakantseid ametikohti.
8.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust osas, milles leiti, et hageja nõue matemaatika õpetajana töö garanteerimiseks kuulub rahuldamisele ning sellest tulenev hüvitis väljamõistmisele. Pooled ei vaidle selle üle, et 27.08.2001 muutsid pooled hagejaga sõlmitud töölepingut ja muuhulgas lepiti kokku, et „tööandja garanteerib töötajale ametikoha likvideerimisel või töötaja avalduse esitamisel töö õpetaja 1 ametikohal.“
9.Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled nimetatud kokkuleppe sõlmimise lubatavuse osas vastuväiteid esitanud ei ole ja töölepinguseadus otseselt sellist töötajale soodsat kokkulepet ei välista, siis tuleb lähtuda eeldusest, et tegemist oli kehtiva kokkuleppega.
10.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kuna pärast viidatud kokkuleppe sõlmimist muudeti korduvalt töölepingut ning tööleping sõlmiti täies mahus uues redaktsioonis 06.01.2005 ja selles lepingus töökoha garanteerimise kokkulepet ei kajastatud, siis on tegemist töölepingu muutmisega. 06.01.2005 kehtinud TLS § 59 lg 1 kohaselt loeti töölepingu muutmiseks töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemist, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmist või täiendavate tingimuste lepingusse võtmist. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt oli töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §-des 61-66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Käesoleval juhul muudeti töölepingut üksnes töölepingu lisa väljajätmise osas. Töötaja töötingimused ei muutunud, vaid lepingust jäeti välja poolte vahel kokkulepitud klausel, mille kohaselt oli töötajal õigus pärast töölepingus märgitud töösuhte lõppemist asuda tööle teisele ametikohale. Ringkonnakohtu arvates võisid pooled kokkuleppel töölepingut sel viisil muuta.
Vastustaja väide, et ta ei saanud uue töölepingu redaktsiooni allakirjutamisel aru, et muudetakse varasemat töölepingut ei ole veenev. Apellandi seisukoht, et tööleping vormistati 2005. aastal täies mahus uuesti, on usutav. Asjaolu, et töötajatel oli võimalus enne uutele töölepingutele allakirjutamist nendega tutvuda ja soovi korral tööandja esindajalt töölepingu sõlmimise osas selgitusi saada, kinnitab tunnistaja O. Štŝur, kelle ütluste kohaselt „Direktor koosolekul rääkis töötajatega. Ma ei oska Pligunova ja direktori läbirääkimistest midagi öelda, kuna see kõik toimus direktori kabinetis“ (tl 131). Ringkonnakohtu arvates kinnitavad tunnistaja ütlused, kelle sõnade kohaselt ei nõustunud hageja alguses uuele töölepingule alla kirjutama, kuid tegi seda siiski pärast direktoriga rääkimist, et töötaja pidi aru saama töölepingu muutmisest.
11.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hageja enda poolt 2007/2008 õppeaastaks koostatud eeltarifikatsioon, mille kohaselt ta määras endale matemaatika õppetundide andmise, ei tõenda, et 2001. aastal sõlmitud kokkulepe oleks kehtiv. Tegemist on töötajapoolse algatusega, mida tööandja ei aktsepteerinud. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et matemaatika õpetaja ametikohal saab töötada isik, kellel on eesti keele oskus kesktasemel. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et ta käis 2008. aastal eesti keele kesktaseme eksamil, kuid nõutava minimaalse 60 punkti asemel sai ta eksamil 49 punkti, seega ei läbinud eksamit.
12.Kui töötaja 2005 aastal leidis, et tema töölepingut on muudetud ebaseaduslikult, siis oleks tal olnud õigus nõuda sel ajal kehtinud TLS § 69 alusel kokkulepitud tingimuste taastamist ning kuni nende seaduserikkumiste kõrvaldamiseni saamata jäänud töötasu maksmist. Ringkonnakohus leiab, et kuna töölepingut muudeti 2005 aastal ning see ei toimunud seadusevastaselt, siis puudub alus rahuldada hageja nõuet nii kokkulepitud tingimuste taastamise kui ka saamata jäänud töötasu maksmise osas.
13.Vastavalt apellandi taotlusele jätab ringkonnakohus asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Viivi Tomson
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.