Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, 6, 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ning kostjale. kostjale.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 03.10.2008 esitas AS Hansapank Viru Maakohtusse hagi D I`i vastu võlgnevuse 169 312.26 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et 23.05.2001 sõlmisid AS Hansapank (hageja) ja D I (kostja) teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 1102996406. Arvelduskonto kasutamiseks väljastas hageja kostjale vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimus kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga. 15.11.2002 sõlmisid hageja ja kostja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr 02-134024-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego järelmaksukaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221020728536 ja arvelduskontoga nr 1102996406 ning millega võimaldati kostjale tehingute tegemiseks krediidilimiiti 12 000 krooni ulatuses. Kasutatud krediidi eest arvestab hageja lepingu 1 p 6.2 igapäevaselt intressi, mille määr alates 28.05.2008 on aastas 18% vastavalt hinnakirjale. Kostja kohustus igakuiselt maksma püsimakseid kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Ego järelmaksukaardi püsimakseks määrati 600 krooni kalendrikuus ning maksepäevaks iga kuu 16.kuupäev. Alates 16.01. 2006 kohustus kostja tasuma püsimakseid summas 400 krooni kuus. 25.02.2006 sõlmisid hageja ja kostja naza.neti vahendusel väikelaenulepingu nr 06-025134-VL (leping 2) summas 44 000 krooni, intressimääraga 18% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 48 kuud, kuumaksega 1 302 krooni. Laenusumma kanti kostja laenukontole. 01.09.2006 sõlmisid hageja ja kostja hanza.neti vahendusel väikelaenulepingu nr 06-146387-VL (leping 3) summas 44 000 krooni, intressimääraga 18% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 48 kuud, kuumaksega 1 314 krooni. Laenusumma kanti kostja laenukontole. Kostja jäi lepingute 2 ja 3 laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 26.02.2008. 14.06.2007 sõlmisid pooled hanza.neti vahendusel väikelaenulepingu nr 07-110824-VL (leping 4) summas 31 000 krooni, intressimääraga 18% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 48 kuud, kuumaksega 921 krooni. Laenusumma kanti kostja laenukontole üle. Kostja jäi lepingu järgi ettenähtud maksete tasumisega võlgnevusse alates 28.02.2008. 18.10.2007 sõlmisid pooled hanza.neti vahendusel väikelaenulepingu nr 07-189868-VL (leping 5) summas 5 000 krooni, intressimääraga 19% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 48 kuud, kuumaksega 150 krooni. Laenusumma kanti kostjale üle. Võlgnevusse jäi kostja alates 15.03.2008. 19.12.2007 sõlmisid pooled hanza.neti vahendusel väikelaenulepingu nr 07-228642-VL (leping 6) summas 31 000 krooni, intressimääraga 19% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 48 kuud, kuumaksega 935 krooni. Laenusumma kanti kostjale üle; lepingu järgi ettenähtud maksete tasumisega jäi kostja võlgnevusse alates 28.02.2008. Ajavahemikus veebruar 2008 kuni mai 2008 lepingute nr 2, 3, 4, 5 ja 6 järgi kostja laenumakseid ei tasunud, olles täielikult viivituses nelja üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Hagejal on panga hinnakirja alusel õigus alustada viiviste arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates.

07.04.2006 sõlmisid pooled hanza.neti vahendusel arvelduskrediidilepingu nr 06-049669-KP (leping 7), mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 5 500 krooni. Kostjale võimaldati krediidisumma ulatuses teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot. Intressi kohustus kostja tasuma 16% aastas kasutuses olevast krediidisummast; intressi tasumise tähtpäevaks lepiti kokku iga kuu 26.kuupäev. Kostja kohustus omama tähtpäevaks arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat; tähtpäevaks tasumata summalt on hagejal õigus arvestada viivist hinnakirja alusel. 16.10.2007 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-183216RK (leping 8), mille alusel anti kostja kasutusse Visa Classic Rev(P), mis oli seotud limiidikontoga nr 221038372505 ja teenindava arvelduskontoga nr 1102996406. Lepinguga võimaldati teha kostjal tehinguid krediidilimiidi 14 000 krooni ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli igakuine laekumine. Intressi tuli tasuda kasutuses oleva krediidilimiidi eest iga kuu 16.kuupäeval. Kostja kohustus tagama maksepäeval arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha; tähtpäevaks tasumata summalt on õigus lepingu p 5.8 kohaselt arvestada viivist vastavalt hageja hinnakirjale. Kostja jäi intressi tasumisega võlgnevusse alates 16.03.2008. 01.07.2007 seisuga kehtib tarbijakrediidile viivisemäär 11% aastas ehk 0,30% päevas. 29.05.2008 saatis hageja kostjale kirjad lepingutest tulenevate võlgnevuste suurusest, paludes võlad tasuda hiljemalt 13.06.2008, samuti hoiatades, et võlgnevuse tasumata jätmise korral on hagejal õigus lepingud ennetähtaegselt üles öelda ja lisada ka lepingute 3, 4, 5, 6 ja 7 võlgnevusele trahvi 1% varaliste kohustuste summast. 16.06.2008 ütles hageja lepingud üles ning 22.09.2008 sulges lepingu nr 02-134024-EG limiidi, kandes võla uue lepingu nr 08-138275-KE alla. 25.08.2008 sulges hageja lepingu nr 06-049669-KP limiidi ja kandis võla uue lepingu 119746-KX alla. 23.09.2008 sulges hageja lepingu nr 07-183216RK limiidi ja kandis võla uue lepingu nr 08-139250-KX alla. Hoolimata korduvatest meeldetuletusest ei ole kostja võlgnevust tasunud ega hagejaga ühendust võtnud, samuti ei ole teatanud kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest. Seega, eelnevast tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 01.10.2008 seisuga võlgneb kostja nimetatud lepingute alusel kokku 169 312.26 krooni, millest põhinõue moodustab 152 260.24 krooni ning ülejäänud osa nõudesummast moodustavad kõrvalnõuded – intress, põhiosalt arvestatav viivis, leppetrahv ja selle viivis. Samuti taotleb hageja TsMS § 367 tulenevalt kostjalt viivise väljamõistmist alates 02.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. Hageja tugineb oma nõudes kostjaga sõlmitud lepingutele ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2; 23, 76 lg 1; 735, 410, 101 lg 1 p 1 ja 6, 102, 113 lg 1 ja TsMS 367 sätestatule. Hageja palub asi lahendada kirjalikus menetluses ning kostja poolt tähtajaks hagile vastamata jätmise korral TsMS § 407 lg 1 tulenevalt asjas tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 147 -1 lg 3 tulenevalt palub hageja kostjalt hageja menetluskuluna hagi esitamisel 01.20.2008 tasutud riigilõivu väljamõistmist summas 8 250 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid –kostjaga sõlmitud lepingute koopiad, lepingute andmed sooritatud operatsioonide ja võlgnevuse arvestusega, väljavõte hinnakirjast, laenuvõlgnevusest teatamise ja kohustuste täitmise nõudekiri 29.05.2008, laenukirjade koond, esindaja volitusi tõendav volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel (alates 01.01.2009 kehtivas redaktsioonis – hageja taotlusel) hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hagi esitamisel on hageja esitanud taotlused asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja kostja poolt hagile vaatamata jätmise korral asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostja isiklikult vastu võtnud 10.12.2008 ja dokumentide vastuvõtmisel on kostja andnud ka oma allkirja. Seega oli kostjal vastuse andmise viimaseks tähtajaks (riiklikud pühad välja arvatud) - 27.12.2008. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja käesoleva ajani kohtule vastanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kostja kohustused tulenevad temaga sõlmitud lepingutest. Kuna kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata, siis on hageja lepingud ennetähtaegselt lõpetanud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist vastavalt § 113 lg 1 sätestatule. VÕS § 102 sätestab, et võlgnik peab teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. VÕS § 410 sätestab sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlmimise; VÕS § 735 kohaselt on lubatud maksevahendi omaja kindlakstegemine isikliku tunnuskoodi või muu sarnase võimaluse alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega ka selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni täitmiseni. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaoludel on hagi põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hagiavalduses nõutud ulatuses. Kohtukulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses märkinud oma menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu sumams 8250 krooni, mille palub ka kostjalt välja mõista. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus on hagiavaldusele lisatud. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad täielikult tasumisele kostja poolt. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1; 173; 1741 lg 3; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuosus jõustus 14. mail 2009.a Nooremreferent

/allkiri/

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.