OK Incure OÜ hagi R K Si vastu võlgnevuse nõudes 3 142.07 eurot
Hagi hind Menetlusosalised
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja: Dmitri Santašev (e-post: [email protected]); Kostja: R K S (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
2.Välja mõista kostjalt R K S’ilt hageja OK Incure OÜ kasuks 2 599 (kaks tuhat viissada üheksakümmend üheksa) eurot ja 45 senti (sh põhinõue summas 2 500 eurot ja intress summas 99.45 eurot).
Jätta hagi rahuldamata intressi 142.52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 336.66 eurot, väljamaksetasu 28.44 eurot ja sissenõudmiskulu summas 35 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt R K S’ilt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot ja 60 senti (so 83% riigilõivust 420 eurost).
1 (8)
2-24-101721
5.Välja mõista kostjalt R K S’ilt hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (348.60 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 315 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 16.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3 002.69 euro saamiseks. Kohus tegi 17.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud e-posti aadressil xxxx kätte toimetada.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 13.02.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 13.02.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja põhjendamiseks, arvestades käesolevas kohtumääruses esitatud selgitusi seoses tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamisel, ning vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks, tähtaeg 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
4.27. veebruaril 2024 esitas OK Incure Viru Maakohtule hagiavalduse R K S vastu põhivõlgnevuse 2 500 eurot, intressi 241.97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 336.66 eurot, väljamaksetasu 28.44 eurot ja sissenõudmiskulude 35 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt Ferratum Bank plc on ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja on avaldanud soovi avada konto vastavasisulise taotluse esitamisega. Samal kuupäeval on edastatud läbi iseteeninduse keskkonna kostjale e-posti tervituskiri ning Lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Ferratumi iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 22.06.2023. Krediidilepingu tingimuste punkti B kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 2 500 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2 500 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 38.40% aastas ehk 0.1052% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes 2 (8)
2-24-101721 krediidikulukuse määraks 45.93% aastas. Arvestus põhineb Laenulimiidi summal 2 500, ja päevaintressil 0.1052% (38.40% aastas) ning eeldustel, et: a) Laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus; b) Laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates Laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub Klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; c) Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Krediidi kulukuse määra aluseks on VÕS § 406 lg 6 alusel valdkonna vastutava ministri poolt vastu võetud määrus Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise korra kohta. Lepingu eritingimuste punkti G. Kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks 3 019.97 eurot. Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraaga, s.o 38.40% aastas ehk 0.1052% päevas. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja ei ole teostanud ühtegi tagasimakset. Kuivõrd ühtegi tagasimakset ei teostatud, siis oli Kostja alates juulist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme, juuli 2023, august 2023, september 2023, osamaksete tasumisega. Kostjale on 07.10.2023 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 22.10.2023 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 02.11.2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.
5.Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid summas 2 500 eurot. Kostja ei ole tagasimakseid teinud. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 2 500 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
6.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 38.40% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 241.97 eurot.
7.Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 – Maksete hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1 000 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Hageja on edastanud Kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad: nõudekiri 02.11.2023 – 25 eurot; pretensioon 23.11.2023 – 5 eurot; 3) hagihoiatus 13.12.2023 – 5 eurot. Kokku: 35 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista lepingu alusel kahjuhüvitist summas 35 eurot.
8.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral 3 (8)
2-24-101721 võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivis on viivitusintress, mida Klient on kohustatud Krediidiandjale tasuma rahaliste kohustuste (välja arvatud intressi tasumise kohustus) täitmisega viivitamise korral iga viivitatud päeva eest. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne Intressimääraga, so 38.40% aastas. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 23.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.02.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 336.66 eurot.
9.Lepingu tingimuste hinnakirja punkti 1 kohaselt kohustub Klient tasuma laenu kasutuselevõtutasu 3% alates teisest laenusumma kasutusele võtmisest. Kostja võttis laenu kasutusele kahes osas. Summa 948 eurot kasutusele võtmise eest tuli tasuda kasutuselevõtutasu 28.44 (948 x 3%) eurot. Seega palub hageja lepingu alusel Kostjalt välja mõista 28.44 eurot laenu kasutuselevõtutasu.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 403 prim 4) järgimiseks kogus krediidiandja Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lepingu tingimuste punkti 10.4.11 kohaselt kinnitas Kostja, et ta kasutab Laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu punkti 3.4.12. kohaselt kinnitas Kostja, et ta on teadlik Laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega. VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 teine lause kohustavad krediidivõtjat esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe oma andmete osas. Lepingu punkti 3.4.16 kohaselt kinnitas Kostja, et ta on esitanud Ferratumile kõik õiged andmed oma majandusliku olukorra ja Laenu kasutamise eesmärgi kohta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 403 4 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui krediidivõtja on teadlikult jätnud esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele. Samuti on krediidiandja selgitanud Kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on Temale arusaadavad.
11.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 500 eurot, intressi 241.97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 336.66 eurot, väljamaksetasu 28.44 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 420 eurot, sh riigilõiv ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. 4 (8)
2-24-101721
MENETLUSE KÄIK
13.Viru Maakohus võttis 27.02.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kohtudokumendid isiklikult kätte saanud 06.03.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
14.Tsiviilasi jagati 12.09.2024 kohtunik Ifret Mamedguseinovi menetlusse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
16.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
18.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised asjaolud: 1) Multitude bank p.l.c (Ferratum Bank) ja kostja sõlmisid 22.06.2023 tarbijakrediidilepingu krediidi ülempiiriga 2 500 eurot, intressimääraga 38.40% aastas, krediidi kulukuse määr 45.93%, tagasi maksmine 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummaksena, milleks on; (a) 5 % kliendi poolt võlgnetavast summast (krediit koos teenustasudega) või (b) 20 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem, lepingutasu 0 eurot, alates teisest krediidi kasutusele võtmisest kliendi arveldusarvele kohustub klient tasuma laenu kasutuselevõtutasu 3% kliendi poolt kasutusele võetud krediidi summast. Esimene väljamakse tehti kostjale 22.06.2023. 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingute alusel kasutas kostja krediiti kokku 2 500 eurot. 4) Kostja ei ole krediidilepingu katteks tagasimakseid teinud; 4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates juulist 2023. a, seda vähemalt kolme, so juuli, augusti ja septembri osamaksete tasumisega. 5) Kostjale saadeti 07.10.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 22.10.2023 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 22.10.2023.
19.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab 5 (8)
2-24-101721 krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
20.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
21.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
22.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga 6 (8)
2-24-101721 tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
23.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
24.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodi alates 22.06.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas ja 01.07.2023 kuni 22.10.2023 4% aastas.
25.Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 2 500 eurot. Tagasimakseid tehtud ei ole. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 22.10.2023 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 2 500 eurot. Seadusjärgne intress (alates 23.06.2023 ehk esimese väljamakse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 22.10.2023 on summas 99.45 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 2 500 eurot ja intress summas 99.45 eurot.
26.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 2 500 eurot. Võlgnevus 7 (8)
2-24-101721 muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
27.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot lähtudes VÕS 113 2 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 403 4 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 35 euro väljamõistmiseks. Ka lepingu tingimuste hinnakirja kohaselt kokkulepitud laenu kasutuselevõtutasu nõue jääb eeltoodu alusel rahuldamata.
28.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 2 500 eurot ja intress summas 99.45 eurot, kokku 2 599.45 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 83% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 83% kostja ja 17% hageja kanda.
30.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 16.01.2024 summas 108.08 eurot ning hagiavalduse esitamisel 20.02.2024 summas 311.92 eurot, kokku 420 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 83% 420 eurost, so 348.60 eurot.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
32.Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.