Muud

Asjaolud:

M I (edaspidi ka võlgnik), sündinud xxxx. a, isikukood xxxx, elukoht: xxxx; e-post: xxxx; telefon: xxxx.

Töökoht: Puudub.

Igakuine sissetulek: Toimetulekutoetus 200 eurot kuus xxxx poolt.

Perekonnaseis: Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline.

Järeltulijad (lapsed): M I (isikukood xxxx), M-L I (isikukood xxxx).

Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamiseks teabenõude võlgnikule ning päringud krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametisse ja Eesti Väärtpaberikeskusele. Vastavalt võlgniku ja päringu vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud järgneva: Usaldusisik märgib, et 09.01.2023. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-19482 jäeti võlgnik, M I, pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

Võlgniku sissetulekuks on toimetulekutoetus 200 eurot kuus xxxx poolt.

Transpordiameti esitatud andmete kohaselt võlgniku nimele käesoleval hetkel liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole.

Võlgnik on võõrandanud 17.02.2020. a sõiduki xxxx, 1990. a., reg. märgiga xxxx D B ́ile (isikukood xxxx). Sõiduk on jäänud võlgniku nimelt ümber vormistamata. Sõiduk võõrandati hinnaga 25 eurot. Võlgnik on võõrandanud 25.10.2021. a xxxx, 1967. a., reg. märgiga xxxx A K ́le (isikukood xxxx) hinnaga 500 eurot.

Muu teadaolev vara võlgnikul puudub.

Usaldusisik märgib, et Viru Maakohtu 02.11.2016. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 215-19482 lõpetati M I pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. M I pankrotimenetluses pankrotihaldur Tiia Kalaus ei tuvastanud asjaolusid, mille tulemusena oleks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli võimetus tasuda kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik kaotas töö ning pikema aja jooksul ei ole suutnud seda leida. Haldur leidis, et puudub pankrotimenetluses võimalus pankrotivara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sest võlgnikul puudub vara ja puudub võimalus sissetuleku arvelt rahaliste vahendite arestimiseks.

Viru Maakohtu 09.01.2023. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-19482 jäeti võlgnik, M I, pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 1 (kuni 01.07.2022. a kehtinud PankrS kohaselt) alusel ei ole põhjendatud, samas on põhjendatud menetluse lõpetamine, sest menetlus on kestnud juba rohkem kui 6 aastat.

Kohus tõi välja, et kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda. Kuigi võlgnik on vahepealse ajal ka töötanud (praeguseks on töösuhe lõpetatud), ei ole ta kohustusi tasunud. Võlgnik on suurema osa ajast olnud töötu, töötamise ajal saanud isegi suuremat, minimaalpalka, kuid jätnud kohustused täitmata. Seega ei ole võlgnik rohkem kui 6 aastat kestnud menetluse jooksul näidanud üles head tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlgnevuste tasumiseks.

Registrikood/ isikukood

Nõude alus

Eeldatavate kohustuste summa kokku

Bondora AS

11483929

Kohtumäärused ts. asjas 2-23-125684, 2-23125683

9 743,34

Coop Pank AS

10237832

Säästukaart Pluss kasutamise leping nr CNT00000131661

353,04

Maksu- ja Tolliamet

70000349

Pankrotimenetluses tasumata jäänud nõue 215-19482

1 149,03

Eesti Mündiäri OÜ

10947159

Tasumata arved

106,98

Aktiva Finance Group OÜ

10746479

Kohtumäärus ts asjas 215-19482

295,93

OK Incure OÜ

11542046

Kohtumäärus ts asjas 223-127723

3 040,66

OK Incure OÜ

11542046

Kohtumäärus ts asjas 223-138829

2 968,59

Svea Finance AS

11200943

Kohtumäärus ts asjas 223-125988

6 606,63

PlusPlus Capital AS

11919806

Kohtumäärus ts asjas 223-129127

446,30

Kohtutäituri tasu

146,40

Kohtutäitur Tatjana Afanasieva

Kohtutäitur Andrei Krek ei ole käesoleva aruande esitamise ajaks usaldusisiku päringule täituri tasude osas vastanud. FiMS § 1 lg 2 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 24 856,90 eurot ning teadaolev realiseeritav vara puudub. Võlgniku sissetulekuteks on toimetulekutoetus 200 eurot kuus xxxx. Usaldusisik märgib, et võlgnik on võõrandanud 17.02.2020. a sõiduki xxxx, 1990. a., reg. märgiga xxxx D B ́ile (isikukood xxxx) hinnaga 25 eurot ja 25.10.2021. a xxxx, 1967. a., reg. märgiga xxxx A K ́le (isikukood xxxx) hinnaga 500 eurot. Sõiduki võõrandamisega seotud asjaolud vajavad täiendavat kontrollimist. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on võtnud mitmeid kiirlaene, kuid ei ole arvestanud tagasimakse võimalustega ega oma majandusliku olukorraga. Võlgnik on jätkanud kohustuste tekitamist ka pärast oma pankrotimenetluse lõpetamist. Viru Maakohtu 09.01.2023. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-19482 jäeti võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik ei näidanud rohkem kui 6 aastat kestnud menetluse jooksul üles head tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Usaldusisik märgib, et Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses (nüüd FiMS) ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kohustustest vabastamine ei ole aga iga võlgniku eelduslik õigus. FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ka seda otsinud. FiMS § 45 lg 3 p 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. Sama lõike p 4 kohaselt, kui võlgnik on

viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Usaldusisik leiab, et võlgnikule tuleks selgitada, et pankrotimenetluse läbiviimisega kaasnevad täiendavad kulud ning võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Usaldusisik leiab, et pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes ei täidaks tema poolt silmas peetud eesmärki. Pankroti väljakuulutamise korral on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele.

Maakohtu seisukoht:

Usaldusisik kulutas FIMS § 53 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi järgmisi toiminguid: Usaldusisiku poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas teabenõude võlgnikule Koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid Tegi täiendavad päringud, suhtles võlausaldajatega Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja Kokku

Tunnid 0,5 0,5

FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (alates 01.01.2024. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub usaldusisik kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp tasu Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks 12 töötunni eest 1 440 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 316,80 eurot, kokku 1 756,80 eurot. Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 820 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 792 eurot (12x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palub usaldusisik riigi vahenditest hüvitada 792 eurot, millele lisandub käibemaks 174,24 eurot, kokku 966,24 eurot halduri büroo Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks. Usaldusisiku Martin Krupp`i tasu on põhjendatud ja tuleb kinnitada.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.