Tööõigus › Muud tööõigusasjad

lg

tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse,

Tsiviilasi nr 2-08-27410

et ta on nõus menetluses.

asja lahendamisega kirjalikus

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 01.07.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt (tl-d 4-5) 30.05.2008.a oli käskkirjaga nr 56k-2 hagejale määratud distsiplinaarkaristus noomitusena „süülise teenistuskohustuste mittetäitmise eest mõjuvate põhjusteta - keeldumine assisteerida valvegünekoloogile 16.05.2008.a patsiendile arstiabi osutamisel”. Hageja vaidlustab distsiplinaarkaristuse järgmistel alustel: Käskkirjast nähtub, et hageja kutsuti operatsioonile günekoloogi assistendina. Tööandja käskkiri põhjendab, et hageja keeldus assisteerimisest, kuna günekoloogile assisteerimine ei ole tema otsene kohustus, mis on õige põhjendus. Hageja ei oma günekoloogi eriala ja ei oma selles vallas erialateadmisi, järelikult ta ei saanud teha günekoloogilisi operatsiooni või assisteerida selle operatsiooni juures. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 12 lg 2 sätestab, et tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Käskkirjast nähtub, et kohustus tööülesandena assisteerida günekoloogile tuli valvegünekoloogilt. Hageja töölepingu p 2.4 kohaselt annab hagejale tööülesanded kirurgiakliiniku juhataja. Kuna günekoloogia ja kirurgia on kaks erinevat osakonda, järelikult valvegünekoloog ei omanud õigust anda hagejale tööülesannet ja hagejal ei olnud kohustust täita isiku nõudeid, kes ei ole tema otseseks ülemuseks. Kliiniku juhataja arvamus, et valvekirurgi abi teistele spetsialistidele on kohustus, mis tuleneb arst-kirurgi üldisest tööiseloomust ja hageja keeldumine assisteerimisest - õigusvastane, ei ole õiguspärane. Kirurgi ametijuhendist ei tulene, et kirurg on kohustatud assisteerima teistele arstidele. Veelgi enam, ametijuhendi p 3.1 sätestab: “kirurg on kohustatud valvekorra ajal läbi vaatama ja osutama abi kirurgiliste, traumatoloogiliste ja LOR haigustega patsientidele”. Märgitud on kolm aspekti, mille kohaselt kirurg on kohustatud konsulteerima, mitte assisteerima. Hageja töölepingus ja ametijuhendis ei ole üldse kohustust assisteerida. Seega kostja, määrates distsiplinaarkaristuse, pani hagejale kohustused, milliseid hageja ei pea ei töölepingu ega ametijuhendi järgi täitma. Peale selle, kuna hageja ei oma kohutuslikke erialaseid teadmisi günekoloogias, oli hageja kohustatud keelduma tööst, milles tal teadmisi ei ole. TLS § 50 lg 1 sätestab: Töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Kuna valvegünekoloogi nõue ei saanud tuleneda hageja töö üldisest käigust, ei ole kostja arvamus ja põhjendus TLS § 50 lg 1 järgi distsiplinaarkaristuse määramisel õiged. TLS § 50 lg 1 sätestab: Töötaja on kohustatud täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi.

2(12)

Tsiviilasi nr 2-08-27410

Valvegünekoloogi nõuded tööülesande täitmise kohta ei vastanud seadusele, antud juhul Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ja teistele õigusaktidele, kuna assisteerida günekoloogile ei ole kirurgi töökohustus. Ametijuhendi p 1.4, ka tööleping, ei sätesta, et hageja on kohustatud saama korraldusi valvegünekoloogilt. Suulisi ja kirjalikke käske, samuti korraldusi võib töölepingu järgi anda hagejale ainult kirurgiaosakonna juhataja. Arsti eetikakoodeksi osas: lg 1 p 5 ei ole sätestatud hageja kohustust assisteerida. Antud punkt ei sätesta kohustuse olemust, vaid sätestab arsti poolt võimalust aru saada ekstreemsest ja suurt intensiivsust nõudvast tööst.. 16.05.2008.a juhtum ei ole ekstreemne või suurt intensiivsust nõudev töö. lg 4 p 20 sätestab arstidele mitte keelduda noorte arstide juhendamisest ja konsulteerimisest. Valvegünekoloog on suure kogemusega ja staažiga oma valdkonnas ja hageja ei saanud valvegünekoloogi juhendada või konsulteerida. Arsti eetikakoodeksist samuti ei tulene hageja kohustust assisteerida arsti valdkonnas, milles tal ei ole teadmisi. Eeltoodu alusel hageja leiab, et 30.06.2008.a käskkirjaga nr 56k-2 määratud distsiplinaarkaristus on määratud ebaseaduslikult ja tuleb tühistada. Hageja palub eelmenetluse käigus kohustada kostjat esitada kirurgia tööjuhend ning arsti eetika koodeks eesti keeles; tunnistada 30.06.2008.a käskkirjaga nr 56k-2 distsiplinaarkaristuse määramine ebaseaduslikuks ning 30.06.2008.a käskkirja nr 56k-2 tühistada; mõista kostjalt välja kohtukulud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kohtule 19.08.2008 esitatud kostja vastuse kohaselt (tl-d 22-24) kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja ei näe ka alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada. Kostja teatab kohtule, et asja lahendamine ei ole võimalik kompromissi sõlmimisega ning kostja ei ole nõus asja kirjalikus menetluses ja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. Kostja hagi õigeks ei võta ja ei tunnista hagis kostja vastu suunatud nõudeid, esitades alljärgnevad vastuväited: 02.01.2006. a sõlmiti hageja ja kostja vahel tööleping, vastavalt millele hageja asus tööle 03.01.2006. a kirurgiakliiniku kirurgi ametikohale. Hagejale laienevad tema töös Eesti Vabariigi kehtivad seadused, SA Narva Haigla töösisekorraeeskiri, SA Narva Haigla kirurgiakliiniku kirurgi ametijuhend, SA Narva Haigla arstieetika koodeks, tööandja käskkirjad ja korraldused jm. 16.05.2008.a saabus haiglasse rase patsient, kellele tuli teha erakorraline keisrilõige. Valvegünekoloog G. D kutsus assisteerima hageja, kes oli sel päeval valvekirurg, kuid hageja keeldus operatsioonil assisteerimast, viidates sellele, et patsient on HIV-positiivne. 3(12)

Tsiviilasi nr 2-08-27410

Kirurgiakliiniku juhataja V. N arvates on valvekirurgi abi günekoloogidele, traumatoloogidele töö, mis tuleneb arst-kirurgi tööprotsessi üldisest iseloomust, seetõttu on valvekirurgiks olnud hageja keeldumine valvegünekoloogile assisteerimisest 16.05.2008.a mitteõiguspärane. Hagejalt ei nõutud assisteerimisel spetsiaalseid teadmisi günekoloogia valdkonnas, kuna operatsiooni tegi günekoloog, kes omab selles valdkonnas vastavaid teadmisi, aga valvekirurg peab sellejuures assisteerima ja vajaduse korral abistama kui kirurg. Peale selle, eriarstide teineteise assisteerimine on Narva Haiglas vastuvõetud normaalne praktika, kuna nad saavad abi osutada, kasutades just nimelt oma erialaseid teadmisi. Hageja teguviis on distsiplinaarsüütegu vastavalt Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 punktile 1, st töötajate seaduslike kohustuste süüline rikkumine. Töötajale pandud selle kohustuse rikkumise ja süülisuse otsustab tööandja. Distsiplinaarkaristust määrates hindas kostja hageja tegevust, nimelt kirurgi keeldumist assisteerimast valvegünekoloogile kui ametikohustuste täitmata jätmist, mis on ette nähtud TLS § 50 punktides 1 ja 7, SA Narva Haigla sisekorraeeskirja punktis 4.2 (1), SA Narva Haigla kirurgiakliiniku kirurgi ametijuhendi punktis 1.4, SA Narva Haigla arstieetika koodeksi lõike 1 punktis 5, lõike 4 punktis 20. Kooskõlas nimetatud normatiivdokumentidega oli hageja kohustatud ilma erikorralduseta täitma ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust ja tööprotsessi üldisest kulgemisest, täitma oma ametikohustusi, arsti tegevuses peab alati olema valmisolek vastastikuseks abistamiseks ja toetamiseks, arst mõistab vajadust töötada ekstremaalsetes ja suurt intensiivsust nõudvates töötingimustes.Kostja ei leidnud asjaolusid, mis õigustaksid hageja käitumist. Asjaoluks, mis raskendab hageja vastutust, on ebakollegiaalne käitumine, arstieetika koodeksi mittejärgimine. Kostja arvab, et hageja esitas tema vastu alusetu, rahuldamisele mittekuuluva nõudmise. Ülaltoodu alusel kostja palub jätta K A-M hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda, kohtuistungile kutsuda tunnistajatena: V N, G D, selgitamaks kohtule asjaolusid, mis omavad tähtsust kohtuasja lahendamiseks. Kostja soovib menetluses kasutada tõlki.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl-d 60) hageja jääb oma nõuete juurde. Kostja ei ole märkinud õigusakti või käskkirja, millest on näha, et hageja pidi täita assisteerimist. Samuti kostja ei ole esitanud õigusteostamise akti, et assisteerimise mittetäitmise eest hagejale saab määrata distsiplinaarkaristuse. Ainult kostja arvamus, et hageja ei pea teda eriteadmisi günekoloogia valdkonnas ning hageja saab assisteerida arstile teises valdkonnas, ei anna aluseid, et hageja saab täita tööd, milles temal ei ole eriteadmisi, kuna hageja vastutab oma töö eest. Kostja esitas hageja seletuskirja, millest on näha, et enne kui anda oma nõusolek assisteerimiseks või keelduda assisteerimast, hageja tutvus oma ametijuhendiga, kus ei ole ette nähtud täita kohustusi, mille eest hagejale oli määratud distsiplinaarkaristus. Seega on näha, et hageja täidab vastutus tudekalt oma kohustusi ning ei ole neid rikkunud. Hageja ei ole rikkunud töökohustusi, mis on sätestatud töölepinguga, eetikakoodeksiga ja ametijuhendiga, aga töökohustusest keeldus, milliseid nõudis isik, kellel ei olnud õigusi hagejale anda korraldusi või korraldusi (kooskõlas töölepinguga p 2.4), mitte reguleeritud õigusaktiga, mis lubab kohaldada distsiplinaarkaristust hagejale ning tuleb tühistada.

4(12)

Tsiviilasi nr 2-08-27410

Kostja ei ole esitanud ühtki dokumentaalset tõendit, mille kohaselt hageja ei oma õigust keelduda arstile assisteerimisest, valdkonnas, milles hagejal ei ole eriteadmisi.

KOSTJA ARVAMUS HAGEJA SEISUKOHA KOHTA

Kostja esitas 07.11.2008 oma arvamus hageja seisukoha kohta tema vastusele (tl 71-72), mille kohaselt kostja ei ole nõus hageja nõudmisega tunnistada 30.06.2008.a käskkiri nr 56 k-2 “Distsiplinaarkaristuse määramisest” ebaseaduslikuks. Kostja põhjendas oma seisukohta TLS § 50 punktiga 1, SA Narva Haigla töösisekorra eeskirjade punktiga 4.2.(1), vastavalt millele hageja, olles kostja töötaja, on kohustatud täitma lepingus kokkulepitud tööd ja erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust ja tööprotsessi üldisest käigust. Abi, mille saamiseks hageja poole pöördus tema kolleeg - naistearst, kes opereeris erakorralist patsienti, ei väljunud hageja kutsealaste teadmisse ja oskuste raamest. Hagejalt ei nõutud tööd naistearstina. Hageja viide sellele, et tema ametijuhendis puudub kohustus assisteerida günekoloogile, ei ole põhjendatud, kuna üldiselt teada on fakt, et töötaja kõiki kohustusi ei ole võimalik esitada tema ametijuhendis. Seepärast on seaduseandja ette näinud Töölepingu seaduse § 50 punkti 1, mida on ülalpool tsiteeritud. Oma seisukohta hageja üleastumise kohta põhjendas kostja TLS § 50 punktiga 7, SA Narva Haigla kirurgiakliiniku kirurgi ametijuhendi punktiga 1.4, vastavalt millele hageja on töötajana kohustatud täitma töölepingu tingimusi, sealhulgas ametijuhendit. Kooskõlas SA Narva Haigla 01.07.2004.a kirurgiakliiniku kirurgi ametijuhendi punktiga 1.4 on hageja kohustatud täitma tööandja seaduslikke käske. Kostja tuletab hagejale meelde, et oma 12.02.2007.a käskkirjaga nr 33 kinnitas kostja Arstieetika koodeksi. Kooskõlas Arstieetika koodeksiga peab arsti tegevuses olema abivalmidus, vastastikune aitamine. Arst peab arusaavalt suhtuma vajadusse töötada erakorralistes tingimustes. Kahjuks ei ilmutanud hageja temalt nõutavaid kutsealaseid omadusi, rikkus arstitöö kollegiaalsuse põhimõtet. Rohkem kui imelikult kõlab hageja põhjendus, et enne, kui keelduda assisteerimisest, uuris ta põhjalikult oma ametijuhendit, et leida sellest oma vastavat kohustust: hagejat kutsuti abi osutama kolleegile, kes opereeris öisel ajal erakorralist patsienti. Peale selle, hageja läheb vaikides mööda faktist, et öisel ajal puuduvad haiglas teised eriarstid (kirurgid, günekoloogid), kes oleksid võinud aidata erakorralist patsienti opereerivat naistearsti.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Tunnistajana ülekuulatud V N andis ütlusi selle kohta (tl-d 95, 118-119), et ta töötab Narva Haigla kirurgia kliiniku juhatajana 4 aastat, omab meditsiiniline kõrgharidus ja 27 aastat tööstaaži erialal. Hageja keeldus erakorralises operatsioonis assisteerimast. Tema ütles, et see on HIV positiivne haige ja see ei kuulu tema ametikohustuste hulka. Valve kirurgid aitavad günekoloogi. Eesti 5(12)

Tsiviilasi nr 2-08-27410

Haiglate põhimääruste järgi, kui haiglas on 2 opereerivat arsti, siis nad peavad aitama. See ei toimu nii tihti, et üksteist aitavad. Varem günekoloogid said ise iseseisvalt hakkama. Öösel oli valves 2 õde ja alates eelmisest aastast hakkas valvama 1 õde. Kuni 16.05 hagejal ei olnud keeldumisi, tunnistaja selliseid juhtumeid ei mäleta. Tunnistaja ei tea pöördumisest Tervishoiuameti poole mitte midagi, haigas sellist ei arutanud. Igas haiglas on olemas põhimäärus. Mingit üldist Eestis ei ole. Tunnistaja ei tegelenud dokumentatsiooniga, kuna tuli ettekanne günekoloogia juhatajalt. See ei ole tunnistaja otsus, see on opereeriva günekoloogi otsus. Asi on selles, et kui üks kolleeg palub teist aidata, siis ta tõesti vajab abi, kuna arstidel on kollegiaalsed suhted. Öösel on olemas erakorralise meditsiini arst, kes saab anda korraldusi teistele valvearstidele ja tema on vastutav arst, kirurg ja traumatoloog ja anestesioloog. Samuti valves on terapeut. Kõige lähedasem kirurgile arst on traumatoloog, kes töötab operatsiooni ruumis. Tunnistaja arvates günekoloogi võiks abistada kirurg, kuna see on kõhul operatsioon ja veel operatsioonidel töötab traumatoloog. Hageja tegevused hinnata ei ole õige, situatsioon on selline, et esmakordselt on vaja osutada abi ja pärast otsustada kellel oli õigus. On olemas sellised erialad, mis on olemas Kirurgia kliinikus. Kahjuks kõike ei saa kirja panna. Spetsiaalselt keegi ei pidanud andma korraldust, siin oli palve, korraldust ei olnud. Arstid pöörduvad üksteise poole ainult palvetega. Korraldusega võib pöörduda ainult juhataja. Kui üks spetsialist vajab teise arsti abi, siis mida teha. Arstidel on olemas vastastikune abi. Kui midagi juhtub, siis operatsioonile läheb teine arst. Loomulikult appi tuleb teine arst. Kõik jääb samaks, mis oli enne. Tehakse mingi otsus ja tehakse mingi täiendus. Antud juhtum andis märku sellest, et tuleb midagi muuta. Korraldusi ei ole. Kui arst vajab konsultatsiooni, siis nad kutsuvad üksteist enda juurde. Kui traumatoloog vajab kirurgi abi, siis ta kutsub teda. Assisteerida saab õde- ja arst-assistent. Peab olema abiline, kes aitaks opereerivat arsti. Antud situatsioonil võiks ka aidata arst-traumatoloog. Traumatoloog ei tööta kõhu operatsioonidel. Kirurg saab osutada kvaliteetsemat abi. Kõige tihemini kutsutakse kirurgi. Abi ja assisteerimine on üks ja sama asi. Ortopeed ja traumatoloog on üks ja sama. Traumatoloog saab osutada vähem kvalifitseeritud abi antud operatsioonil. Varem tehti seda nagu enesemõistlik. Arstidel on olemas arstieetikakoodeks, kui tema rikub seda, siis selle eest avaldatakse noomitus. Kui see on kirjutatud, siis see on kirjutatud täitmiseks. See ei ole seadus. Kirurgiaosakonnas on tavaliselt umbes 35 inimest. Üldhaiglas kirurg-sõna ei olnud öeldud. Narva haiglas kirurg peab olema alati. Kirurg, terapeut, arst-günekoloog, need peavad olema haiglas. Otseseid keeldumisi varem ei olnud. Hageja varem ei keeldunud HIV positiivseid opereerimast. Oma kirurgia osakonnas tema opereeris HIV positiivseid mitmekordselt. Tema täitis oma kirurgi kohustusi. Tunnistajana ülekuulatud G D andis ütlusi selle kohta (tl-d 120, 121, 122-123), et ta töötab SA Narva Haigla günekoloogina, omab kõrgharidust ja 32-aastase erialase tööstaaži. Haiglasse sattus sünnitaja HIV-positiivse viirusega. Olid juba sellised juhtumid, ja kui olid sellised olukorrad, siis kirurgid aitavad günekoloogid. Kui tunnistaja helistas hagejale, ta loobus tulemast. Alles pärast telefoni kõnet operatsiooniõde ütles tunnistajale, et kirurgid ei hakka käima sellistel operatsioonidel. Tunnistaja kuulis sellest esimest korda. Kuna operatsiooniõde andis oma nõusoleku koos tunnistajaga opereerima, siis nad tegi operatsiooni (keisrilõiget) koos. Pärast tunnistaja küsis oma juhatajat antud situatsioonist, sellele ta vastas, et kuuleb sellest esimest korda, kuid sellist situatsiooni ei pea olema. 6(12)

Tsiviilasi nr 2-08-27410

Valvekirurgi abi tunnistaja vajas, kuna see operatsioon nõudis assistendi, operatsioon oli erakorraline ja tuli seda tegema kiiresti. Kirurgiabi oleks soovitav. Oleks hea, kui osaleks kirurg, kes teab operatsiooni käiku. Operatsiooni õde pidi abistama tunnistajat ja veel instrumente ette andma. Paralleelselt ta pidi tegema oma tööd. Tunnistaja saaks pöörduda teise arsti juurde, ta saaks kutsuda juhatajat kodust. Juhataja soovitusel günekoloogid võivad kutsuda abiks valvekirurgi, kui naisel on olemas raske patoloogia. Juhtaja tuleb siis kui on näha, et naisel on raske patoloogia, sel juhul ta asendab valvekirurgi. Naine sattus öösel, see operatsioon ei olnud plaanioperatsioon. Naisel oli juba suur avatus. Anestesioloog peab olema ja kirurg ka, nad on valves. Sellest dokumenti (juhendit) tunnistaja pole lugenud, aga see oli öeldud juhataja poolt. Soovitav, et oleks veel mingi inimene abiks. Tunnistaja ei mäleta kui kaua kestis see operatsioon. Erinevalt 10- 20 inimest asub günekoloogia osakonnas. See operatsioon kestis umbes 30 minutit. Haiglas on veel erakorralises meditsiinilises abis olemas veel 2 inimest vastuvõturuumis. Tunnistaja ei mäleta, kas oli traumatoloog või mitte. Võib olla oli. Tunnistaja ei kutsunud traumatoloogi, kuna tihedamini kutsutakse kirurg. Tunnistaja ei võtnud teisi arste. Tunnistaja teadis sellest, et on vaja kutsuda abi kirurgi näol, umbes aasta. Tunnistaja tööstaaž on 36 aastat. Tunnistaja ei mäleta, kui palju aega möödus naise haiglasse sattumisest kuni operatsioonini. Operatsioonil ei pea olema infektsionist, kui seda tehakse HIV positiivsele. Päeval arstid saavad ise hakkama, öösel aga vajavad kirurgi abi. Kirurg assisteerib. Erakorraline juhtum seisnes selles, et oli vaja kiiremini sünnitama seda last, et sünnitus ei toimuks loomulikul teel, et ei toimuks lapse infitseerimise, et vett ei jookseks. Operatsiooni ettevalmistamiseks antakse 15 minutit. Haige sattus kohe operatsiooniruumi, tunnistaja kohe helistas hagejale. Sattumise momendist kuni operatsioonini möödub umbes 10-15 minutit. Kui arst vajab nõu, siis võib ta helistada juhatajale, antud situatsioonis sellist vajadust tunnistajal ei tekkinud. Operatsiooni õde pakkus tunnistajale oma teenused ja tunnistajal ei olnud aega otsida teist arsti. Haige sattumisest vastuvõturuumi tunnistaja sai kohe teada. Kõik see toimus väga kiiresti. Keisrilõiked tehakse tihti. 31.12.2008.a käskkirjaga tunnistaja ei ole veel tutvunud. Ei tea sellest, et peab kutsuma valve günekoloogi. Päeval operatsioonil osaleb arst, kes töötab sünnitusosakonnas, samuti kutsutakse naistearste. Valve teenistuses päeval töötavad arstid. Kui tekkib vajadust, siis nad kutsuvad günekoloogi, keda on alati 3 inimest. On olemas sellised päevad, kui on raske näiteks tunnistajal üksinda olla, ta teeb operatsiooni oma osakonnas ja ühe korraga osaleb operatsioonil, kui keegi tuleb sünnitama. Tunnistajal ei olnud hageja vastu pretensioone. Tunnistajana ülekuulatud P L andis ütlusi selle kohta (tl-d 114, 115, 116-117), et ta töötab SA Narva Haiglas erakorralise meditsiinilise kliinikumi juhatajana ja täidab ülemarsti kohutusi, omab meditsiiniline kõrgharidus ja tööstaaž on 19 aastat. Tunnistaja leiab, et hageja pidi aitama. On olemas situatsioonid, kui mingist tegevusest sõltub inimese elu. 7(12)

Tsiviilasi nr 2-08-27410

On olemas heaarsti praktika ja on olemas arstieetika koodeks ja on olemas, et arst on kohustatud aitama haiget inimest ja kolleegi. Tunnistaja ise väga kaua aega oli valves. Ja on rakse kommenteerida. Kui ei ole kirjutatud, mida on vaja teha, see ei tähenda, et tema ei pea aitama patsiendi. Seda ta peab tegema, kuna tema on arst. Teisi arvamusi siin ei ole. Kui arst näeb inimest kes vajab abi, ta peab abi osutama, sõltumata sellest, kes see arst erialalt on. HIV-positiivne inimene ei ole takistuseks abi osutamiseks. Üks punkt arsti eetikast räägib, et arst ei saa eristada haigeid soo, rassi ja sotsiaaltaseme järgi. 31.12.2008.a käskkiri kajastab organisatsioonmomendi, mis praegu Eestis on, see käskkiri ei puutu sellesse situatsioonisse. Selles nimekirjas on kirjutatud, kes peavad haiglas kindlasti valves olema, seal ei ole günekoloogi. Tunnistaja ei tea, miks hageja keeldus assisteerimast. Tema peab seda seletama. See oli ootamatu. Peale seda juhtumit me helistati Kohtla-Järvele, et selgitada, kuidas nendel selle asjaga on. Kuidas nemad lahendavad sellist situatsiooni. Meist keegi ei saanud aru. Neil ei olnud sellist situatsiooni, kui keegi keeldub oma kollegi aitamast. Miks kirurg peab puhkama, kui kuskil laps ja naine vajavad abi. Olid juhtumid, kui kirurg ei saanud kohe minna. Tunnistaja praktikas ei olnud selliseid juhtumeid, kui kirurg loobus ilma põhjuseta osaleda operatsioonil. See juhtum oli tunnistaja jaoks ootamatus. Tunnistaja ise valvas ja assisteeris õppimise ajal ilma erialaste oskusteta. Tunnistaja ei tea konkreetseid juhtumeid, kui kirurgid keeldusid põhjuseta assisteerimast. Distsiplinaarkaristust keegi ei saanud. Olid juhtumid, kui kirurgid hommikul avaldasid oma ohtu, et nad peavad assisteerima HIV-positiivsetele, need momendid olid, kuid, et loobuda assisteerimast, tunnistaja ei mäleta neid juhtumeid. Koos M (SA Narva Haigla naistekliiniku juhataja) tunnistaja helistas Kohtla-Järvele, küsisid nõu, mida teha. Neil on olemas kindlustus, kuid see on teine asi. Seda küsimust juba esitati ühele infektsionistile, kui juhtub nakkumine, siis on olemas seadus. Arst, kes oli süstitud, saab kohe ravi. Tol ajal, kui arsti kutsuti assisteerimisele, tema ei osutanud meditsiinilist abi. Arst asub selleks, et kui midagi juhtub, osutada abi. Narva Haiglas on olemas 6 valvearsti. Arst peab haiglas olema, et osutada abi seal, kus seda on vaja. Põhikorraldused on kirjutatud töölepingus. Siin ei ole juttu korraldusest, siin on juttu arsti vastastikusest abist. Tunnistaja teadis distsiplinaarkaristusest, ta oli sellega nõus. Hageja on rikkunud põhikohustus, tema peab ravima kõiki haigeid ja aitama vastavalt oma võimalustele. Sõna “assisteerima” konkreetselt ei ole. Temal on olemas arsti kohustused. Ei ole võimalik seda kirjutada, seda nähakse ette. Günekoloog palus õde temal aidata. Tema oli ju juba operatsiooniruumis. Kui õde keelduks, siis günekoloog kutsuks teist arsti. Assisteerimine on normaalne arsti käitumine. See on hea tava ravipraktikas. Kui arst üksinda võib tekitada ohtu haigele, siis tema kutsub abi. Pärast seda juhtumit sellest räägiti administratiivkoosolekutel, panevad kuskile kirja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus otsustab ka menetluskulude jaotuse.

8(12)

Tsiviilasi nr 2-08-27410

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel 02.01.2006 oli sõlmitud tööleping nr 1/2006 (tl 6-7). Töölepingu p.p-de 1.1 ja 2.1 kohaselt hageja asus töötama kostja juures alates 03.01.2006 üldkirurgi 1,0 ametikohaga kirurgia kliiniku kirurgia osakonda. Töölepingu p.p 2.2 järgi töötaja töö sisuks on ülgkirurgi tööalased kohustused, töö eritingimustena on töölepingu p.p 2.3 sätestab töö tegemine töövahetustes. Vastavalt töölepingu p.p 2.4 tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult kirurgia kliiniku juhataja. Vastavalt naistekliiniku juhataja A. M 20.05.2008 raportile (tl 25, 26) “16. mail 2008.a öösel hospitaliseeriti sünnitus-günekoloogiaosakonnas patsient lõpuni kantud rasedusega ja välja voolanud lootevedelikuga. Meditsiiniliste näidustuste põhjal tuli teha erakorraline keisrilõige. Valvegünekoloog G. D helistas kirurg M palvega assisteerida, kuid sai keeldumise alusel, et patsient on HlV-positiivne. See ei ole esimene juhus, kus kirurgid keelduvad assisteerimast sellisel põhjusel. Pean arst M sarnast käitumist Arstieetika koodeksiga vastuolus olevaks ja ametijuhendi rikkumiseks.” SA Narva Haigla 22.05.2008 korraldusega nr 45 (tl 27, 28) kohustati:
kirurgiakliiniku kirurgi K. A-M esitada 26.05.2008.a juhatuse esimehele O. S kirjalik seletus oma ametikohustuste täitmatajätmise põhjuste kohta
kirurgiakliiniku juhataja V. N esitada 28.05.2008.a juhatuse esimehele O. S kirjalik hinnang kirurgiakliiniku arsti poolt oma ametikohustuste täitmatajätmise kohta. Vastavalt hageja 26.05.2008 ettekannele (tl 30, tõlke eesti keelde tl-l 29) 16.05.2008.a saabus sünnitusosakonda rase patsient. Hagejale helistas ennast esitlemata günekoloog, kes ütles, et saabus HlV-infektsiooniga naine, vajalik on keisrilõikus ja küsis „kas saate mind assisteerida?”. Hageja keeldus, kuna uurides SA Narva Haigla kirurgiakliiniku kirurgi ametikohustusi, ei leidnud, et kirurgi ameti kohustustesse kuulub günekoloogide assisteerimine. Hageja kui kirurgiakliiniku kirurg, täidab oma ametikohustusi korrektselt. Hageja opereerib HlV-positiivseid ja mitte ainult, kusjuures operatsioonide kestus moodustab üle 3 tunni, kuid ta ei ole kunagi pöördunud günekoloogide poole abi saamiseks, kui aga vajab abi, siis kutsub välja kirurgiakliiniku osakonnajuhataja. Iga eriarst saab oma tööga hakkama suurepäraselt ja kõrvalise abita, nagu seda tõestas dr G. D, kes sai operatsiooniga suurepäraselt hakkama. Hagejal on kujunenud arvamus, et haiglas on inimesi, kes selle asemel, et tegeleda oma ametikohustustega, kirjutavad ettekandeid. Hiljuti andis hageja dr M üle patsiendi munasarja tsüstiga. Ta kutsus välja dr M, kuigi ei olnud vaja erakorralist operatiivset sekkumist. Dr M saabus naist opereerima öösel. Tuleb välja, et dr M HlV-infektsiooniga haige operatsioonile ei tulnud, kuid lihtsale operatsioonile tuli, kuigi oli kohustatud tulema, et ei tekiks mingeid tüsistusi. Hageja arvab, et tuleks õppida kirurgiakliiniku osakonna juhatajalt. Oma 27.05.2008.a kirjaga (tl 31, 32) teatas V. N järgnevat:
K. A-M keeldumise fakt assisteerimisest keisrilõike operatsioonil 16.05.08.a leidis asset 9(12)

Tsiviilasi nr 2-08-27410

teineteise abistamine kirurgi, traumatoloogi ja akušöör-günekoloogi valvekorras operatsioonide ajal tuleneb tööprotsessi üldisest iseloomust
V. N arvab, et keeldumine abist operatsiooni ajal ükskõik millise ülalnimetatud spetsialisti poolt ei ole õiguspärane
V. N tegi ettepaneku avaldada K. A-M noomituse ja viia sisse täiendused kirurgi, ortopeedi ja akušöör-günekoloogi ametijuhenditesse. 30.05.2008.a käskkirjaga nr 56k-2 (tl 8, tõlke eesti keelde tl-l 15-16) mõjuvate põhjusteta teenistuskohustuste süülise mittetäitmise eest- põhjusetu keeldumise eest assisteerida 16.05.2008.a valvegünekoloogile arstiabi osutamisel patsiendile, töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1 ja SA Narva Haigla töösisekorraeeskirja p 5.4 alusel, määrati SA Narva Haigla kirurgiakliinuku kirurgile K A-M distsiplinaarkaristus noomitusena. Käskkirja põhjenduste kohaselt 16.05.2008.a tuli SA Narva Haigla rase patsient, kellele oli vaja teha kiireloomuline keisrilõige. Valvegünekoloog kutsus välja valvekirurgi K A-M. Kirurg K.AM keeldus operatsioonil assisteerimisest, viitas sellele, et patsient on HIV-positiivne, 26.05.2008.a kirurg K.A-M kinnitas oma seletuskirjas keeldumist assisteerida operatsioonil valvegünekoloogile. Arst seletab oma keeldumist sellega, et valvegünekoloogile assisteerimine ei ole tema tööülesanne. Kirurgiakliiniku juhataja V. N arvamusel valvekirurgipoolne teiste spetsialistide, günekoloogide, traumatoloogide jne aitamine tuleneb arst-kirurgi üldisest töö iseloomust, seetõttu kirurg K. A-M keeldumine assisteerida 16.05.2008.a valvegünekoloogile, on õigustamatu. Tööandja hindab kirurg K.A-M keeldumist assisteerida valvegünekoloogile 16.05.2008.a oma teenistuskohustuste, ettenähtud TLS § 50 punktides 1, 7 ja SA Narva Haigla 09.12.2002.a töösisekorraeeskirja punktis 4.2 (1), SA Narva Haigla kirurgiakliiniku 01.07.2004.a kirurgi ametijuhendi punktis 1.4 ja 12.02.2007.a käskkirjaga kinnitatud Arsti eetikakoodeksi lõike 1 punktis 5 ning lõike 4 punktis 20, vastavalt millele töötaja on kohustatud ilma erikorralduseta täitma ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, täitma töölepinguga ettenähtud kohustusi, juhinduma tööandja käskkirjadest, arsti tegudest peab alati nähtuma valmisolek aidata ja vastastikune väljaaitamine, arst saab aru vajadusest töötada ekstreemsetes olukordades, süülise mittetäitmisena. Tööandja ei näe asjaolusid, mis õigustaks töötaja käitumist. Töötaja vastutust raskendavaks asjaoluks on mittekollegiaalne käitumine. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 48 (poolte vastastikused kohustused) kohustab nii tööandjat kui töötajat täitma oma töökohustusi. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (edaspidi TDVS) määrab distsiplinaarsüüteo mõiste, distsiplinaarkaristused ja nende määramise korra. Distsiplinaarsüütegudeks on sealhulgas töölepingu seaduse (TLS) §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmatajätmine või mittenõuetekohane täitmine, milliste eest on tööandja õigustatud määrama TDVS § 3 (distsiplinaarkaristused) märgitud karistuse. Tööandja, määrates töötajale distsiplinaarkaristuse, leidis, et töötaja rikkus TLS § 50 punktides 1, 7. ettenähtud teenistuskohustused. TLS § 50 punkti 1 kohaselt töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust ja sama paragrahvi p-st 7 tuleneb, et töötaja on kohustatud ka täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. Töötajapoolse töökohustuste rikkumise avastamisel peab tööandja kõigepealt veenduma, kas see rikkumine kujutab endast üleastumist TDVS mõttes, st kas töötaja eksis mõne talle pandud 10(12)

Tsiviilasi nr 2-08-27410

kohustuse suhtes, ei täitnud seda või ei täitnud nõuetekohaselt või tegi midagi niisugust, millest ta oleks pidanud hoiduma. Peale selle on vaja välja selgitada, kas töötaja käitumine oli süüline või esines mingi mõjuv põhjus. Töötaja distsiplinaarvastutusele võtmisel tuleb silmas pidada Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt töökohustuste täitmata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Töötaja üleastumise raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema suhtumine oma käitumisse ja selle tagajärgedesse. Üleastumise toimepanemise asjaoludena tuleb arvestada samuti olukorda, milles see toime pandi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.05.2002 otsus asjas nr 3-2-1-48-02). 02.12.2002 kinnitatud SA Narva Haigla töösisekorraeeskirjade (tl 73-83) p.p 4.2 – 1) kohaselt töötaja kohustub kinni pidama kollektiiv- ja töölepingu tingimustest, käesolevate eeskirjade, samuti seaduse ja muude normatiivaktide seisukohtadest, mis reglementeerivad TÖÖTAJA tööd; tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või selle üldisest käigust; pidama kinni ettenähtud tööajast. Hageja oli tutvustatud nimetatud töösisekorraeeskirjadega 02.01.2006 (tl 84). Vastavalt SA Narva Haigla kirurgiakliiniku kirurgi ametijuhendi (tl 51-53, 54-57) p.p 1.4 kirurg juhindub oma kohustuste täitmisel kehtivast seadusandlusest (sh Võlaõigusseadusest, Isikuandmete kaitse seadusest), seadusest tulenevatest normatiigvaktidest, ravijuhistest, Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi käskkirjadest, otsustest ja muudest normatiivaktidest, Töösisekorraeeskirjast, käesolevast ametijuhendist, tööandja, ravijuhi ja kliiniku juhataja suulistest ja kirjalikest käskudest ja korraldustest jne. Hageja oli tutvustatud nimetatud ametijuhendiga 02.01.2006 (tl 57 pöördel). Tulenevalt SA Narva Haigla arstieetika koodeksi (tl 36-41, 42-48) üldosa punktist 5 arst saab aru vajadusest töötada ajutiselt ekstremaalsetes ja suure intensiivsusega tööd nõudvates olukordades. SA Narva Haigla arstieetika koodeksi IV jao “Meeskondlik töö, kollegiaalsus” punktist 20 tuleneb, et arst ei keeldu noorte kolleegide (näiteks residentide, praktikantide) juhendamisest ja konsulteerimisest. Arsti tegevuses peab alati olema abivalmidus ja vastastikune toetamine. Nimetatud arstieetika koodeksiga oli hageja tutvustatud (tl 50, 49). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 16.05.2008 operatsioon, kuhu assisteerimiseks kutsuti hagejat, oli erakorraline günekoloogiline operatsioon. Kohus tuvastas SA Narva Haigla 30.05.2008.a käskkirjaga, millega hagejale määrati distsiplinaarkaristusena noomitus ja hageja seletusega (rapordiga), et ta keeldus keisrilõige operatsioonil assisteerimast mitte sellepärast, et patsient oli HIV-positiivne, vaid seoses sellega, et leidis, et selles operatsioonis assisteerimine ei kuulu tema ülesannete hulka. Tunnistaja V. N andis ütlusi selle kohta, et hageja nii enne vaidlusaluse juhtumit kui ka pärast seda opereeris HIV-positiivseid patsiente mitmekordselt. Naistearst G. D, kellele atesteerimast keeldumise eest karistati hagejat distsiplinaarkorras, tunnistajana antud ütluste kohaselt, omab ta tööstaaži erialal enam, kui 30.aastat. Kohus tuvastas SA Narva Haigla kirurgiakliiniku kirurgi ametijuhendi p.p 3.1 (tl 51), et kirurg kohustub töötama graafiku alusel ja tema kohustuste hulka kuulub ka kohustus valvekorra ajal üle vaatama ja abi osutama kirurgiliste, traumatoloogiliste ja LOR haigestumisega patsientidele. G. D andis ütlusi selle kohta, et operatsioon, millele ta kutsus hagejat assisteerimas 16.05.2008, oli erakorraline, see tuli teha kiiresti, kuna HIV-positiivne patsient hakkas sünnitama, oli emaka 11(12)

Tsiviilasi nr 2-08-27410

suur avatus, ja lapse nakkamise välistamise huvides tuli teha keisrilõiget, et takistada sünnitusele “loomulikul teel”. Tunnistaja vajas valvekirurgi abi, see abi oleks soovitav, et oleks veel inimene abiks, kuna kirurg teab operatsiooni käiku. Operatsioon kestis umbes 30 minutit. Kirurgikliiniku juhataja V. N andis ütlusi selle kohta, et kui üks kolleeg palub teist aidata, siis ta tõesti vajab abi, kuna arstidel on kollegiaalsed suhted. Tunnistaja arvates günekoloogi võiks abistada kirurg, mitte traumatoloog, kuna operatsioon oli kõhul. Traumatoloog ei tööta kõhu operatsioonidel, kirurg saab osutada kvaliteetsemat abi. Antud juhul oli mitte korraldus tulla assisteerida, vaid teise eriala arsti palve abist. Hageja seletas kohtuistungil, et kui talle helistas günekoloog ja palus assisteerida operatsioonil, hagejal ei olnud erakorraliseid patsiente ja seega oli võimalus tulla oma kolleegi aitamas. Kohus leiab kõike ülaltoodu hinnates tervikuna, et hageja keeldumine erakorralise keisrilõige operatsioonil assisteerimast ehk tema abi vajavat kolleegile seda abi andmisest keeldumine on mõjuvate põhjusteta teenistuskohustuste süüline mittetäitmine ehk töökohustuse rikkumine, mis kujutab endast üleastumist TDVS mõttes. Kohus leiab, et ei oma tähtsust, et valvegünekoloog ise sai operatsiooni tegema. Tal aitas operatsiooniõde, kes pidi assisteerima ja teha paralleelselt oma tööd – anda arstile instrumente. Seega on tõendatud kõrvalabi vajadus. Lähtudes kõigest ülaltoodust leiab kohus, et hageja karistamine oli põhjendatud ja seaduslik, distsiplinaarkaristuse valimisel oli arvestatud kõik asjaolud ja karistus noomituse näol ei ole vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna hagi on jäetud täies ulatuses rahuldamata, seega on see tehtud hageja kahjuks, kannab antud asjas kõik menetluskulud hageja. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 630 lg 1, 632 lg

Tamara Šabarova Kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.