Ärakiri
Kohus
Tagaseljaotsus Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja 02.veebruar 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 koht Tsiviilasja number
Rakvere
2-08-76349
OÜ Aktiva Finants hagi L M vastu võla 599 krooni ja 20 senti, viivise 598 krooni ja 20 senti, kokku 1 197 krooni ja 40 senti nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Aktiva Finants, reg.kood 10746479, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn 10151, esindajad esindaja volikirja alusel S E , isikukood xxxx, OÜ Julianus Inkasso, reg.kood 10686553, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn 10151. Kostja: L M, isikukood xxxx, elukoht registris xxxx, Soomes xxxx.
Tsiviilasi
Eelmenetluses
02.02.2009.a.
Resolutsioon:
OÜ Aktiva Finants hagi L M vastu võlgnevuse 1 197 tervikuna krooni ja 40 senti nõudes rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista L M’lt M’lt (isikukood xxxx) xxxx) OÜ Aktiva Finants (reg.kood 10746479, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn 10151) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 1 197 (üks tuhat ükssada üheksakümmend seitse) krooni ja 40 senti. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuludeks kokku 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni ja mõista see summa välja L M’lt M’lt (isikukood xxxx) xxxx) OÜ Aktiva Finants Finants (reg.kood 10746479) kasuks ja menetluskulude katteks. Tagastada AS Aktiva Finants (reg.kood 10746479, arvelduskonto 221017360871 Swedbank) tema poolt liigselt tasutud riigilõiv summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni. krooni. Kohtuotsus Kohtuotsus saadetakse teadmiseks pooltele ja riigilõivu tagastamiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 28 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS, endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS, alates 22.03.2007.a. ühinenud Elisa Eesti AS-ga, sõlmis 09.03.2001.a. kostjaga mobiilsideteenustele liitumislepingu nr. 251453, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt talle esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik teave makse sooritamiseks on kirjas arvel. Kostja on talle esitatud arvete ulatuses teenuseid kasutanud, kuid pole selle eest tasunud. Sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjaga lepingul pooled kinnitasid, et kohustuvad täitma ka lepingu lisaks olevat Eurotelefon 256 kasutamise eeskirja, mille kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuste osutaja lõpetas kostjaga Eurotelefon 246 kasutamise eeskirja p.7.3. alusel mobiilsideteenuste lepingu. Kostja Elisa Eesti AS nõudeile ei reageerinud ning viimane loovutas oma nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu hageja 24.10.2008.a. esitas avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, kuid maksekäsku ei õnnestunud kostjale edastada, mistõttu anti tsiviilasi üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kostja võlg hagejale on 599 krooni ja 20 senti ning viivised summas 7 769 krooni ja 03 senti, mida hageja vähendab kuni põhivõla summani 598 krooni ja 20 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 1 197 krooni ja 40 senti ning hageja menetluskuluna riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni, riigilõiv hagiavalduse esitamisel 250 krooni ning õigusabikulu 1 000 krooni. Hagi on esitatud TSK §-de 173 lg. 1, 174, 191 lg. 1, 192, 222 lg. 1, 231 alusel. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena leping, Radiolinja Eesti AS üldtingimused, kõnede alajaotuse, arved, saldoseis, teatis nõude loovutamisest, võlateatis, kohtumäärus maksekäsu kiirmenetlusest üleandmise kohta, kohtukulude nimekiri. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võis hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 18.11.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Hagimaterjal tagastati märkega ”ei ela antud aadressil”. Kohus kontrollis kostja andmeid rahvastikuregistris ja saatis kostjale hagimaterjali uuesti Justiitsministeeriumi vahendusel kostja Soomes oleva elukoha järgi. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 02.01.2009.a. on kostjale hagimaterjal kätte toimetatud, mida tõendab allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on aega antud 20 päeva, kuid ka seadusega sätestatud 28 päeva täitus 28.01.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. Pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 0l.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte suhted rajanevad liitumislepingul. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TSK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TSK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe viivise tasumise kohta. Alates 01.07.2002.a. kehtiva VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele
poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses 26.08.2008.a. tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hagi esitamisel on hageja 07.11.2008.a. maksekorralduse nr. 804 alusel Hansapanga vahendusel tasunud veel riigilõivu 250 krooni, mis liigselt tasutud riigilõivuna kuulub hagejale tagastamisele kehtinud RLS § 15 lg. 1 p. 1 alusel. Hageja õigusabikulu 1 000 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas TSK §-de 163, 173, 174, 190, VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 22. aprillil 2009.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.