Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgnik ehitusega tegelev äriühing, kelle põhitegevus oli suunatud Norra turule ehitamisele. 2006 lõpus ja 2007 alguses oli võlgnikul mitu Norraga seotud projekti, mis jäid erinevatel põhjustel kahjumisse. Kuigi OÜ N. bilansi järgi oleks äriühingul justkui piisavalt käibevara, moodustavad praktiliselt kogu käibevara vaid ostjatelt (s.o kauba tellijatelt) laekumata arved kokku summas 1 825 443 krooni. Tänaseks on OÜ N. jõudnud veendumusele, et eelnimetatud summa kättesaamine on ebatõenäoline. Majanduslanguse tõttu on osad tellijad muutunud maksejõuetuks. Osad tellijad aga jätnud ehitustööde eest tasumata vaidluse tõttu töövõtulepingu täitmise üle. OÜ N. on ammnedanud oma võimalused võlgnevuste kättesaamiseks. Norras kohtuvaidluse pidamiseks aga OÜ-l N. puuduvad rahalised vahendid. Samaaegselt on OÜ-l N. kohustused, mida ta ei ole võimeline laekumata summade tõttu rahuldama. OÜ N. suurim võlausaldaja on AS R, kelle nõude kehtivuse üle on pooled viimased poolteist aastat kohtuvaidlust pidanud. AS R.P. esitas OÜ N. vastu katusepleki tarnimisest tuleneva müügihinna nõude. OÜ N. esitas vastuväite, mille kohaselt AS R.P. tarneviivituse tõttu OÜ-le N. tekitatud kahjunõue ületab kõnesoleva müügihinna nõude ning vastavad nõuded tuleb omavahel tasaarvestada. Kuigi AS R.P. tarneviivitus leidis kohtus tuvastamist, ei nõustunud kohus OÜ N. vastuväidetega ning rahuldas 08.10.2008 otsusega täielikult AS R.P. nõude OÜ N. vastu kogusummas 333 251 krooni, jättes OÜ N. vastunõude täielikult rahuldamata. OÜ-l N. puuduvad ressursid otsuse apelleerimiseks, mistõttu tuleb konstateerida OÜ N. püsiva maksejõuetuse saabumist. Kui võlgnevuste sissenõudmine oleks osutunud edukaks või kui AS R.P. nõue oleks ära langenud, oleks olnud võimalik OÜ N. maksejõuetust vältida. Arvestades asjaolu, et OÜ-l N. puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, ei ole võlgniku hinnangul võimalik ega otstarbekas pankrotti välja kuulutada, v.a juhul, kui mõni võlausaldaja on nõus tasuma deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. OÜ N. osanikul ja juhatuse liikmel K.R. vastavad vahendid puuduvad. Tartu Maakohus algatas 20. novembri 2008 määrusega OÜ N. pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ N. on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puuduvad võimalused võlgniku ettevõtte tegevuse senisel kujul jätkamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Osanikel ilmselt ei ole ei tahet ega võimet teha osakapitali juurdemakseid selleks, et osaühing saaks oma võlad tasuda ning tegevust jätkata. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seisuga 20.11.2008 koostatud raamatupidamisbilansi kohaselt on võlgniku vara väärtus 1 938 031,69 krooni, millest raha 352,33 kr; ostjatelt laekumata arved 1 825 443,43 krooni; muud nõuded 106 012,53 krooni; materiaalne põhivara 6223,40 krooni. Võlgniku võlgade suurus on 931 647,39 krooni: võlad hankijatele 574 036,85 krooni; võlg aruandva isiku K.R. ees 357 610,54 krooni. Tartu Maakohtu 08.10.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-27972 on võlgnikult AS-i R.P. kasuks välja mõistetud põhivõlg 299 310,38 krooni, millele lisanduvad viivised. AS R.P. on

esitanud kohtule avalduse tsiviilasjas nr 2-07-27972 kantud menetluskulu kindlaksmääramiseks summas 96 450 krooni, sealhulgas tasutud riigilõiv 15 250 krooni ja õigusabikulud 81 200 krooni. AS-i R.P. ja P.L. vahel 22.01.2007 sõlmitud käenduslepingu alusel vastutas P.L. OÜ N. võla tasumise eest käendajana samas ulatuses kui põhivõlgnikki. Segastel asjaoludel loobus AS R.P. P.L. kui solidaarvõlgniku vastu esitatud hagist. Võlgniku juhataja väitel ei oska ta nimetada bilansis kajastatud nõuete mittelaekumise täpset põhjust. Töid olevat Norras korraldanud P.L. . Pärast seda, kui võlgniku osanike vahel tekkisid vastuolud ja P.L. kutsuti juhatusest tagasi, ei tunne P.L. , et tema peaks Norrast võla sissenõudmisele kaasabi osutama, vaid pigem vastupidi. Praegune juhatus on väidetavalt saatnud Norrasse kirjaliku järelepärimise, milles palub arvete mittetasumist selgitada, kuid vastust järelepärimisele ei ole saadud. Võlgniku juhataja sõnul on ta võlgade sissenõudmisel palunud abi AS-ilt I. , kes olevat oma Norras tegutseva koostööpartneri kaudu välja selgitanud, et nii Lidob AS kui MF Bygg AS on sisuliselt maksejõuetud ning neilt ei ole midagi võtta. Samad isikud olevat võlgu ka võlgniku juhatuse liikme L.K. iga seotud AS-ile Moodul, kes samuti ei ole suutnud vaatamata õigusabi kasutamisele võlga sisse nõuda. Raamatupidamises kajastatud sülearvuti on P.L. valduses, kuid väidetavalt ei ole see töökorras. P.L. on selgitanud, et tema ettevõttes võivad ka paari kuu vanused arvutid rikki minna. Võlgniku reaalse varana saab käsitada tema arvelduskontol olevat 352,33 krooni suurust summat. Võlgniku bilansis kajastuvaid vähemalt vaieldavaid nõudeõigusi ei saa käsitada niisuguse varana, mille arvel saaks katta pankrotimenetluse läbiviimise kulusid, rääkimata võlausaldajate nõuete rahuldamisest. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise või muid kolmandate isikute vastu nõuete esitamise võimalusi. Võlgnik on oma maksejõuetuse põhjuseks nimetanud seda, et 2006 lõpus ja 2007 alguses oli tal mitu Norraga seotud projekti, mis jäid erinevatel põhjustel kahjumisse. Kolmelt Norras tegutsevalt äriühingult saamata jäänud tasu mõjutas otseselt võlgniku võimet täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Tänaseni täitmata kohustused hankijate ees on seotud samade tööde tegemisega, mille eest võlgnik raha saanud ei ole. Võlgnik muutus maksejõuetuks juba 2007. aasta algul. Ei saa väita, et võlgniku majandustegevuse jätkamine Eestis oleks võlgniku majanduslikku olukorda halvendanud. Seega ei saa ka väita, et võlgnik pidanuks kindlasti esitama pankrotiavalduse juba 2007. aastal. Võlgniku juhatus võis loota, et võlgniku tellijatelt õnnestub kasvõi osa võlgnevusest sisse nõuda, või et võlausaldaja nõuet õnnestub kasvõi osaliselt vaidlustada või saavutada kokkuleppeid võlgade osaliseks kustutamiseks. Pärast seda, kui võlgnik kaotas vaidluse oma suurema võlausaldajaga, ei viivitanud võlgnik pankrotiavalduse esitamisega ülemäära kaua. Tellijatelt raha saamisega seotud probleemid süvendasid vastuolusid osanike vahel. Osanikud kutsusid tagasi juhatuse liikme P.L. , kelle tegevus ja sellega kaasnev kulu ei olnud osanike jaoks piisavalt läbipaistev ja põhjendatud, kuigi tagasikutsutud juhatuse liige valdas osaühingu jaoks olulist teavet. Ajutine haldur ei ole märkinud aruandes raskest hooletusest tingitud juhatuse liikme kohustuste rikkumist ega sellega seotud võlgniku maksejõuetust. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu või raske juhtimisviga. Võlgniku juhatus ei korraldanud võlgniku tegevust parimal võimalikul viisil ja sellest tingitud probleeme saab vähemalt osaliselt pidada ka võlgniku maksejõuetuse põhjusteks. Võlgniku maksejõuetuse põhjusena ei saa välistada võlgniku tellijate ebaausust või suutmatust teenuse eest täies mahus tasuda. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega kaasnevate elementaarsete kulude katmiseks. Pankroti väljakuulutamine oleks õigustatud vaid juhul, kui selle kaudu on võimalik saada raha võlausaldajate nõuete rahuldamiseks märkimisväärses ulatuses. Ei ole aga teada ühtki selget nõuet, mille esitamise kaudu saaks teenida menetluse enda kulude katmiseks vajalikke vahendeid ning lisaks sellele rahuldada mõistliku aja jooksul märkimisväärses ulatuses võlausaldajate nõudeid. Seega ei ole garanteeritud, et pankroti väljakuulutamise korral õnnestub halduril pankrotivara suurendada. Mistahes nõuete esitamine eeldaks võlausaldajate poolset märkimisväärses summas finantseerimist, kuid ka sellisel juhul ei oleks tagatud lähitulevikus investeeringu tagasi saamine. Ei ole teada, et keegi võlausaldajatest oleks nõus finantseerima OÜ N.

pankrotimenetlust. Kohus leiab, et OÜ N. pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 130 lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ N. dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme K.R.. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste suuruseks kokku 16 487 krooni, millest ajutise halduri tasu 10 500 krooni mõista välja ajutisele haldurile Einar Vallandile ja hüvitis kulutuste katteks 2522 krooni OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Ajutine haldur on teinud tööd 14 tundi tunnitasuga 750 krooni. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Einar Vallandile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 10 500 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks koos käibemaksuga 2522 krooni. Ajutine haldur ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ja nende kulutuste katteks ei ole võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat kohtu deposiiti, tuleb ajutise halduri tasu 6700 krooni ulatuses välja mõista riigi vahenditest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.