Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

Ringkonnakohtus ning õigusabileping puudutas vaid esindust seoses kriminaalmenetlusega. Kostja väide ei ole kooskõlas lepingu p-s 1 tooduga, kus kostja volitas hagejat koostama hagiavaldusi, andma konsultatsioone ja arvamusi kliendi igakordsel pöördumisel ning esindama kohtus. Hageja esitas kohtule kostja nimega seonduvaid dokumente, mida kostja ei vaidlustanud. Kohus leidis, et kostja väide (t.lk 75), nagu maksnuks ta 10 000 krooni vaid kriminaalasja ettemaksuna, ei ole kooskõlas tema enda faktilise käitumisega ega teiste tõenditega. Ebatõenäoline on olukord, et 20.12.2002 oli kostjal tasutud 10 000 krooni ettemaksuna, kuid samas tasus ta hiljem 3776 krooni ning alles käesoleva kohtumenetluse käigus jõudis järeldusele, et ta pole mingeid teenuseid hagejalt saanudki. Hageja esitatud dokumentidest nähtuvad mitmed kohtumenetlused jms. Asjaolu, et kostja kasutas veel teiste juristide abi, ei muuda olematuks käsundussuhet hagejaga. 11.02.2004 arves nr 28 on täpselt kirjeldatud teostatud töö: esindamine läbirääkimistel AS-is Eesti Loots, halduskohtu ja ringkonnakohtu materjalidega tutvumine ning esindamine kohtus summas 3776 krooni. 14.02.2004 maksekorraldus kinnitab arve tasumist kostja poolt, millest võib järeldada, et ta oli selleks ajaks saanud teenuseid 10 000 krooni ehk eelnevalt tasutud ettemaksu eest. Apellatsioonkaebuse põhjendused

väide tegelikkusele. Kostja ei nõustu maakohtu väitega, et hageja esitas kohtule kostja nimega seotud dokumente, mida kostja ei vaidlustanud. Kuna maakohus ei viidanud konkreetsetele dokumentidele, siis on sellega rikutud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kostja on seisukohal, et ta on vaidlustanud menetluses kõik vajalikud dokumendid. Kohus leidis, et kostja väide 10 000 krooni maksmisest vaid kriminaalasja ettemaksuna ei ole kooskõlas tema enda käitumisega ega teiste tõenditega. Kohtu järeldus on vastuolus 26.09.2005 lepingu lõpetamise teatega (t.lk 49), milles kostja on palunud hagejal tagastada ettemaksuna tasutud 10 000 krooni. Kostja ei ole väitnud, et 11.02.2004 ja 17.02.2004 ei olnud esindus Tallinna Halduskohtus võimalik, sest menetlus lõppes kohtuotsusega aasta varem. Kostja väitis, et ringkonnakohtu istungid haldusasjas nr 2-3-145/04 toimusid pärast arve nr 28 koostamist 17.02.2004 ja 15.04.2004 ning hageja ei ole kostjat esindanud haldusasjas nr 3-133/03, kuna selle arutamine lõppes juba 04.04.2003 ning nimetatud vaidluses esindas kostjat vandeadvokaat Siiri Schneider. Kostja ei ole kunagi eitanud, et hageja esindas kostjat haldusasjas nr 2-3-145/04 kahel viidatud istungil ning kostja tasus esindamise eest arve nr 28 alusel. Maakohtu seisukoht dokumentide tagastamata jätmise nõude rahuldamata jätmise osas ei ole põhjendatud, kuna 29.05.2007 kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja võttis omaks kostjale kuuluvate dokumentide olemasolu. Maakohus oleks pidanud mõistma hagejalt välja minimaalselt hageja poolt kohtule esitatud kostjale kuuluvate dokumentide originaalid. Vastus apellatsioonkaebusele

teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud menetlusõiguse norme. Kostja väide, et hageja ei ole talle ettemaksu ulatuses teenust osutanud, on ümber lükatud asjas esitatud tõenditega. Õigusteenuse osutamist tõendas hageja kirjalike tõenditega (t.lk 19-22, 23, 24). Hageja on kostjat esindanud haldusmenetluses ja esitanud taotlusi (t.lk 45, 46) ja koostanud apellatsioonkaebuse (t.lk 129- 151), kohtukõne teesid (t.lk 81) ja kokkuleppe projekti (t.lk 90). Maakohus on õigesti leidnud, et kostjale on tema poolt tasutu ulatuses õigusteenust osutatud. Kostja väited, et õigusabileping puudutas vaid esindust seoses kriminaalmenetlusega, ei ole kooskõlas asja materjalidega. Samuti ei anna alust pidada otsust ebaõigeks kaebuse väide, mille kohaselt kulus kohtuistungiteks vähem aega ja osutatud õigusabi maht oli väiksem. Kliendi esindamine ei ole vaid istungi toimumise ajaga hinnatav, vaid esindus sisaldab ka istungiks ettevalmistamist ja vastavate toimiku materjalidega ja seadustega tutvumist. Istungi ajaline pikkus ei ole teenuse sisu hindamisel ainumäärav. Asjaolu, et kostjal on olnud esindajaks vandeadvokaat, kellele tuli vastavalt lepingule tasuda (t.lk 47- arve nr 62 alusel 5000 krooni ja t.lk- 48 arve nr 34 alusel 25 000 krooni), ei vähenda hageja poolt õigusabi osutamise mahtu. Põhjendatud ei ole kaebuse väited, et hageja poolt toimus õigusabi osutamine nn omal initsiatiivil. Kostja on andnud volituse hageja seaduslikule esindajale Heldur Undile enda esindamiseks 20.12.2002 tähtajaga üks aasta ja 11.04.2004 tähtajaga kaks aastat (t.lk 41, 42). Seega ei ole veenev kostja käitumine olukorras, kus hageja ei ole talle osutanud õigusteenust 20.12.2002 tasutud ettemaksu ulatuses, jätkata lepingut ja anda hagejale uus volikiri. Tõsiseltvõetav ei ole ka kostja väide, et hageja on kohtuistungitel viibinud ja dokumente koostanud ilma selleks volitust omamata ja kohus on aktsepteerinud volituseta esindust ning kandnud esindaja andmed kohtuistungi protokolli kostja tahte vastaselt. Kostja on tasunud hageja 11.02.2004 väljastatud arve nr 28 alusel osutatud teenuste, mis sisaldas muuhulgas haldus- ja ringkonnakohtus esindamist 14.02.2004 3776 krooni (otsuses trükiviga 3376). Kostja väide, et see tasu sisaldas vaid läbirääkimiste pidamise tasu, ei ole kooskõlas tõenditega (arve nr 28 kirjeldus). Kostja on 07.09.2006 esitatud seisukohas selgitanud, et lisaks pr Siiri Schneiderile ja pr Tiiu Siigile andis talle õigusabi jurist H.Unt. Õigusabi vajas ta kriminaalasja algamise avalduse esitamiseks AS Eesti Loots vastu, kuna teda oli töölt vallandatud. Sel eesmärgil sai sõlmitud õigusabileping ja hageja koostas kriminaalasja algatamiseks avalduse, mille allkirjastas kostja. Kostja väide, et ta on vaidlustanud kõik menetluses esitatud dokumendid, on väär, sest kostja ja tema esindaja on esitanud hulgaliselt kohtule avaldusi ja tõendeid (t.lk 35-49, 54, 67-69, 93-95,101, 103, 120-152), milliseid kohus on otsuses piisava põhjalikkusega hinnanud. Hageja on väitnud menetluses korduvalt, et ta on andnud kostjale õiguskonsultatsioone ja kostja ei ole seda eitanud. Kostja on ekslikult leidnud, et konsultatsioonid pidid sisaldama eraldi lepingus fikseerimata küsimusi, kuna leping kostja poolt väidetut ei kinnita. Õigusabilepingu lõpetamisest on kostja teatanud hagejale 23.09.2005 (t.lk 49) ja hageja on seda tunnistanud kostjale saadetud vastuses 12.10.2005 (t.lk 152). Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal ei ole alust nõuda hagejalt 10 000 krooni tagastamist väitel, et talle ei ole teenust selles mahus osutatud. Menetluses ei ole pooled tuginenud asjaolule ja seda ei kinnita ka esitatud tõendid, et igal kostja pöördumisel hageja poole koostati eraldi ettemaksu arve. Kostja on andnud erinevaid selgitusi ja pooltevaheline praktika vastupidiselt kaebuses väidetust seda ei kinnita. Näiteks kohtumenetluste kestel on esitatud kostjale vaid üks arve, kuigi kostja enda selgitusel oli tal vaidlusalusel perioodil erinevaid kohtu- ja kohtuväliseid menetlusi (vaidlused halduskohtus, ringkonnakohtus, tööle ennistamise hagi menetlus maakohtus ja esitatud oli kriminaalasja algatamiseks avaldus). Kohtuotsuses väljendatud seisukohti ei muuda ka kaebuse väited 3540 krooni tasumise kohta, kuna hageja nõue ei sisaldanud seda, nõue oli 5900 krooni, mille kohus rahuldamata jättis.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ka osas, milles kohus jättis rahuldamata kostja dokumentide tagastamise nõude. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli käsundussuhe ja et pooled kohustusid lepingu ülesütlemisel tagastama teisele poolele ette üleantu. Kostja on soovinud, et hageja tagastaks talle dokumendid, mis ta kostjalt lepingu alusel sai (vastuhagi täiendus t.lk 123 p 2.1 ja 124 p.3). Hageja on vastuses vastuhagile märkinud, et nõue on põhjendamatu ja palunud esitada nimekiri väidetavatest dokumentidest, mida kostja väidab lepingu alusel olevat hagejale üle andnud. Hageja nõuet ei tunnista. 01.10.2007 esitatud vastuhagi täienduses peab kostja hageja vastuväidet ebatavaliseks ja selgitab, et ta ei peagi nõuet täpsustama, kuna õigusabi osutamine põhines usaldusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus nõude rahuldamata jätmise kohta tõendamatuse tõttu on õige. Õigustuseks ei ole kostja väide, et dokumente esitamata ei saanud hageja talle õigusabi osutada ja seega oleks tulnud juba seetõttu kostja hagi rahuldada. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud vastavuses TsMs § 232 lg-le 1 ja puudub alus teha uuritud ja hinnatud tõenditest maakohtust erinevaid järeldusi. Kohus ei ole asja lahendamisel rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme. Kohtuotsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

U.Loonurm

A.Tänav

I.Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.