Hageja osaühing EVERFRONT, registrikood 11215028, asukoht XXX, Kuressaare 93812 Hageja lepinguline esindaja A.X, e-post XXX Kostja M.V , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaühing EVERFRONT hagi M.V vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M.V hageja osaühing EVERFRONT kasuks 2138,43 eurot (s.o. põhivõlgnevus 1892,62 eurot ja viivised 245,81 eurot).
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lasuses sätestatud määras tasumata põhivõlalt 1892,62 eurot alates 21.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata osaühing EVERFRONT hagi M.V vastu sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmiseks.
6.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 782 eurot (s.o. riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 432 eurot).
7.Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt
2-23-146711 ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Osaühing EVERFRONT esitas 17.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.V vastu 2046,92 euro ja täiendavalt lisanduva kohtu poolt välja arvutatava viivise saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 24.11.2023 tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule isiklikult kätte toimetatud 12.12.2023 aadressil XXX. Vastuväidet võlgnik nõude peale ei esitanud. 04.01.2024 koostas kohus maksekäsu. 19.01.2024 esitas võlgnik kohtule meiliaadressilt XXX määruskaebuse. 11.02.2024 esitas avaldaja seisukoha, milles ei nõustunud maksekäsu tühistamisega. 12.02.2024 määrusega andis Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond määruskaebuse üle lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Pärnu Maakohus rahuldas 16.02.2024 määrusega võlgniku määruskaebuse, tühistas Pärnu Maakohtu 04.01.2024 koostatud maksekäsu ja andis osaühingu EVERFRONT nõude M.V vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt kostja M.V tellis eraisikuna Everfront OÜ-lt sõiduautole Land Rover Range Rover Sport XXX remondi- ja hooldustööd. Tegemist oli suulise töövõtulepinguga. Hageja täitis töövõtulepingust tuleneva kohustuse ja teostas tööd. Hageja esitas kostjale tasumiseks 24. augustil 2023 arve nr XXX summas 2524,62 eurot ja 8. septembril 2023 arve nr.XXX summas 368 eurot. 4. septembril 2023 maksis kostja 24. augusti 2023 arvest 1000 eurot. Kuna kostja ei ole arveid tähtaegselt tasunud, kuulub tema poolt tasumata summalt tasumisele ka viivis. Hageja esitas ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 30 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1892,62 eurot, viivis 117,59 eurot ja viivis võlgnevuselt alates 5. märtsist 2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni, sissenõudmiskulude hüvitis summas 30 eurot ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vastusest nähtuvalt kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, kuna sõiduk kuulub Coop Liising AS-le, mida liisib R OÜ-le. R OÜ andis omakorda sõiduki S. R OÜ kasutusse. R OÜ ja S.R OÜ kuuluvad M.V-le ning viimases on M.V ka juhatuse liige. Seega ei tellinud M.V töid hagejalt kui füüsiline isik, vaid kui R OÜ omanik ja S.R OÜ omanik ja juhatuse liige. Tööde tegemist kostja ei vaidlusta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-23-146711
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Kohus kvalifitseeris poolte vahelise suhte 01.06.2024 määruses töövõtulepingu järgse tasu nõudena ja selgitas kohalduvat õigust ning tõendamiskoormust. Kuna pooled esitasid järgmised väited, millele teine pool ei ole vastu vaielnud, siis kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: Hageja teostas sõiduautole Land Rover Range Rover Sport XXX augustis ja septembris 2023 remondi- ja hooldustööd (dtl 149, 180); 04.09.2023 tasuti 24.08.2023 esitatud arve alusel hagejale sularahas 1000 eurot (dtl 150); hageja broneerimisprogrammis on märgitud sõiduauto tööde tellijaks M.V ja teostatud tööde eest on väljastatud 08.09.2023 arve nr XXX (dtl 180); 16.10.2023 edastas hageja e-meili teel kostja e-meilile maksenõude teostatud tööde eest, millele kostja vastas 20.10.2023 ja vabandas viivituse eest (dtl 182-183.)
7.Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud suulisest töövõtulepingust. Kostja peamine vastuväide seisneb selles, et tema ei ole eraisikuna hagejalt töid tellinud, vaid äriühingu esindajana. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingu sõlmimisele ei ole seadusest tulenevalt vorminõuet esitatud, seega võib selle sõlmida ka suuliselt. Kohus selgitas 01.06.2024 määruses, et kostjal tuleb menetluses tõendada, et lepingut sõlmides esines ta äriühingu esindajana, mitte eraisikuna. Kostja ei ole enda väiteid menetluses tõendanud. Kohus leiab, et kohtule on piisavalt esitatud tõendeid sellest, et kostja tegutses suuliselt töövõtulepingut sõlmides enda kui eraisiku nimel, mitte äriühingu esindajana. Nimelt nähtub töölehelt nr 38, samuti hageja broneerimisprogrammist, et tööde tellijaks on M.V, mitte äriühing, tööde eest on tasutud sularahas ega ole väljastatud kassa sissetuleku orderit sellest, et maksjaks oli äriühing. Hageja on väljastanud meeldetuletuse kostja meilile, millelt kostja on isiklikult hagejale vastanud ega ole ennast ka siis esitlenud äriühingu esindajana. Siinkohal märgib kohus sedagi, et asjaolul, kellele sõiduauto tegelikkuses kuulub, ei ole töövõtulepingu sõlmimisel tähtsust. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit sellest, mille alusel kohtul oleks võimalik tuvastada, et töötvõtulepingu sõlmis kostja asemel äriühing.
2-23-146711
8.VÕS § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt lepingust tuleneva tasumata põhivõla 1892,62 euro tasumist. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning VÕS § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Käesoleval juhul ei ole kostja väitnud, et ta oleks kohustust hagiavalduses näidatud ulatusest suuremas osas täitnud ega ole esile toonud asjaolusid, mille alusel kohus saaks järeldada, et kohustuse rikkumine oli vabandatav.
9.VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esile toodud asjaolusid sellest, et tööd teostati arvetel näidatud mahus. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja VÕS § 108 lg-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hageja põhivõla nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1892,62 eurot.
10.Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista viivis. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt seadusjärgses määras. 24. augusti 2023 arve nr 2308535 (tasumata osa summas 1524,62 eurot) tasumise tähtaeg oli hagiavalduse kohaselt 28. augustil 2023 (dtl 147-148). Arve nr 300007 summas 368 tasumise tähtaeg oli 15. september 2023. Kõrvalnõuete suurus hagiavalduse esitamise seisuga 04.03.2024 on hagiavalduse kohaselt kokku 117,59 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.09.2024 on kostja olnud põhinõude täitmisega viivituses 200 päeva, seega on viivise suurus peale hagiavalduse esitamist põhivõlgnevuselt 1892,62 eurot 128,22 eurot (vt.viivisekalkulaator). Kostja ei ole viivise arvestamise käiku ega viivisearvestust vaidlustanud. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, mistõttu on hageja viivise nõue põhjendatud. Seega on põhjendatud hageja viivise nõue kokku summas 245,81 eurot. Hageja taotleb kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Kohtul puuduvad andmed sellest, et kostja oleks menetluse kestel enda võlgnevust vähendanud, mistõttu on põhjendatud hageja edasiulatuv viivise nõue.
12.Hageja on lisaks töövõtutasu ja viiviste nõudele esitanud sissenõudmiskulude hüvitise nõude summas 30 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel. Peale 16.10.2023 e-meili kostjale, hageja rohkem
2-23-146711 ühtegi tõendit enda sissenõudmiskulude hüvitise nõude tõendamiseks kohtule esitanud ei ole. Kohus selgitas 01.06.2024 määruses hagejale, et sissenõudmiskulude saamiseks tuleb hagejal tõendada, millal ja millised tasuta ja tasulised kirjad on hageja edastanud kostjale. Hageja kohtu nõuet täitnud ei ole.
13.Edasiselt kontrollib kohus, kas hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue summas 30 eurot võiks kuuluda rahuldamisele hageja viidatud VÕS § 113 2 lg 1 alusel. Hageja ei ole esitanud tõendeid sellest, et ta oleks tööde teostamise ajal ehk lepingu kehtivuse ajal saatnud kostjale meeldetuletuskirju, mistõttu VÕS § 1132 lg 1 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja nõue mõista kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 30 eurot võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 2 lg 2 alusel. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on esitanud tõendi sellest, et ta on saatnud kostjale e-posti teel nõudekirja 16.10.2023 (dtl 147-148). Kohus selgitab, et VÕS § 113 2 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kulusid kandnud (nt saatud tasulisi meeldetuletuskirju) ega toonud välja kahju ulatust. Hagiavalduses puuduvad viited, et menetlusosalised on sissenõudmiskulude osas kokku leppinud ning hageja ei ole kahju tekkimist 30 euro ulatuses suutnud selgitada ega tõendada. Hagiavalduses asjaolude väljatoomine ning tõendite esitamine on hageja ülesanne. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
14.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, kohus mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 1892,62 eurot, viivised 245,81eurot ja kostjal tuleb tasuda hagejale viivist seadusjärgses määras tasumata põhivõlalt 1892,62 eurot alates 21.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 30 eurot jääb selle tõendamatuse tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi rahuldanud suuremas ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
16.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
17.Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 350 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv) ja õigusabikulu 432 eurot.
18.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista kokku summas 350 eurot.
19.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutab hageja lepinguline esindaja teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb
2-23-146711 kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust.
20.Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,6 h arvestades asja mahtu ja kestust, on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik, samuti on põhjendatud, arvestades asja sisu hageja esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis. Hageja on kinnitanud, et ta on maksukohustuslane, mistõttu taotleb hageja õigusabikulu kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist käibemaksuta, so summas 432 eurot. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 782 eurot (350+432).
21.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.