Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.02.2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-09-1644
Tsiviilasi
AS Hansapank hagi K S ’i vastu võlgnevuse 103 947 krooni ja 81 senti tasumise nõudes. nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Hansapank, uus ärinimi Swedbank, reg.kood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, volitatud esindaja, jurist S K , asukoht Rakvere 5, Jõhvi 41592, Ida-Virumaa. Kostja: K S , isikukood xxxx, elukoht xxxx, asukoht xxxx
Eelmenetluses
AS Hansapank hagi K S ’i vastu võlgnevuse 103 947 krooni ja 81 senti tasumise nõudes rahuldada tervikuna. Välja mõista K S ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Swedbank, endine ärinimi AS Hansapank, Hansapank, (reg.kood 10060701) 10060701) kasuks ja võlgnevuse katteks 103 947 (ükssada (ükssada kolm tuhat üheksasada nelikümmend nelikümmend seitse) seitse) krooni ja 81 senti. senti. Välja mõista K S ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Swedbank (reg.kood 10060701) 10060701) kasuks ja viivise katteks alates 15. 15.01.2009 1.2009.a. kuni tagastamata põhinõude täitmiseni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,026 0,026%. 26%. Jätta menetluskulud menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuludeks menetluskuludeks kokku 10 10 000 000 (kümme tuhat) tuhat) krooni ning mõista see summa välja K S ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Swedbank kasuks ja menetluskulude katteks. katteks. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord: kord: Kohtuotsuse Kohtuotsuse peale on õigus õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue.
10.06.2008.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja laenulepingu, mille kohaselt hageja võimaldas kostjale laenu 98 377 krooni ja 20 senti intressimääraga 16% aastas ja tagastamise tähtajaga 10.06.2013.a. Lepingule lisatud maksegraafiku kohaselt kostja kohustus tasuma üks kord kuus iga kuu 10-ndal kuupäeval intressi ja põhiosa makse katteks 2 404 krooni ja 50 senti. Kostja jäi maksetega viivitusse alates 10.09.2008.a., rikkudes sellega lepingus sätestatut. 03.12.2008.a. saatis hageja kostjale teate kirjalikult lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 18.12.2008.a. Ühtlasi hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. 19.12.2008.a. ütles hageja lepingu üles. Seisuga 14.01.2009.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees 103 947 krooni ja 81 senti, millest võlgnevuse põhiosa on 96 193 krooni ja 36 senti, intress 5 653 krooni ja 81 senti, põhiosa viivis 767 krooni ja 96 senti, leppetrahv 1 321 krooni ja 77 senti ning leppetrahvi viivis 10 krooni ja 91 senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, teha õigeksvõtul põhinev otsus, kui kostja võtab hagi õigeks, ning kostjalt välja mõista võlgnevus 103 947 krooni ja 81 senti. Lisaks sissenõutavale viivisele palub hageja kostjalt alates 15.01.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,026% (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 10 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 94 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – laenuleping, maksegraafik, konto väljavõtted sooritatud operatsioonidega, lepingu ülesütlemine, saadetud teatised, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja 26.01.2009.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses võtab hagi õigeks, ei soovi vastuhagi esitada, võtab kohtukulud enda kanda, on nõus kirjaliku menetlusega ja on nõus pärast kinnipidamiskohast vabanemist jätkama maksete tasumist senises korras. III III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles
öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 10 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 15.01.2009.a., kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,026% aastas (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeks võtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 396 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, §-de 440-442, § 468 lg. 1 p. 1, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 16. märtsil 2009.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.