Tsiviilasja number
2-07-23589
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja
29.12.2008, Tallinn
koht Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ande Tänav
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi RGR hagi Balti Terase Osaühingu vastu võlgnevuse tasumiseks Harju Maakohtu 02.11.2007 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja
Balti Terase Osaühingu apellatsioonkaebus
kaebuse liik Kohtuistungi toimumise
12.12.2008, avalik kohtuistung
aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts RGR (reg.kood 10091084, asukoht Peterburi tee 57A, Tallinn 11415), seaduslik esindaja Alexey Masliy, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik Kostja: Balti Terase Osaühing (reg.kood 10003657, asukoht Peterburi tee 53, Tallinn 14415), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin.
Tühistada Harju Maakohtu 02.11.2007 otsus viivise 69 781 krooni väljamõistmise ja menetluskulude kostja kanda jätmise osas ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Harju Maakohtu 02.11.2007 otsus põhivõla 80 400 krooni väljamõistmise osas on jõustunud. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
nõuetele ja on seega õigustatud nõudma kostjalt tasu. Asjaolu, et kostja tasus hageja arveid pärast 31.12.2001, näitab seda, et 31.08.1999 leping kehtib ka praegusel ajal. Samuti ei ole kostja teavitanud hagejat lepingu lõpetamisest. Ajavahemikul 01.01.2003 kuni 31.12.2005 on kostja raudteele antud ette transiidina AS BLRT ja hageja raudtee kaudu kokku 402 vagunit. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma vagunite läbisõidu eest hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäeval. 31.08.1999 lepingus leppisid pooled kokku viivises 0,1% tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja vastuväited
vaidlusaluse lepingu lõpetamine. Seetõttu luges kohus lepingu kehtivaks. Hagejat ei saa pidada nõustunuks lepingu lõppemisega, kui ta ei nõudnud lepingu täitmist kolme aasta jooksul. Lepingujärgne võlausaldaja võib nõuda lepingu täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Lepingu sõlmimise ajal 31.08.1999 on pooled kooskõlas RdtS § 27 lgga 1 kokku leppinud tasus, mis on 200 krooni iga kaubavaguni läbisõidu eest. Lepingut selles osas muudetud ei ole. Kuivõrd pooltevahelises lepingus on tasu kindlaks määratud ja seda pole muudetud, tuleb lepingut täita samadel tingimustel, kuni pooled pole kokku leppinud teisiti või kui kohus vastavalt nõudele on kindlaks määranud mõistliku tasu. Hageja on tõendanud, et hageja raudteed läbis ajavahemikul
tulenenud tol ajal kehtivast seadusest ega poolte tahtest. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, et juhul kui ka kostja on kohustatud maksma raudtee ühendamise eest, ei või tasu olla võrdne lepingus määratud hinnaga, kuna see hind oli määratud pikema raudtee eest. Selle tõendamiseks esitas kostja AS BLRT Grupp ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt on kostja hüvitanud AS-le BLRT Grupp 65 000 krooni. Kuna nimetatud summa ületab 80% põhinõudest on see antud asjas oluline asjaolu, kuid kohus ei ole antud asjaolu analüüsinud, rikkudes TsMS § 442 lg 8 nõuet. Transporditeenuste leping on lõppenud tähtaja möödumisega ja kohtuotsus on ebaõige põhivõla osas, siis ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Apellatsioonkaebuse vastus
tähtaja möödumist edasi tähtajatuna samadel tingimustel ning hageja poolt esitatud nõue ja arvestus tugineb lepingu p-le 4.3 (t.lk 9). Samadel asjaoludel on hageja esitanud ka viivise suurendamise avalduse (t.lk 84). Kostja ei esitanud kirjalikus vastuses (t.lk-d 59-62, 86-89) viivisenõudele eraldi vastuväiteid. Kostja on vaielnud vastu põhihagile ja leidnud, et ta ei ole kohustatud kaubavaguni läbisõidu eest tasuma, sest hageja nõudel puudub õiguslik alus tasu nõudmiseks. Ringkonnakohtule esitatud täiendavas vastuses leiab kostja, et pooltel puudus kokkulepe viivise nõudmiseks või nõude esinemisel on see lõppenud. Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohus on 08.10.2008 otsuses nõustunud ringkonnakohtu seisukohtadega, et 31.08.1999 tähtajaline transporditeenuste leping ei muutunud selle tähtaja möödudes 31.12.2001 tähtajatuks lepinguks ega pikenenud. Õigusaktides ei olnud sellist võimalust lepingu tähtajatuks muutumise kohta ette nähtud. Pooled võisid põhimõtteliselt ka ise kokku leppida lepingu pikenemises või tähtajatuks muutumises, kuid ringkonnakohus on hinnanud poolte käitumist ja muid faktilisi asjaolusid pärast 31.12.2001 ja leidnud selle põhjal, et leping ei muutunud tähtajatuks. Ringkonnakohus on leidnud, et poolte vahel kehtis uus suuline leping raudtee kasutamise kohta. Seega tuleneb ringkonnakohtu otsusest, et mõlema poole seisukoht oli osutunud valeks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja viivise 69 781 krooni, tühistada ja asi saata selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Käesolevas asjas tuleb maakohtul lubada pooltel oma seisukohti selgitada. Hagejale tuleb tagada võimalus viia oma hagiavaldus kooskõlla Riigikohtu otsuses esitatud seisukohtadega ja lubada esitada uue suulise lepingu tingimustega seotud asjaolud ning neid kinnitavad tõendid. Riigikohus on tõendamisele kuuluvale juhtinud tähelepanu tsiviilasja nr 3-2-1-7008 otsuse p-s 13. Kuna kostja õiguslik positsioon oli rajatud
põhinõude mittetunnistamisele, tuleb kostjale samuti anda võimalus esitada vajadusel täiendav arvamus pärast hagejapoolset hagi täpsustuse esitamist. Maakohtul tuleb tuvastada uue suulise lepingu tingimused ja kindlaks teha, mis hetkest tuleb suuline leping lugeda sõlmituks, millal saabusid uue suulise lepingu kohaselt kostja jaoks raudtee kasutamise eest tasumise tähtpäevad, samuti selle, milliste ja kellelt saadud andmete alusel vagunite arvu kohta oskas hageja esitada kostjale arveid 2002. aastal, mil 1999 leping oli juba lõppenud. Viimane küsimus on oluline seetõttu, et kui kostja ka 2002. aastal teatas hagejale vagunite arvu, on võimalik seda lugeda kostja kohustuseks ka uue suulise lepingu järgi, mida tulnuks täita ka 2003.−2005. aastatel Kui asja uuel arutamisel tuvastatakse, et suulise lepingu järgi oli kostja kohustatud hagejale teatama hageja raudteed läbivate vagunite arvu ja teatamine oli eelduseks, et hageja saaks esitada arveid, ning kostja seda kohustust ei täitnud, siis võib see olla aluseks hagi rahuldamiseks ka viivisevõla osas. Selleks tuleb täiendavalt tuvastada, kas suulise lepingu järgi oli kokku lepitud viivises ja viivisemääras. Kui suulises lepingus sellist kokkulepet ei ole, tuleb lähtuda seadusejärgsest viivisemäärast (VÕS § 113). Hageja poolt ringkonnakohtule esitatud täienduses esitatud arvestuse p 8 ei ole kooskõlas seadusega. Seadusejärgset viivisemäära arvutust on käsitletud tsiviilasja nr 3-2-1-69-08 lahendi p-des 26 ja 27. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on asja uueks arutamiseks saatmine muuhulgas põhjendatud ka sellega, et uue suulise lepingu ja selle tingimustega seotud asjaolude ning neid kinnitavate tõendite esmakordse hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel, peab pooltele olema tagatud PS § 24 lg-ga 5 ja TsMS § 688 lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
U.Loonurm
I.Nõmm A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.