(Tagaseljaotsus) Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg
13.09.2024.a.
Tsiviilasja number
2-24-110385
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance Group hagi A J vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), lepinguline esindaja Pavel Butsenko Kostja: A J (xxxx)
Hagihind
761,32 eurot
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt A J’alt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus 519,32 eurot, sissenõudmiskulud 40.- eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 77,36 eurot. Välja mõista kostjalt A J’alt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis alates 10.07.2024 kuni põhinõude summas 519,32 eurot täitmiseni viivisemääraga võrdses määras 24% aastas. Jätta poolte menetluskulud kostja A J’a kanda ning välja mõista kostjalt A J’alt menetluskulud summas 772.- eurot hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks. Välja mõista kostjalt A J’alt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (772.- eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. 1 (4)
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 11.03.2022 kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu nr. xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 0.00% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. 26.10.2023.a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 30.10.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1384.97 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.04.2022-20.03.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 865.65 eurot, seega on tasumata põhiosa 519.32 eurot. Hageja sissenõudekulud summas 40.- eurot kujunesid järgmiselt: 3.11.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 13.11.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 28.11.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 531,32 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.07.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 24% aastas so 0.07 eurot päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 77.36 2 (4)
eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 10.07.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 24% aastas. Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata. Viru Maakohtu 16.08.2024.a kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale kohtumääruse hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega 19.08.2024 KÄPO kaudu kätte toimetatud. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 02.09.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 3 (4)
kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt õigusabikuludest.
koosnevad
hageja
menetluskulud
tasutud
riigilõivust
ja
Hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud esindaja kulud 527.eurot ja riigilõiv 245.- eurot. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169.- eurot ilma käibemaksuta. Täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele kulus esindajal 3 tundi (3x169), lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20.- eurot. Seega on hageja menetluskuludeks 772.- eurot, s.o riigilõiv summas 245.- eurot ning esindaja kulud summas 527.-, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.