2-23-9516/22 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

1.Tartu Maakohtu menetluses käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-9516 on Lauri Puit OÜ hagi ASMO OÜ vastu sõiduki müügilepingu tagasitäitmise ja viivise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 01.06.2023. a müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt kaubiku Ford Transit Custom, registreerimisnumbriga 900HJJ, hinnaga 10 000 eurot. Hageja väitel ilmnesid sõidukil mitmed rikked ja puudused. Hageja leiab, et kostja rikkus müügilepingut, andes hagejale üle lepingutingimustele mittevastava sõiduki. Hageja pakkumise puuduste kõrvaldamiseks või vastavate kulutuste hüvitamiseks lükkas kostja tagasi ning hageja ütles 15.06.2023. a avaldusega müügilepingu üles. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja tasutud sõiduki müügihinna 10 000 eurot ja lisaks viivise selle summa tasumisega viivitamise eest seadusjärgses määras alates 15.06.2023. a kuni nõude täitmiseni. Hageja taotles ka, et kohus määraks kohtuotsuses otsuse täitmise korrana kindlaks, et kostjal on õigus viia sõiduk Ford Transit hageja äriregistrijärgsest asukohast ära oma kulul pärast müügihinna summas 10 000 eurot hagejale tasumist. Pärast hagi menetlusse võtmist, 23.05.2024. a menetlusdokumendis, esitas hageja taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostjal on õigus viia sõiduk Ford Transit hageja äriregistrijärgsest asukohast ära oma kulul pärast seda, kui ta on tasunud hagejale sõiduki müügihinna summas 10 000 eurot ja lisaks on hüvitanud hagejale sõiduki hoiustamise kulud summas 851,79 eurot. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et müügilepingust taganemise eeldused, sh nii taganemise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused, ei ole täidetud, mistõttu ei ole taganemine kehtiv ja hagejal ei ole õigust nõuda lepingu tagasitäitmist, sh müügihinna tagastamist. Kostja leidis, et hageja 23.05.2024. a esitatud täiendav taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks on käsitletav hagi muutmisena ja kostja teatas, et ta selleks nõusolekut ei anna.

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega on võimalik lühendada. TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas istungil kohtule taotluse tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagilt on tasutud riigilõivu kokku summas 840 eurot, sh 03.07.2023. a summas 770 eurot ja 06.07.2023. a täiendavalt 70 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel põhjendatud hagejale pool riigilõivust, s.o 420 eurot tagastada. Hageja taotlusel tagastab kohus riigilõivu hageja pangakontole, millelt hageja riigilõivu tasus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik