Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule maakohtu kaudu.

Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 17.11.2008 võlgniku M M pankrotiavaldus. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik oma võlgnevusi likvideerida maksejõuetuse tõttu. Enamuse võlgadest moodustavad laenud, nii eraisikutelt kui ka pankadelt. Samuti ka kohtutäiturite tasud seoses täitemenetluse algatamisega. Töökohta võlgnikul ei ole ning puudub ka lootus lühiajal tööle saada. Töö leidmine on ebaõnnestunud sellepärast, et Krediidiinfo andmebaasis on võlgnevused kajastatud. Makseraskused tekkisid juba 2007.aastal ja seetõttu oli ta sunnitud võtma ka uusi laene, et vanu võlgu tasuda. Praeguseks on pangad laenulepingud üles öelnud. Kogu võlg on 4 104 752.12 krooni, avaldusele lisatud vara nimekirja kohaselt vara puudub. Ajutise halduri aruanne on koostatud kogutud dokumentide alusel. Aruanne on koostatud

eeldusel, et esitatud dokumendid ja andmed vastavad tegelikult toimunule ja kajastavad andmeid õigesti. Aruande koostamisel on uuritud pankadest ja registritest saadud andmeid võlgniku kohta, võlgniku suulist selgitust telefoni teel ja tuginetud pankrotiseaduse ning pankrotiseadusega seonduvate seaduste sätetele. Võlgnik elab xxxx. Võlgniku selgituste kohaselt ei ole abielus ja puuduvad ülalpeetavad isikud. Puudub töökoht, on töötuna registreeritud ning tegeleb töökoha otsimisega. Äriregistri andmete kohaselt puuduvad võlgnikul seosed nii äriregistrisse kantud ettevõtetega kui ka puuduvad seosed mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris märgitutega. Võlgniku vastu on algatatud täiteasjad kohtutäiturite Raigo Pärs ja Kairi Laiõun büroodes. Kohtute dokumendiregistri andmete kohaselt on võlgnikuga samanimeline isik pidanud kirjavahetust kohtuga Tallinna Vangla vahendusel. Internetist saadaoleva informatsiooni kohaselt on M M sünd xxxx taotlenud aastatel 2001, 2003, 2004. 2005 Vabariigi Presidendilt armuandmist, mis on jäänud rahuldamata. Kohtute dokumendiregistri andmete kohaselt on võlgnikul seosed veel tsiviilasjaga nr 2-08-73390, kuid puuduvad täpsemad andmed asjaolude kohta. Võlgniku töö/äritegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse alustamisel. 3.01.2009 saatis ajutine haldur vastavasisulise järelepäringu aadressile xxxx. Võlgnikuga on haldur rääkinud telefoni teel ja võlgnik vastas 12.01.2009 halduri poolt esitatud küsimustele. Telefoni teel võlgnik kinnitas, et puudub vara, kohustused on samad ning arvas, et suudab laenata tuttavalt rahalisi vahendeid menetluse jätkamiseks, kuna soovib taotleda kohtult kohustustest vabastamise menetlust. Pankrotimenetluse algatamise seisuga võlgnik ei tööta ja puuduvad muud sissetulekud. Füüsiline isik raamatupidamist korraldama ei pea. Maksu –ja tolliameti 8.01.09 teate kohaselt ei ole võlgnikul võlgnevusi ega ettemakseid. Võlgnik on haldurile avaldanud telefoni teel, et puudub vara ja töökoht, samas tegeleb aktiivselt töö otsimisega. Võlgnik soovib pankroti välja kuulutamist eesmärgiga taotleda kohtult kohustuste vabastamise menetluse algatamist. Ajutine haldur kasutab vara ja kohustuste hindamisel Raamatupidamise toimkonna juhendi nr 13 „Likvideerimis-ja lõpetamise aruanded” kehtestatud likvideerimisaruande koostamise varade ja kohustuste hindamise põhimõtteid. Antud juhul on tegemist küll füüsilise isiku osas

algatatud pankrotimenetlusega, kuid halduri arvates sobivad järgnevad põhimõtted ka füüsilise isiku vara hindamiseks : (a) raha kajastatakse nominaalsummas; (b) nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas; (c) muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas; (d) teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades; (e) vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes. Aruande esitamise ajal tuleb asuda seisukohale, et võlgnikul puudub vara. Kohustuste hindamisel lähtub haldur põhimõttest, et teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades. Võlgnik on pankrotiavalduses kinnitanud järgnevate kohustuste olemasolu: - Kohtutäitur Raigo Pärs, kokku 6 nõude täitmine, summas 141 533,05 krooni; - Kohtutäitur Kairi Laiõun, nõue notariaalse laenulepingu alusel, täitmisel summas 3 799 425,00 krooni; - Julianus Inkasso OÜ, Jõe tn 3, Tallinn 10151, nõue summas 3 360,20 krooni; - Swedbank AS, Liivalaia 8 15039 Tallinn, nõue summas 42 823 krooni. Swedbank-st saadud väljatrüki kohaselt on võlgniku kohustuste suurus summas 44 199,59 krooni; - Creditreform Eesti OÜ, Pirita tee 20 10127 Tallinn, 7 494,87 krooni; - BIG Pank AS, Rüütli 23 50103 Tartu, nõue summas 76 500,00 krooni. BIG Pank 13.11.09 teate kohaselt on neil nõue võlgniku vastu summas 106 056,40 krooni; - Era Liisingu Inkassoteenused AS, Maakri 44-2010145 Tallinn, nõue summas 15 650,00 krooni; - Monetti AS, Peterburi tee 2F 11415 Tallinn, nõue summas 10 542,00 krooni; - Instrum Justitia AS, Lastekodu 43 10144 Tallinn, nõue summas 7 424,00 krooni; - AS Hansa Liising, Liivalaia 8 15039 Tallinn, nõue summas 11 507,76 krooni. Kokku teadaolevaid kohustusi summas ca 4 147 192,80 krooni. Tuginedes eeltoodule ja võttes arvesse, et võlgnikul puudub vara ja rahalised sissetulekud nii töisest tegevusest, ettevõtlusest kui ka investeeringutest, ei ole võlgnik võimeline täitma oma teadaolevaid kohustusi. Võlgnikul puudub vara ca 4,1 miljoni krooni kohustuste katteks, samuti pole teada tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalustest. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele ja on põhjendatud pankrotimenetluse raugetamine pankrotti välja kuulutamata. Ajutise halduri arvates füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma ning arvestades võlgniku tegevust on ta kohustusi võtnud ilma igasuguse arvestuseta. Võlgnik väidab, et võttis ühe laenu teise kustutamiseks ning kasvatas pidevalt laenukoormust. Antud juhul võib võlgniku

maksejõuetuse põhjusteks pidada ebaõnnestunud laenuraha kasutust, mis on võlgniku finantsseisundi ebaobjektiivse hinnangu tulemus. Tulenevalt esitatust on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku on püsivalt maksejõuetu ning vara puudumise tõttu tuleks menetlus raugetada kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS 29 sätete kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat. Menetluse raugetamine ei välista hilisemalt uuesti nõuete või pankrotiavalduste esitamist. Samas pankrotimenetluse raugetamine võtab võlgnikul võimaluse taotleda pankrotimenetluses võlgniku kohustustest vabastamist. Võlgnik soovib väidetavalt kohustustest vabastamise menetlust kasutada ja on teavitanud haldurit, et otsib vahendeid menetluse jätkamiseks. PankrS 11 peatükis §§ 169 kuni 177 on sätestatud võimalus taotleda füüsilisest isikust võlgnikul pankrotimenetluse kaudu kohustustest vabastamist. See eeldab pankroti väljakuulutamist. Nimelt PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Selleks peab võlgnik esitama kohustustest vabastamise avalduse kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks (PankrS 170). Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. Nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta 15 protsenti, juhul kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üks aasta, 20 protsenti, kui sellest on möödunud kaks aastat ja 25 protsenti, kui sellest on möödunud kolm aastat. Samas võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 171 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo;4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 174 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei saa menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. PankrS § 175 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Antud juhul kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustuste vabastamise menetluse ajal oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 176 sätete alusel, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. PankrS § 177 kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Enne võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tühistamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku ja usaldusisiku. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik peab antud juhul kinnitama oma valmisolekut menetlust finantseerima, et pankrot välja kuulutada ja koos pankroti välja kuulutamisega algatada kohustuste vabastamise menetlus. Samas kui võlgnik on kriminaalkorras karistatud, samuti kui jätkub sarnane eluviis ja tegevus nagu enne pankrotiavalduse esitamist (näiteks laenude lahendamine laenudega, olemine lihtsalt töötuna arvel, töökoha põhjendamatu valik või veel midagi sarnast), ei tule kohustustest vabastamise menetlusest midagi välja ja pankrotimenetlus tule ikkagi raugetada.

Tulenevalt aruandes esitatust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning vara puudumisel tuleb menetlus raugestada pankroti välja kuulutamata, kuid see tooks kaasa võlgnikul võimatuse taotleda kohtult kohustustest vabastamist pankrotimenetluses. Halduril puudub teave võlgniku kriminaalkaristuse olemasolu või mitteolemasolu kohta, on ainult eeldus, et sama nime ja sünniaastaga isik on kriminaalkorras karistatud ja taotlenud korduvalt armuandmist. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise aluste puudumisel tuleb algatatud pankrotimenetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata. Ajutisel halduril puuduvad andmed tagasinõudmise või võitmise võimaluste kohta. Ajutise halduri tasu ja kulud PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18. 12. 2003. a nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlgniku ajutine haldur palub kohtul rakendada tunnitasu määraks 1 400 krooni. Töötunde ajutise halduri ülesannete täitmiseks ja aruande kirjutamiseks on kulunud kokku alljärgnevalt :

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 4. märtsil 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.