Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kuid kostja summat ei tasunud. Nõue tuleneb SMS Laen OÜ ja V N vahel interneti vahendusel 20.02.2007.a. sõlmitud lepingust nr. 37433. Lepingu sõlmimine võimaldas kostjal saada 3 000 krooni kiirlaenu 30-neks päevaks intressimääraga 700 krooni laenu perioodiks. SMS Laen OÜ kandis 3 000 krooni kostja pangakontole 20.02.2007.a. Kostja kohustus laenusumma 3 000 krooni ja intressi 700 krooni tagasi maksma hiljemalt 22.03.2007.a. Kostja ei ole lenukohustust täitnud võlausaldaja korduvatest pöördumistest ja võlateatistest hoolimata. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse katteks laenusumma 3 000 krooni, tasumata intress, mis lepingu p. 4.2.3. kohaselt on arvestatud 524 päeva eest ja moodustab 12 230 krooni ja 16 senti. Hageja palub lepingu p. 13 järgi kostjalt välja mõista viivise 0,50% päevas tähtaegselt tasumata summa pealt ja mis moodustab 494 päeva eest 7 410 krooni. Lepingu p. 14 järgi soovib hageja leppetrahvi 1 500 krooni ning lisaks nõudeõigusega seonduvad kulud kokku 1 500 krooni. Kokku seisuga 28.07.2008.a. on kostja võlgnevus hageja ees 25 640 krooni ja 16 senti, mille hageja palub kostjalt välja mõista koos hagi esitamisel tasutud riigilõivuga 1 750 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8, 76 lg. 1, 82 lg. 7, 100, 101 lg. 1 p.-d 1, 3 ja 6, § 108, § 113 lg. 1, 158 lg. 1, 164 lg. 1-2, 396 lg. 1 ja § 397 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid laenuleping, laenusumma maksukorraldused, SMSLaen nõude arvestus, nõude loovutamise leping koos lisadega, võlateatised, hoiatus, esindaja tööleping, riigilõivu tasumise dokument. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 16.10.2008.a. saabunud kirjalikus avalduses selgitab, et saab riigilt toimetulekutoetust 1 000 krooni kuus, mistõttu ta ei ole summaga nõus ega suudagi sellist summat tasuda. Kostja palub arvestada tema majanduslikku olukorda ja mõista välja 6 000 krooni, mida ta on suuteline tasuma. III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus 10.11.2008.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele täiendavate avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamise tähtajaks 15.12.2008.a. Pooled täiendavalt neile antud tähtajas midagi ei esitanud. Kohus, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse, poolte kirjalikud seisukohad ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on laenu saanud 3 000 krooni ega ole seda tagasi maksnud. Järelikult on põhjendatud kostjalt laenusumma hageja kasuks välja mõista summas 3 000 krooni. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 164 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude üleminekul seaduse alusel kohaldatakse VÕS § 173 lg. 2 järgi nõude loovutamise kohta sätestatut. Nõude loovutamisel lähevad VÕS § 167 lg. 3 järgi uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Seega lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka kõik kõrvalnõuded. Hageja soovib

intressi alates laenu väljastamise päevast veel 524 päeva eest. Samas Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-89-08 selgitanud, et „Kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).“ Järelikult ei ole põhjendatud kostjalt intressi katteks välja mõista rohkem kui kokku lepitud 700 krooni. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Viivise suuruse määrab üldiselt VÕS § 113 lg. 1 ja selle sätte järgi viivis on osa üldisest intressist ehk nn viivitusintress. VÕS § 113 lg. 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg. 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on palunud tema majanduslikku seisu arvestada ja nõutavat summat vähendada. Esitatud on ka individuaalne tööotsimiskava Hageja nõuab viivist 0,50% iga 494 viivitatud päeva eest. Nõude loovutamise leping pärineb 06.12.2006.a. Hagi on aga esitatud 28.08.2008.a. Seega on hageja poolt põhjendamatult nõude esitamisega viivitatud, viivisesumma on põhinõudega võrreldes ülemäära suur ja kuulub seega vähendamisele põhinõude suuruseni ehk summale 3 000 krooni. VÕS § 158 lg. 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooltevahelise lepingu p. 14 kohaselt kasutab laenuandja õigust leppetrahvile eelkõige juhul, kui laenusaaja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud laenuandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Laenusaaja kohustub leppetrahvi tasuma leppetrahvinõudes märgitud ulatuses ja tähtpäeval. Sellist leppetrahvinõuet ei ole hageja kostjale esitanud. Seega pole leppetrahvi nõue tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata, kuna TsMS § 230 järgi peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt kokku summas 6 700 krooni. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 750 krooni, mille katteks tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista vastavalt hagi rahuldatu osale riigilõiv summas 450 krooni. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. Hageja soovib veel hagi võla sissenõudmise ja hagi esitamisega seonduvaid kulusid, mis on aga tõendamata. Kohtumenetluses dokumendi ärakirja ja elektroonilise väljatrüki väljastamise ja edastamise eest ei ole hageja tasunud. Kohtudokumentide väljatrükk on tehtud kohtus ja edastatud ka kohtu poolt ning hageja pole sellega seoses kulutusi kandnud. Samuti on tõendamata võla sissenõumisega seonduvad kulud. Lisatud väljatrükid võlateadete kohta ei tõenda, et need oleks kostjatele edastatud ning millised on edastamise tegelikud kulud. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas VÕS §-de 8 lg. 1- 2, 76 lg. 1, 82 lg. 7, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, 158 lg. 1, 164 lg. 1-2 ja § 397 lg. 1 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 05. veebruaril 2009.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.