Muud

P. T. (edaspidi võlgnik), sündinud xxxx. a., isikukood xxxx, elukoht: xxxx.

Töökoht: Puudub

Igakuine sissetulek: töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus ca 360 eurot.

Perekonnaseis: rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline.

Järeltulijad (lapsed): Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul üks laps – S. T., isikukood xxxx.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametile ja Eesti Väärtpaberikeskusele. Võlgnikule on saadetud allkirjastamiseks vara ja võlgade nimekiri, kuid käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole usaldusisik neid võlgnikult allkirjastatult tagasi saanud. Võlgnik ei ole vastanud ka usaldusisiku teabenõudele. Vastavalt võlgniku maksejõuetusavaldusele ning muude vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud järgneva:

päringute

Vara (25,65 eurot): 



Võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt tal igasugune vara puudub. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on sotsiaaltoetused ja töövõimetoetused kokku ca 360 eurot. Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgus, et võlgnik omab/omas järgmisi kontosid: Xxxx AS-is: Arvelduskontot nr xxxx ,konto jääk 15.08.2024.a. seisuga on 0,00 eurot. Viimasel viiel aastal tehingud puudusid. AS-is Xxxx: Arvelduskontot nr xxxx ,konto jääk 21.08.2024.a. seisuga on 0,00 eurot. Viimasel viiel aastal tehingud puudusid. AS-is Xxxx Arvelduskontot nr xxxx, konto jääk 30.05.2024.a. seisuga on 3,07 eurot. Viimasel kolmel aastal nähtuvad arvelduskontolt laekumistena Eesti Töötukassa töövõimetoetused, sotsiaaltoetused Sotsiaalkindlustusametilt, sularaha sissemaksed, ülekanded erinevatelt eraisikutelt ja oma teistelt pangakontodelt ning võetud laenude laekumised. Eraldi toob usaldusisik välja, et 16.11.2021.a. laekus Pensionikeskuselt pensioniosakute eest 3045,58 eurot. Kontol olnud vahendeid on kasutatud igapäevaste toimingute eest tasumiseks, laenude tagasimakseteks ning umbes kolmandiku ulatuses sularahas välja võetud (eriti aastatel 2023-2024). Kontolt nähtuvad ka ülekanded ennustus- ja mängukeskkondadesse (Olybet, Google Play, Betsafe), mistõttu võib siin olla tegemist mingil määral hasartmängusõltuvusega. Eraldi toob usaldusisik välja 16.09.2022.a. tehtud ülekande 1900 eurot leedu eraisikule V. J., mille põhjus vajab edasises menetluses täiendavat väljaselgitamist. Kogumishoiust nr xxxx, konto jääk 30.05.2024.a. seisuga 22,58 eurot. Kontol olnud vahendid on perioodiliselt kantud võlgniku arvelduskontole.

Arvelduskontot nr xxxx, konto jääk 30.05.2024.a. seisuga on 0,00 eurot. Viimasel kolmel aastal nähtuvad kontolt laekumistena sularaha sissemaksed ja mõned ülekanded erinevatelt eraisikutelt. Vahendeid on kasutatud igapäevaste toimingute eest tasumiseks ja tehtud mõned ülekanded eraisikutele. Xxxx AS-is: Arvelduskontot nr xxxx, konto suleti 15.12.2021.a. Viimasel viiel aastal tehingud puudusid. 





 







AS Citadele Banka Eesti filiaalis, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalis , OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis, Bigbank AS-is, Luminor Bank AS-is ja TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. SEB Liising AS-iga, AS-iga LHV Finance, Coop Liising AS-ga, SIA Citadele Leasing Eesti filiaaliga, Luminor Liising AS-iga ega Swedbank Liisingu AS-iga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti 15.08.2024.a. vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole viimase viie aasta jooksul olnud. AS-i Pensionikeskus andmete kohaselt on võlgniku nimel tühi pensionikonto xxxx, osakud on välja võetud. Nasdaq CSD Eesti filiaali 15.08.2024.a. vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu tema nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Maksu- ja Tolliameti 19.08.2024.a. vastuse kohaselt ei ole võlgnikule töötasu viimase viie aasta jooksul deklareeritud. Võlgnikul 19.08.2024.a. seisuga käimasolevaid maksumenetlusi ei ole. Võlgnikul on esitamata tuludeklaratsioonid 2021-2023 aastate kohta. Võlgniku ettemaksukonto saldo on 0,00 eurot. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikule on kuulunud korteriomand asukohaga xxxx registriosa number xxxx, võõrandatud 18.02.2015.a. ja korteriomand asukohaga xxxx, registriosa number xxxx, võõrandatud 20.06.2007.a. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikul kehtivaid seoseid registrisse kantud juriidiliste isikutega ei ole. Võlgnik on olnud registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, registreering kustutatud 15.07.2010.a.

Usaldusisikule teadaolevalt on võlgniku varaks vaid raha pangakontodel 25,65 eurot. Seega puudub võlgnikul igasugune vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus.

Kohustused (vähemalt 13 021,27 eurot): 





Võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikul nelja võlausaldaja (A OÜ, O OÜ, B AS ja AS P) ees kohutusi kokku 11 693,52 eurot. Maksu- ja Tolliameti 19.08.2024.a vastuse kohaselt on võlgniku suhtes üleval sundraha võlg 90,00 eurot. Võlgnik ei ole esitanud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioone aastate 2021-2023 kohta. Võlgniku suhtes ei ole toimunud ja ei toimu käesoleval ajal maksumenetlusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 15.08.2024. a vastuse kohaselt on võlgniku suhtes käimas nelja võlausaldaja avalduse alusel kuus täitemenetlust nõuete kogusummaga 11 858,15 eurot:

Täitetoimi k

Täitedokume Büroo ndi nr

Sissenõudj Nõude liik a

Nõuete jääk eurode s

035/2024/6 xxxx

(Menetluses )

kohtutäit ur H. K.

O OÜ Võlanõue

(xxxx)... tsiviilasjas 308,22 (viivist arvestatakse )

035/2023/46 xxxx

(Menetluses )

kohtutäit ur H. K.

O (xxxx).

176/2023/47 xxxx

(Menetluses )

kohtutäit ur R. A.

A OÜ (xxxx). Võlanõue 920,35 tsiviilasjas (viivist arvestatakse )

179/2023/17 xxxx

(Menetluses )

kohtutäit ur Õ. P.

B AS (xxxx). Võlanõue

tsiviilasjas 231,47 (viivist arvestatakse )

066/2024/15 xxxx

(Menetluses )

kohtutäit ur A. K.

AKTSIASELT Võlanõue 768,05 S P (xxxx). tsiviilasjas (viivist arvestatakse )

OÜ Võlanõue

tsiviilasjas 106,19 (viivist arvestatakse )

039/2024/29 xxxx

(Menetluses )

kohtutäit ur H. V.

AKTSIASELT Võlanõue 523,87 S P (xxxx). tsiviilasjas (viivist arvestatakse )

Võlgniku suhtes on lõpetatud üks täitemenetlus ja arhiveeritud üks täitemenetlus.  O OÜ 15.08.2024.a. vastuse kohaselt on neil võlgniku suhtes järgmised nõuded: 1.Maksekäsk tsiviilasjas nr xxxx, jääk 1308,22 eurot, lisandub viivis 0,065750% päevas summalt 942,46 eurot alates 05.01.2024 summas 137,57 eurot, kokku 1445,79 eurot. 2.Maksekäsk tsiviilasjas nr xxxx, jääk 3106,19 eurot, lisandub viivis 0,065750% päevas summalt 1999,39 eurot alates 25.10.2023 summas 386,49 eurot, kokku 3492,68 eurot.  B AS-i 19.08.2024.a. vastuse kohaselt on neil tulenevalt Maksekäsust tsiviilasjas nr xxxx nõue võlgniku vastu 5 280,35 eurot.  E AS-i 14.08.2024.a. vastuse kohaselt on neil võlgniku vastu nõue 500,00 eurot tulenevalt laenulepingust nr xxxx (algne võlausaldaja oli C AS).  I AS-i 22.08.2024.a. vastuse kohaselt oli neil võlgnikuga 06.02.2017.a. sõlmitud krediidikonto leping nr xxxx limiidiga 2000 eurot, millest tulenevad nõuded on 03.04.2023.a. loovutatud inkassofirmale O OÜ.  J OÜ 15.08.2024.a vastuse kohaselt on nende menetluses järgmised nõuded võlgniku vastu:

Võlausaldaja

Nõude alus

A OÜ

1.Kohtumäärus tsiviilasjas nr 920,35 eurot xxxx

AS P

O OÜ

E AS

Maksekäsk tsiviilasjas nr xxxx 5280,53 eurot

Laenuleping nr xxxx

Eesti Vabariik Maksuja Sundraha võlg Tolliameti kaudu

500,00 eurot 90,00 eurot

Usaldusisikule teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 13 021,27 eurot. Võlgnik oma maksejõuetusavalduses pole välja toonud ühtegi plaanitavat tegevust makseraskuste ületamiseks maksejõuetusmenetluse algatamisel. Võlgnikul puudub ka igasugune muu vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. FiMS § 1 lg 2 väljakuulutamine pankrotiseaduses.

kohaselt on füüsilisest ja pankrotimenetluse

isikust võlgniku pankroti läbiviimine reguleeritud

FiMS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt tal igasugune vara puudub ning tema sissetulekuks on igakuised sotsiaalja töövõimetoetused. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 13 021,27 eurot ja varaks on raha pangakontodel 25,65 eurot.

Võlgniku kohtule esitatud maksejõuetusavalduses välja toodud selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud valed investeerimisotsused. Samas on usaldusisiku hinnangul raske uskuda võlgniku investeerimisvõimekusse arvestades tema sissetulekuid. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisik märgib, et võlgnikku on varasemalt karistatud kriminaalkorras. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt kergekäeliselt võetud erinevad kiir- ja tarbimislaenud arvestamata seejuures oma sissetulekute suurusega. Võlgniku pangakontode analüüsist nähtub, et võlgnik on võtnud üha uusi ja järjest suuremaid laene, et tasuda oma varasemate kohustuste eest. Samas pole võlgnikul viimasel viiel aastal olnud mingit muud sissetulekut peale sotsiaal- ja töövõimetoetuse. Et võlgnik oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud, alustati 2023-2024 aasta jooksul võlgniku vastu mitmeid siiani käimasolevaid täitemenetlusi, mis omakorda põhjustas võlgnikule täiendavaid kohustusi sissenõudekulude ja täituritasude näol. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ja lapsele elatise maksmise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Usaldusisik leiab, et võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt suuremas osas perspektiivikas, sest kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik vabaneks praktiliselt kõigist käesolevaks hetkeks teadaolevatest kohustustest. Võlgnikul puudub samas ka igasugune muu vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni

koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Seega on halduril õigus taotleda tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras, mis on praegu kehtiva alampalga määra järgi 2 460 eurot (3x820), millele lisandub käibemaks. Seega pankrotimenetluse läbiviimine toob võlgnikule kaasa ka täiendavaid kohustusi. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul on olemas kohustustest vabastamise menetlus.

alused,

et

algatada

võlgniku

Lähtudes eeltoodust, FiMS §-dest 18,45ja 50 ning pankrotiseaduse §-dest 1, 29, 30 ja 31 Palub usaldusisik:

Ajutise halduri poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas vara- ja võlgade nimekirjad võlgnikule Koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse, tegi täiendavaid päringuid Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid Tutvus võlgnikuga seotud registriandmetega võimalike võlgniku varade tuvastamiseks, tegi võlgnikule täiendavaid päringuid Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja Koostas usaldusisiku aruande Kokku

Tunni d 0,5

1,5

FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (alates 01.02.2021. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp`i tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 13 töötunni eest 1 560 eurot (arvestusega 1tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 343,20 eurot, kokku 1 903,20 eurot. Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest

PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 820 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021.a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 858 eurot (13x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palub usaldusisik riigi vahenditest hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot, Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks. Ülejäänud summas palutakse jätta usaldusisiku tasu võlgniku kanda. Ajutise pankrotihalduri Martin Krupp`i töötasu on põhjendatud ja tuleb kinnitada.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.