(Tagaseljaotsus) Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg
19.09.2024.a.
Tsiviilasja number
2-23-133282
Tsiviilasi
HOOVI Rental OÜ hagi R R (R) vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Päivi Margna Kostja: R R (isikukood xxxx) 13 334 eurot
Hagihind
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt R R’lt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks HOOVI Rental OÜ ja Evimer OÜ vahel 06.01.2023. a sõlmitud krediidilepingu nr xxxx ning HOOVI Rental OÜ ja Evimer OÜ juhatuse liige R R vahel 06.01.2023. a sõlmitud käenduslepingu alusel põhivõlgnevus 5974,33 eurot, intress 429,35 eurot, 20.11.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 2518,07 eurot ja muud kõrvalnõuded 422,20 eurot, kokku 9343,95 eurot. Välja mõista kostjalt R R’lt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks viivis alates 21.11.2023 kuni põhinõude summas 5974,33 eurot täitmiseni määraga 0,4% päevas põhinõudest, kuid kokku mitte rohkem kui 3990,05 eurot. R R’lt välja mõistetava summa ülempiir (käendaja vastutuse maksimumsumma) on 13 334 eurot. Jätta poolte menetluskulud kostja R R kanda ning välja mõista kostjalt R R’lt menetluskulud summas 1314,22 eurot hageja HOOVI Rental OÜ kasuks. Välja mõista kostjalt R R’lt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1314,22 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. 1 (5)
Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Evimer OÜ 06.01.2023. a krediidilepingu nr xxxx. Krediidilepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 6667 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 2% kuus. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige R R (kostja) sõlmisid 06.01.2023. a laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 13 334 eurot. Krediidilepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 05.01.2025. a. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud, vastupidi laenusaaja on jätnud alates 4. osamaksest krediidilepingust tulenevad kohustused täies ulatuses täitmata. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt krediidilepingut siis ütles laenuandja krediidilepingu erakorraliselt üles alates 11.08.2023.a. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 9343,95 eurot, millest 2 (5)
põhinõue moodustab 5974,33 eurot, intress 429,35 eurot, sissenõutavaks muutunud muud kõrvalnõuded 422,2 eurot ja 20.11.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 2518,07 eurot. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenusaaja krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus (tagastamata laenusumma) hageja ees hagi esitamise seisuga 5974,33 eurot. Hagi esitamise seisuga on krediidilepingust tulenev intressivõlgnevus 429,35 eurot. Hageja on arvestanud haldustasu kolme täies ulatuses sissenõutavaks muutunud osamakse (4.-6.) kohta, kokku summas 23,85 eurot. Laenusaaja on kohustatud hüvitama laenuandjale tasu meeldetuletuskirjade eest kokku summas 45 eurot. Täiendavalt tasu ülesütlemise teatise eest summas 20 eurot. Laenusaajal on õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mis on 5% laenusummast ehk 333,35 eurot. Laenuandja ja laenusaaja on krediidilepingu p-s 5.1 leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida krediidilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,4% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise seisuga laenusaaja krediidilepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 2518,07 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt käenduslepingu alusel krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. Käenduslepingu kohaselt kohustub käendaja tagama ja käendama kõiki põhivõlgniku järgmisi rahalisi kohustusi ja nende täitmist: krediidilepingust tulenevaid põhivõlgniku kohustusi (sh, kuid mitte üksnes, põhiosa tagastamise kohustus, intressid, neilt arvestatavad viivised, võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud, leppetrahvid, hüvitis- ja kahjunõuded) summas kuni 13 334 eurot. Eeltoodut arvestades palub hageja kostjatelt välja mõista krediidilepingust tulenev võlgnevus kokku 9343,95 eurot, millest põhinõue moodustab 5974,33 eurot, intress 429,35 eurot, sissenõutavaks muutunud muud kõrvalnõuded 422,2 eurot ja 20.11.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 2518,07 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista protsendina põhinõudest viivised hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni, arvestades seejuures käenduslepingu p-s 1.2 sätestatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat (13 334 eurot). Hageja selgitab, et hageja põhinõude, intressinõude ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurust ning käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat arvestades vastutavad kostjad solidaarselt hageja täiendava viivisenõude eest mitte rohkem kui 3990,05 euro ulatuses (13 334-9343,95). Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata. Viru Maakohtu 23.11.2023.a määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Hagimaterjalid ja kohtumäärus on kostjale edastatud 08.12.2023. a kostja poolt käesolevas menetluses kohtule antud e-postile (xxxx) TsMS § 3141 lg 2 alusel. Tuginedes eeltoodule loeb kohus kostjale käesolevas menetluses hagi menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega kättetoimetatuks 14.12.2023 ning viimane päev hagile vastamiseks oli seega 28.12.2023. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 3 (5)
Vastavalt TsMS § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS 145 lg 1 kohaselt, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt õigusabikuludest.
koosnevad
hageja
menetluskulud
tasutud
riigilõivust
ja
Hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud esindaja kulud 404,22.- eurot ja riigilõiv 910- eurot. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 140.- eurot ilma käibemaksuta (170,80 eurot käibemaksuga). Hagiavalduse koostamiseks, kohtumäärusega tutvumiseks, menetluskulude nimekirja ja menetluse kiirendamise taotluse koostamiseks kulus esindajal 2 tundi 22 minutit. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja kinnitas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi 4 (5)
arvestada (TsMS § 174 lg 10). Õigusabikulud tuleb hagejale hüvitada koos käibemaksuga. Seega on hageja menetluskuludeks 1314,22 eurot, s.o riigilõiv summas 910 eurot ning esindaja kulud summas 404,22, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.