Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

põhjuse hjuse olemasolust, kui hagile mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põ vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. päeva äeva Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 p möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 01.02.2006.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja laenulepingu, mille kohaselt hageja võimaldas kostjale laenu 38 222 krooni ja 27 senti intressimääraga 18% aastas. Lepingule lisatud maksegraafiku kohaselt kostja kohustus tasuma üks kord kuus iga kuu 15-ndal kuupäeval intressi ja põhiosa makse katteks 1 118 krooni ja 20 senti. Kostja jäi maksetega viivitusse alates 15.09.2007.a., rikkudes sellega lepingus sätestatut. 16.11.2007.a. saatis hageja kostjale teate kirjalikult lepingust tulenevast võlgnevusest ja palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 03.12.2007.a. ning hoiatas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale maksekäsku edastada. Seisuga 19.11.2008.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees 29 216 krooni ja 17 senti, millest võlgnevuse põhiosa on 24 462 krooni ja 01 senti, intress 1 458 krooni ja 60 senti, põhiosa viivis 2 656 krooni ja 08 senti, leppetrahv 578 krooni ja 28 senti ning leppetrahvi viivis 61 krooni ja 20 senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, ning kostjalt välja mõista võlgnevus 29 216 krooni ja 17 senti. Lisaks sissenõutavale viivisele palub hageja kostjalt alates 20.11.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,030% (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 1 860 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1 ja 2, 94 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – laenuleping, maksegraafik, konto väljavõtted sooritatud operatsioonidega, lepingu lõpetamine, maksekäsu kiirmenetlust tõendavad dokumendid, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kuna kostja viibimiskoht ei ole kohtule teada, dokumenti ei ole olnud võimalik kätte toimetada isiku esindajale ega muul seadusega sätestatud viisil, siis kohus 26.11.2008.a. rahuldas hageja taotluse ja määras toimetada kostjale haginõue avalikult kätte ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus 30 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 26.11.2008.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb laenulepingust. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 20.11.2008.a., kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,030% aastas (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1 760 krooni ja 50 senti, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 31. märtsil 2009.a

Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.