2-23-17619/17 - Muud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

7.1.10.06.2024 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Kavast nähtuvalt on kõrvalnõudeid vähendatud 100% ja põhinõuded tasutakse 100% ulatuses. S.L. nimel olev võlgnevus Maksuja Tolliametile ei kajastu kavas, sest see tasutakse tuludeklaratsiooni vahenditest asutusega tehtud varasema kokkuleppe asemel. J.K. kolmel nõudel pole välja toodud viiviseid, sest võlausaldajad oma vastustes neid numbriliselt välja ei toonud. Usaldusisik selgitas, et kui nõue on kinnitatud kohtumäärusega, siis on jooksev viivis maha võetud ja kogu maksekäsk on vormistatud põhinõudena. Esimese kahe kuu jooksul tasutakse nõuded, mille suurus on alla 800 euro, et vähendada igakuiste ülekannete arvu. Võlgnikud tasuvad kava alusel 81 kuu jooksul 65 917,56 eurot. Ajaliselt on see pikem (6,8 aastat) kui pankrotimenetluse aeg koos kohustustest vabastamise menetlusega, kuid võlausaldajad saavad suurema osa põhivõlast tagasi. S.L. puhul langevad ära lisakulud seoses lepingute ülesütlemisega, kohtumenetlustega ja täitemenetlustega. Madalapalgalisena oleks täituritel keeruline S.L. puhul areste teostada. Pankrotimenetluses võlgnike vara müümisel kataks firma müük ära firma nimel olevad nõuded ning sõiduki hind oleks 4000-5000 eurot. Arvestada tuleb ka pankrotimenetluse ja asjaajamise kuludega. Võlgnikele jääks menetluses kokku kätte 2186 eurot (neil on kodus õppiv laps). Nende sissetulekutele ei saa pöörata sissenõuet, seega oleneks võlausaldajatel saadav võla suurus võlgnike vabatahtlikest maksetest. Kui poeg kolib kodust välja, siis on võlgnikel kummalgi arestivaba summa 820 eurot ning kui arvestada nende töötasu netos 1200 eurot, siis saaksid võlausaldajad pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse jooksul kummaltki abikaasalt 11 400 eurot + sõidukid müügist 2000 eurot. Seega on kava täitmine võlausaldajate igal juhul kasulikum. Usaldusisik esitas kohtule võlausaldajatele saadetud teatise, võlausaldajate vastuväited/seisukohad ning avaldas, et jääb kava juurde ning palus kava kinnitada.

võlgnike makseraskused on ületatavad kasutades FIMS § 21 lg-s 1 sätestatud abinõusid. FIMS alusel on abikaasade ühine võlgade ümberkujundamine võimalik olenemata sellest, millisel alusel kummagi abikaasa võlad tekkisid või kas tegemist on solidaarnõuetega või mitte. Mõlema abikaasa kõik võlausaldajad on kavaga kaasatud. Kohtule esitatud kavas on kasutatud kahte abinõu: kohustusi on vähendatud kõrvalnõuete võrra ning kohustuste täitmine toimub uue maksegraafiku alusel ehk kohustused täidetakse 77 kuu (6 aastat 5 kuud) jooksul. Usaldusisik on kava koostades ja menetledes järginud FIMS §-des 20 ja 24 sätestatud nõudeid. 12.3.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on muudetud kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 4514,82 eurot. Ülejäänud võlausaldajad nõustusid kavaga. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 71 404,92 eurot. 12.4.Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26 lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikel ei ole pandiga tagatud nõudeid. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväidet esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnikud on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhinõuete 100% ulatuses osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. 12.5.Vastuväite esitas Aktiva Finance Group OÜ. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväited kavale ei põhine kava tegelikul sisulisel analüüsil. Võlausaldaja ei ole piisava põhjalikkusega hinnanud talle esitatud kava ega võlgnike majanduslikku seisu. Võlausaldaja ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi, miks ta leiab, et nõude vähendamine kavas märgitud ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldajate õigustatud huviga või nt miks ei täidaks kava kinnitamine FIMS eesmärki. Võlausaldaja ei ole arvestanud asjaoluga, et lisaks kava maksetele peavad võlgnikud ülal pidama enda õppivat last ning ennast. Kohus märgib, et kava koostamisel ei arvestata võimaliku asjaoluga, et võlgnike majanduslik seis võib muutuda. Tegemist on asjaoluga, mis võib realiseeruda või ka mitte. Kava koostamine ja kinnitamine toimub võlgnike hetke majanduslikust seisundist lähtuvalt ning kui kava täitmise ajal selgub, et võlgnike majanduslik seisund muutub mingil viisil, siis on võimalik kava hiljem muuta. Võlgnike majandusliku seisundi võimalikku muutumist kava koostamisel ja kinnitamisel ennetavalt ei hinnata ega arvestata. Kui muuta kava selliselt, et võlgnik tasuks Aktiva Finance Group OÜ-le kogu nõude, siis oleks see teiste võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine, st teisi võlausaldajaid koheldakse halvemini võrreldes Aktiva Finance Group OÜ-ga. Seoses võlausaldaja vastuväitega, et 2021.a võõrandatud kinnisasjast saadud rahaga saab kiiremini nõuded täita, märgib kohus, et nimetatud summa kattis hüpoteeki ja laenu. Tehing toimus 3 aastat tagasi ning sellises ulatuses raha võlgnikel enam pole ja seda ei saa kava kinnitamisel arvestada.

Kohus leiab, et võlausaldaja ükski vastuväide ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks või kava või ümberkujundamise meetmete muutmiseks. 12.6.Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõikide kõrvalnõuete võrra (sh intressid, viivised jm) ning põhivõlgnevust tasutakse kõigil 100%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikel ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgnike majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikel on igakuised elamiskulud. Samuti tuleb arvestada nende ülalpidamiskohustusega lapse suhtes. Kohtu hinnangul on kõrvalnõuete vähendamine täies ulatuses mõistlik ning põhjendatud. Kõigi võlausaldajate samaliigilisi nõudeid on vähendatud samaväärselt. Ka kõrvalnõuete vähendamise põhimõte ise ei ole ebavõrdne. See, et Aktiva Finance Group OÜ kõrvalnõuded on peaaegu kaks korda suuremad kui põhinõue, et tähenda, et teda koheldakse halvemini kui teisi võlausaldajaid. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgnike suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnikud on makseraskustes. 12.7.Kohus leiab, et arvestades võlgnike varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikel on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt kokku 1720 eurot kuus. Õppivat last peab ülal pidama ning samal ajal tasuma ka enda elamiskulud. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikel igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku umbes 800 eurot (varieerub sõltuvalt nõude suurustest ja perioodist). Arvestades võlgnike sissetulekuid ning vara- ja võlanimekirjas märgitud kulusid kogumis oleks sellise summa maksmine reaalselt võimalik. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikel ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikel tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka selliseid, mis tagaksid võimaluse võlgnikul tööl käia. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti poleks põhjendatud pikendada võlgade tasumise tähtaega. 77 kuud on niigi pikk aeg ning see võimaldab põhinõuded 100% ulatuses täita. Pikem periood võib liigset koormata võlgnikke ja kahjustada lapse huve ja pere ülalpidamist. Kohus märgib, et juhul kui võlgnike sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgnike sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnikud kinnitasid, et soovivad nimetatud kulud tasuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava. 12.8.Kohus selgitab, et võlgnike käitumine on kohtu järelevalve all: nad peavad andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikke täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st 35. Võlgnikud peavad andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja

osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnikud esitavad iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgnike varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgnike võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikelt või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikel usaldusisikule esitada kord aastas 01. septembriks ja viimane 30. jaanuariks 2031.a. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikelt) esitada kohtule aruanne 15.02.2031.a. Menetluskulude jaotus FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 330 eurot (5h x 66€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 820 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 164 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 5 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 330 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 66 eurot tunnis kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Usaldusisiku nimetatud ajakulu on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 66 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.