Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada toimetada hagejale ja kostjale.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 13.10.2008 esitas hageja Balti Investeeringute Pank AS (BIG Pank) Viru Maakohtusse hagi Ü K `i vastu võlgnevuse 139 221.04 krooni ning lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.04.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0800279/45st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 6429,46 Eurot, mis oli lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 100 599,19 Eesti krooniga. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,11% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse BIG Pank AS`i krediidilepingute üldtingimusi S. Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletustekirjad ja 04.07.2008 ka hoiatuse võlgnevuse mittetasumisel lepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks. Kuivõrd kostja hageja kirjadele ei reageerinud ja lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, siis oli hageja sunnitud lepingu 29.07.2008 üles ütlema ning pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja nõuab, tuginedes lepingule ning seadusele, kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 139 221,04 krooni, millest 100 599,19 krooni on tagastamata krediidisumma, 10 300,85 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 20 119,84 krooni leppetrahv, 1005,99 krooni lepingu sõlmimise tasu, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 6195,17 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista alates 13.10.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24.11% tagastamata krediidisummalt aastas.

Oma nõude põhistamisel tugineb hageja AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimustele nr S ja VÕS § 402, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 2, 416 lg 1, 108 lg 1 113 ja 158 ning TsMS § 367 sätestatule. Hagiavaldusele on lisatud hagis esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendidlepingu koopia, koopiad meeldetuletuskirjadest, lepingu ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest, koopia hageja poolt kehtestatud hinnakirjast ning viiviste arvestus. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega ja taotleb kostja poolt hagile vastuse esitamata jätmise korral asjas tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Hagi tagamisel taotles hageja ka hagi tagamist. 14.10.2008 kohtumäärusega hageja taotlus rahuldati ning sama määruse alusel on hagi tagamiseks arestitud kostjale kuuluvad pangakontod ja hoiused poole tagastamata krediidisumma - 50 299.60 krooni ulatuses Eesti Vabariigis tegevusluba omavates krediidiasutustes. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel või hageja taotlusel (alates 01.01.2009 üksnes hageja taotlusel) hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata Hageja on hagiavalduses esitanud ka taotluse kostja poolt hagile kohtu määratud tähtajaks vastuse esitamata jätmisel asja lahendamist tagaseljaotsusega ning nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud 22.12.2008. Seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 06.01.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 158 lg 1 402, 415 lg 1 ja 416 lg 1 alusel.

Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestab ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt pakkus hageja ka VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust võla tasumiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasele täitmisele ei asunud. Seega oli hageja õigustatud lepingut üles ütlema ja nõudma lepingust tulenevate summade tasumist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma, milleks lepingu ja üldtingimuste kohaselt oli 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega kuulub tagaseljaotsusega asja lahendamisel hageja nõue kostjalt käesoleva ajani vastuväidete puudumisel hagiavalduses esitatud nõue rahuldamisele avalduses

märgitud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub väljamõistmisele summa 139 221.04 krooni, millest 100 599,19 krooni on tagastamata krediidisumma, 10 300.85 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 20 119.84 krooni leppetrahv, 1005.99 krooni lepingu sõlmimise tasu, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 6195.17 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 ja 461 lg 4 kohaldamisel kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 13.10.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24.11% tagastamata krediidisummalt aastas.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuna kohus ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, siis on hagejal TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 367; 386 lg 2; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ I.Külavee Ärakiri õige: Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 16. veebruaril 2009.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.