Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-63014

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

29.09.2008 esitas OÜ Eurex Finants kohtule hagi Mxxxxxx Ixxxxxxx vastu 16 474,85 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.04.2007 tähtajalise laenulepingu nr LT-70138-170407, millega hageja andis kostjale laenu summas 15 000 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled on lepingus kokku leppinud, et juhul, kui kostja rikub kohustust, on kostjal kohustus tasuda hagejale leppetrahvi 25% tagastamata laenusummast. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on kostjal hagejale tähtaegselt tagastamata 14 639,80 krooni, millest 12 814,90 krooni moodustab põhimakse ja 1824,90 krooni intress. Kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt oma laenulepingujärgseid kohustusi. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 16 474,85 krooni, millest põhinõue on 12 814,90 krooni, intress laenu kasutamise eest 1824,90 krooni, leppetrahv 3659,95 krooni, hageja tehtud kulutused summas 500 krooni, viivis seisuga 29.09.2008 summas 9903,20 krooni ning sissenõutavaks muutumata viivis 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohustuse täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise võimalikest õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 järgi. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus toimetati kostja elukohas 02.10.2008.a. kätte kostja isa M.Ixxxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 17.12.2008.a. ja kohustas pooli kohtusse ilmuma. Pooled kohtusse ei ilmunud. Hageja esindaja taotles 05.12.2008.a. asja lahendamist kirjalikus menetluses ja ilma hageja osavõtuta. Kostjale toimetati kohtukutse isiklikult kätte 01.12.2008.a. Kostja ei esitanud kohtule istungile ilmumise seaduslikku takistust või ilmumata jäämise mõjuvat põhjendust. Samuti ei taotlenud kostja kohtuistungi edasilükkamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt poolte osavõtuta TsMS § 414 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja on sõlminud 17.04.2007.a. laenulepingu (tl.9-10), mille alusel hageja andis kostjale laenu 15 000 krooni, 12-ks kuuks intressiga 2,5 % kuus. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena maksegraafiku alusel. Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 01.04.2008.a. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja on jätnud laenulepingust tuleneva maksekohustuse hageja ees nõuetekohaselt täitmata. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ja p 2 järgi, kui laenusaaja ei

2-08-63014 täida kohustust maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist. ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi võib võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist ning p 4 järgi taganeda lepingust või öelda leping üles.. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled olid laenulepingu üldtingimuste punktis 5 kokku leppinud, et laenusumma tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel on kreeditoril õigus nõuda laenusaajalt viivist kreeditori hinnakirjas fikseeritud määra ulatuses. Hageja on arvestanud viivuist vastavalt hinnakirjale 0,25 % tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste punkt 6.1. näeb ette, et kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingus toodud laenusaaja kohustust, on kreeditoril õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi 25 % ulatuses tasumata laenu brutosummast. Kostjapoolse kohustuste rikkumise tõttu on hageja teinud kulutusi laenusumma ja intressi sissenõudmiseks Kuluhüvitises on pooled kokku leppinud laenulepingu üldtingimuste punktis 2. VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolt kohustuse rikkumisel muu hulgas õigus nõuda kahju hüvitamist. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi laenusumma 12 814,90 krooni, intressi 1824,90 krooni, leppetrahvi 3659,95 krooni, hageja tehtud kulutuste summas 500 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 9903,20 krooni ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule/.../. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ü.Raag Kohtunik

/ allkiri/

Koopia õige. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.