Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud

1 (3)

2-08-65192 kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

Hageja nõue Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/on Pärnu Maakohus 26.05. 2008.a. otsusega 1-08-6191 tunnistanud kostja M.V.i süüdi KarS § 121 järgi seoses tervisekahjustuse tekitamisega A.H.ile ja seega vastutab ta kannatanule tervisekahjustuste tekitamise e. kindlustusjuhtumi toimumise eest. Seoses tekitatud tervisekahjustusega on Eesti Haigekassa osutatud raviteenuste eest esitatud raviteenuste arve alusel tasunud SA Läänemaa Haiglale 3906,50 krooni. Haigekassa tegi tähitud kirjaga kostjale ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Kostja kahju hüvitama ei asunud. Haigekassal on Ravikindlustusseaduse § 26 lg. 1 tulenevalt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitist, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitist kindlustusjuhtumi raames. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RaKS § 26 lõikest 1 ja TsMS § 94, 134 lg. 1, 138 lg. 2, 162 lg. 1, 363 lg. 1 p. 4 ja 403 lg. 1 taotleb hageja : 1) Välja mõista kostjalt M.V.ilt 3906,50 krooni. 2) Mõista kostjalt välja haigekassa poolt tasutud riigilõiv summas 250 krooni. 3) Menetleda hagiavaldust kirjalikus menetluses. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostja sai hagimaterjalid kätte 27. oktoobril 2008 ja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, seetõttu tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudeid ja TsMS § 407 lg 1 järgi kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt M.V.ilt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja mõista 3906,50 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva 2 (3)

2-08-65192 kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni /tl 10/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Külli Mõlder Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.