lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-73745/3

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 31.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-73745/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.12.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1591
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Irma Külavee

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.12.2008, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere 44308

Tsiviilasja number

2-08-73745

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A L ` vastu võlgnevuse 132 413.06 krooni ning lisanduva viivise nõudes.

Menetlusosalised ja nende Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood xxxx, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn esindajad Esindaja volikirja alusel: Terje Tuuga Kostja: A L (isikukood xxxx), elukoht: xxxx Kirjalik menetlus Resolutsioon: Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A L ` vastu tervikuna tagasel tagaselja seljaotsusega. jaotsusega. Välja mõista A L `ilt (isikukood xxxx) xxxx) 132 413.06 (ükssada (ükssada kolmkümmend kaks tuhat nelisada kolmteist kolmteist) teist) krooni ja 06 senti Balti Investeeringute Grupi Pank AS –i (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks, katteks, (sellest 93 610.74 610.74 krooni - tagastamata krediidisumma, 11 484.72 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 18 722.15 krooni – leppetrahv, 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 7395.45 krooni - sissenõu sissenõutavaks nõutavaks muutunud viivis). viivis). Välja mõista A L `ilt (isikukood xxxxx) xxxxx) alates 04.11.2008 04.11.2008 kuni tagastamata kredii krediidisumma diidisumma täieliku tasumiseni viivis 24 24,22% 22% tagastamata krediidisummalt aastas Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks. kasuks. Hageja menetluskulud jätta kostja A L `ilt (isikukood xxxx) xxxx) kanda ning kostja menetluskulu tema enda kanda. Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostjale. kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 06.11.2008 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Viru Maakohtusse hagi A L vastu 132 413,06 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hageja ja kostja A L sõlmisid 23.05.2007 tarbijakrediidilepingu nr.0704885/95st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 70 872.87 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,23% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud 18.09.2007 kokkuleppe nr.1 krediidisumma suurendamise, intressimäära muutmise ja uues maksegraafikus kokkuleppimise kohta. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati krediidisummat 15 000 krooni võrra, alates 18.09.2007 loeti kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 94 405.91 krooni ning alates 18.09.2007 uueks intressimääraks 24,22% aastas. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, edastas hageja kostjale 18.04. 2008, 22.05.2008 ja 20.06.2008 meeldetuletuskirjad ning 02.07.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse. Sellele vaatamata ei asunud kostja oma kohustusi täitma ning hageja oli sunnitud lepingu 29.07.2008 üles ütlema. Lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 93 610.74 krooni. Lähtudes eeltoodust hageja nõuab, tuginedes lepingule ning seadusele, kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 132 413.06 krooni, millest 93 610.74 krooni on tagastamata krediidisumma, 11 484.72 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7395.45 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 18 722.15 krooni leppetrahv. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista alates 04.11.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24.22% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja tugineb oma nõudes AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimustele nr S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 158 lg 1 ja 415 lg 1, 416 lg 1 ning TsMS § 367. Hagiavaldusele on lisatud hagis esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid - tarbijakrediidilepingu koopia koos kokkuleppega nr. 1, maksegraafikutega ja üldtingimustega, võla sissenõudmisega seotud kirjade koopiad, lepingu ülesütlemishoiatuse koopia, ülesütlemisavalduse koopia, laenuteenuste hinnakiri ja viivisearvestus. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kostja on hagimaterjalid kätte saanud isiklikult 21.11.2008. Seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 05.12.2008. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §§-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 158 lg 1 ja 415 lg 1, 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p.

5.1.1.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt pakkus hageja ka VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisele ei asunud. Seega oli hageja õigustatud lepingut üles ütlema ja nõudma lepingust tulenevate summade tasumist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma, milleks lepingu ja üldtingimuste kohaselt oli 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.

Seega on hageja nõue kostjalt käesoleva ajani vastuväidete puudumisel põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud nõude ulatuses. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 132 413.06 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 93 610.74 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress - 11 484.72 krooni, leppetrahv - 18 722.15 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud - 1200 krooni, ja sissenõutavaks muutunud viivis - 7395.45 krooni. Samuti tuleb TsMS § 367 ja 461 lg 4 tulenevalt mõista kostjalt alates 04.11.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,22% tagastamata krediidisummalt aastas.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja A L `i kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuna kohus ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, siis on hagejal TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 367; 386 lg 2; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 06. veebruaril 2009.a Nooremreferent

/allkiri/

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja