Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

2-09-613

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2009.a Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-613

Tsiviilasi

Lxxxx Pxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Riigipoolse menetlusabi andmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Riigi õigusabi taotleja: Lxxxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Rahuldada Lxxxx Pxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks ja määrata tema esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus advokaat riigi kulul. Õigusabi antakse kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Määrata riigi õigusabi osutajaks OÜ Advokaadibüroo Sirje Must (asukoht Õpetaja 9 Tartu 51003, telefon 7 427 794). Määrus saata teadmiseks Eesti Advokatuurile, Rahandusministeeriumile ja riigi õigusabi osutajale. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Kohus tuvastas: Lxxxx Pxxxesitas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt suri 08.01.2005.a tema elukaaslane Exxxx Txxxx. Taotleja elas temaga koos alates 1957. aastast ja kooselu kestis kuni elukaaslase surmani, s.o 48 aastat. Alates 1966.aastast elasid nad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Neil on ühised lapsed Ixxx (sünd. xxxxxa.) ja Axxx (sünd. xxxx.a.). Pere elatus loomapidamisest ja aiasaaduste müügist. Ühiselt ExxxxxTxxxxxx ehitati üles xxxxxxxxxxxxxx, mis on Exxxx Txxxx nimel. Kuna pooled abielus ei olnud, siis ei kuulu taotleja Exxxx Txxxx seadusjärgsete pärijate ringi ning tal puudub võimalus pärida osa talust. Exxx Txxxx pärijateks on tema lapsed. LxxxxxPxxxx

arvates on temal õigus osale talust. Ta soovib esitada hagi oma õiguste kaitseks. Selleks on andnud soovituse Tartu Üliõpilaste Õigusbüroo ja e-juristid. Lxxxx Pxxx taotleb riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Tema sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus kokku 4190 krooni kuus. Registreeritav vara puudub. Vältimatud püsikulud ühes kuus on ca 4000 krooni. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud hageja taotluse ja majandusliku seisundi teatisega, leiab, et taotlus vastab seaduses sätestatud tingimustele ja tuleb rahuldada. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja sama sätte p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata, et isik ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi (riigi õigusabi) eest tasumisel TsMS-s sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 7 lg 1 sätestab alused, millal kohus keeldub riigi õigusabi andmisest. Käesolevas asjas peab kohus hindama p 1- 5 kohaldamist. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; 2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb; 3) taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara; 4) kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 5) asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et hagejal võib olla raskusi oma õiguste kaitsega. Esitatud asjaolude põhjal soovib LxxxxxPxxx esitada hagi omandiõiguse tunnustamiseks varale (talule). Selline nõue on õiguslikult keerukas ja nõude esitamiseks on vajalikud õigusalased teadmised ja kogemus. Milliseks kujunevad kostja väljavaated õiguste kaitsel, ei ole võimalik hinnata, kuna ei ole teada, milliseid vastuväiteid ja tõendeid vastaspool(ed) võib esitada. Hageja majandusliku seisundi teatise kohaselt on tema igakuiseks sissetulekuks pension 3770 krooni ja sotsiaaltoetus 420 krooni. Registreeritav vara hagejal puudub. Vältimatud püsikulutused ühes kuus (kulud eluasemele, toidule, transpordile) on ca 4000 krooni, lisaks kulud küttepuudele, gaasile jms. Vastavalt RÕS § 7 lg 1 p 4 arvestatud hageja kahekordne keskmine sissetulek oleks 8380 krooni, millest tuleb maha arvestada maksud. Arvestades esitatava nõude keerukust kujuneksid eeldatavad õigusabikulud kindlasti suuremaks kui nimetatud summa, mistõttu ei ole hageja sissetulek piisav, et tasuda iseseisvalt õigusabiteenuse eest. RÕS § 15 lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks sama seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16 ja riigi õigusabi osutav advokaat vastavalt §-le 18. RÕS § 8 sätestab riigi õigusabi andmise viisid. Kohus leiab, et lähtudes esitatavast nõudest ja kostja majanduslikust olukorrast tuleb kostjale vastavalt RÕS § 8 p 1 anda õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja õigusabi kulud.